Kirjandus ja film
vaataja suudab oma kujutelmades haarata kogu kunstiteose terviklikkust, haarata
endasse kunstiteose algust ja lõppu ning nende vahel lugu ennast. Film võrreldes
kirjandusega on antud lahenduses mõistmiselt lihtsam ja konkreetsem.
Kirjandust ja filmindust saab osadeks jaotatuna uurida ja analüüsida. Kirjanduslikku
teksti saab jagada lähtudes fraseoloogiast ja süntaksist ning paljudest muudest
grammatilistest suundumistest, kuid samas saab ka filmiteost jagada kaadriteks,
episoodideks, heliks või pildiks ning võib lisada boonusena võrreldes tekstiga veel
valguse, rakursi või muusika.
Kirjanduse ja filmi erinevust saab tabavalt üldistatuna kokku võtta - kirjandus on ainult
fikseeritud kirjalik sõna, aga filmis toetab pilti heli, muusika ning suuline sõna. Sellest
lähtuvalt tuleb meil tõdeda, et kirjanduses on kirjapandu üheülbaliselt konkreetne ning