Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Filmimuusika TOP 4 - sarnased materjalid

filmimuusika, helilooja, stsenarist, craig, režissöör, howard, elizabeth, lincon, newton, batman, street, wall, henry, royal, kass, stalingrad, filmimuusikad, norbert, konsert, christoph, parimate, lugusid, versus, interview, captain, turbo, seth, jürgen, hunter, saladus, tuntumate, moulin, golden, 1959, šoti, fitzgerald, elektroonika, scottish
thumbnail
14
pptx

VENE FILMIMUUSIKA

Keiu Lindeburg & Helen Marie Niine 11.klass 2014 Filmimuusika- on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist, kõlades mitmesuguste meelelahutuslike etenduste taustana. -Aleksander Drankov produtseeris esimese Vene tummfilmi „Stenka Razin“. -Ladislas Starevich tegi esimese animatsioonfilmi „Lucanus Cervus“(1910). • Filmimuusika sai alguse tummfilmidest. Kinodes kasutati tummfilmi taustaks live-muusikat. Saalis istusid pillimängijad ja jälgisid ekraanil toimuvat ning mängisid taustaks muusikat (enamasti klaveril & viiulil). • 1950.aastatel hakati kasutama varem loodud ja salvestatud muusikat (klassikaline muusika). • 1960.aastate tehnika ja süntesaatori areng toetas filmimuusikat (elektrooniline muusika). Elektroonika abil saavutati tõesemad hääled ja helid. Tuntumate multifilmide

Muusika
5 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Filmimuusika

PANE TÄHELE JA MÄÄRA!!!!!!!!! Kes oli tummifilmiajastu suurkuju? Millega saadeti tummfilmi? Tummifilmimuusika eesmärgid? Tänapäevase filmimuusika suunad? (Hoolywood ja Euroopa) FILMIMUUSIKA AJALOOST "OPTILINE TEATER"-Gaston Paulin "Rongi saabumine"-tumm Järgmised filmid olid klaveri saatel Esimene helifilm -1927. aastal MILLEKS OLI VAJA MUUSIKA? Summutada algeliste projektsiooniaparaatide müra; Eriline värving; Helid rõhutavad filmitegelaste tundeid ja elamusi; Muusika muutub filmitegelasi sümpaatseks või tõukavateks; Atmosfääri kujundamine Muusika abil üritati võimalikult täpselt rõhutada

Muusika
45 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Filmimuusika

Ameerika filmide muusika tugineb ldreeglina mnele vga meeldejvale laulule, millest hiljem vib kujuneda ka iseseisev menulaul. Euroopa filmides on rohkem thtis muusika tervikuna. Eesti filmimuusikas on esindatud mlemad suunad. Kigi aegade populaarsemale Eesti mngufilmile "Viimne reliikvia" (1969) kirjutas muusika Uno Naissoo (koos Tnu Naissooga). Arvo Kruusemendi filmidele "Kevade" (1969) ja "Suvi" (1976) li muusika Veljo Tormis. Eesti tuntud animafilmide helilooja on Olav Ehala. Tema on kirjutanud ka muusika mngufilmile "Nukitsamees" (reissr Helle Murdmaa). Sven Grnberg esindab Eesti filmimuusikas selle elektroonilist poolust. Tuntud Eesti filmimuusika kirjutaja on ka Lepo Sumera (joonisfilmid: "Suur Tll", "Prgu" ; mngufilmid: "Krboja peremees", "Naerata ometi")

Muusika
48 allalaadimist
thumbnail
1
doc

FILMIMUUSIKA

Filmimuusika Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv ja dramatiseeriv komponent, mille eesmärgiks on rikastada filmielamust ja juhtida vaataja emotsionaalselt läbi loo. Tuletades meelde mõnd filmi, hakkab sageli kõrvus kõlama üks või teine iseloomulik tunnusmeloodia. Muusika võib silme ette manada kaadreid, võib meenutada mõnd tegelast, olukorda, aga ka kätkeda endas sümboolset kogu loo põhiideed. Vahel võib muusikat kuulates filmi sisust või atmosfäärist ettekujutuse saada, ilma filmi ennast nägematagi. Filmi helindamine on keerukas protsess. Filmi helipilt koosneb neljast põhikomponendist: kõne, taustahelid, heliefektid ja muusika. Kõne kaudu antakse edasi filmi sisu ja informatsiooni. Taustahelid loovad filmi ainulaadse helifooni ja heliefektid ilmestavad filmi kõlapilti meeldejäävate helileidudega. Muusika ülesandeks on võimendada filmi visuaalset elamust, saata peategelast ja iseloomustada kõrvaltegelas

Muusika
10 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Filmimuusika

tulnud juudi päritolu rezissöör Herbert Rappaport. Riigitruu professionaalse kineastina oli tema ülesandeks näidata, kuidas tuleb teha ideoloogiliselt õigeid filme. Esimese Nõukogude Eesti mängufilmina lavastaski Rappaport poliitilise salongidraama Eesti intelligentsi ümberkasvamisest nõukogudemeelseks ­"Elu tsitadellis" http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=d8yzMvTcrvc#! Eesti tuntumad filmimuusika kirjutajad: Uno Naissaar, kes on kirjutanud muusika filmidele:´´Viimane reliikvia´´,´´Kunksmoor ja kapten Trumm´´ Veljo Tormis: ´´Libahunt´´,´´Kevade´´, ´´Suvi´´ http://www.youtube.com/watch?v=fYHVKvHhGlU Fimimuusika mulle: Olen vaadanud paari tummfilmi (´´Noor pensionärr´´) ja neist on ikka päris raske aru saada, seega on filmimuusika minule väga tähtis, et ma paremini mõistaks filmi sisu. Filmimuusika paneb mind

Muusika
5 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Filmimuusika

Filmimuusika Filmimuusika illustreerib filmi sündmustikku ning mille eesmärk on vaatajat paeluda ja pingestada. Seda võtet on kasutatud juba ka enne filmikaamera leiutamist, nimelt on mängitud taustaks muusikat mitmel meelelahutuslikul üritusel just eelnimetatud põhjuste pärast. Esimese filmihelilooja nimele pretendeerib mitu erinevat inimest, seal hulgas ka prantslane Gaston Paulin. Samal ajal, kui esimest korda näitas insener Emilie Reynaud rahvale nn ,,optilist teatrit" ehk seadet, mis suutis näidata hetkega palju pilte, saatis muusik teda klaveril. Lisaks, niinimetatud ,,tummfilmid" ei olegi kunagi olnud tummad, sest algusest peale kasutati kinodes taustaks muusikat. Tihtilugu on kasutatud muusikat filmis olevate pingeliste hetkede muutmist publikule veelgi teravamaks. Eriti hästi on sellega hakkama saanud vanameister Alfred Hitchcock oma filmiga ,,Psühho". Sellele filmile kirjutas muusika mees nimega Bernard Herrmann, kes on ka komposeerinud muusikat ka teistele Hi

Muusika
113 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Filmimuusika

kõne, tausta, heliefektid ja taustamuusika. Kõik helid salvestatakse kõigepealt magnetlintidele, seejärel monteeritakse kõne, taustahelid ja muusika filmilindi järgi selliselt, et iga heli oleks seal, kus see vajalik on. Lõikudesse, kus heli ei vajata, monteeritakse tühi lint. Siis hakatakse neid kokku salvestama. Filmi helindamise eest vastutab helirezissöör koos oma meeskonnaga. Helioperaator on see, kes salvestab võtteplatsil kõne ja taustahelid. Tihtilugu on filmimuusika seotud sellega, et mingi osa mõne filmi muusikast söövitab end mu teadvusse, mis on selge, kui pärast filmi lõppu, ümisen ma mingit viisi, mis ei taha kuidagi unustusse vajuda. See on üks hea märk kvaliteetsest filmimuusikast. Teine on aga just see kui film lõpeb ja sa mäleta muusikast peaaegu mitte midagi. See on märk ennekõike sellest, et film ise oli nii hea ja endasse täielikult tõmbav, et sa ei pannud muusikat eraldi elemendina

Muusika
5 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Eesti filmimuusika

******************************* ************ 9. klass EESTI FILMIMUUSIKA essee ********** 1 SISSEJUHATUS Eesti helifilm üldse on saanud alguse aastast 1932, kui linastus film „Päikese lapsed“ mille tootjaks oli soome firma Theodor Lutsu Filmiproduktsioon, Suomi-Filmi. Kahjuks on säilinud vaid osa sellest teosest. Filmi kestvuseks on 47 minutit. Osatäitjaid oli filmis vaid 3. Ning filmiloojaid lausa 7. Filmi heliloojaks oli Georg Malmstén ja helirežisööriks Rafael Ylkänen.

filmimuusika
13 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Filmimuusika referaat

FILMIMUUSIKA Referaat muusikas Krista Tuuling Lümanda Põhikool 9.klass 2010 FIMIMUUSIKA ÜLESANNE Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist kõlades mitmesuguste mee etenduste taustana. Vahel võib muusikat kuulates filmi sisust või atmosfäärist ettekujutuse saada, ilma filmi ennast nägemata. FILMIMUUSIKA AJALUGU Filmikunst sündis 28.detsembril 1895, mil Pariisis toimus esimene filmiseanss

Muusika
46 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Levimuusika

või orkester. Orkestrid kasutasid muuhulgas spetsiaalseid filmisituatsioonide jaoks trükitud noote nn kinoteegi kataloogist, kus olid näiteks m ärksõnad “põ gen em ine”, “tagaajam ine“, “hirm ”, “torm ” jm s. S ajandivahetusel hakkas Wurlitzeri kompanii USA-s tootma kinooreleid, millel oli eriti palju registreid kõlaefektide saavutamiseks. Helifilm tõi kaasa muusikafilmi ning operettide, muusikalide ja revüüde filmi- versiooni. Filmimuusika paralleelvormiks on kujunenud televisioonimuusika. Afroameerika muusika mõjul tekkis 20 sajandi levimuusika tähtsaim mõjutaja- džäss kogu om a stiililises kirevuses. P ärast II m aailm asõda hakkas džässi , aga ka laiem as mõttes levimuusikat üldse , mõjutama ladinaameerika tantsumuusika Kuubast, Jamaikalt, Brasiiliast. Alates 50ndate aastate teisest poolest hakkas levimuusika raskuspunkt nihkuma džässilt rockile.

Muusika
73 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Filmimuusika

Enamasti mängiti klaveril, viiulil. Filmiheliloojad: Gaston Paulin 1892 saatis Pariisis klaveril liikuvaid joonistusi. Helifilm: muusikal oli suur osatähtsus ­ väärtus reklaamina. Klassikaline muusika: 1950 hakati kasutama varem loodudmuusikat klaveril ette mängima. Charlie Caplin: 1889-1977 inglise komöödiafilmi lavastaja. Elektrooniline muusika:1960 tehnika ja süntesaatori areng. Menulaulud: iseseisev tunnuslaul filmis, millest võib kujunedamenulaul tunnuslaulule. Eesti tuntumad filmimuusika loojad on: OlevEhala, Erkki-Sven Tüür, Sven Grünberg. Eesti tuntumad filmid on: Nukitsamees, Näkimadalad, Suur tõll. Minu jaoks filmimuusika ongi filmi juures suurimaks mõjutusvahendiks. Ilma muusikata on raske edasi anda seda, millele film on rajatud. Muusikalid on väga igavad aga kui on heale filmile muusika lisatud siis see on väga hea. .

Helitehnika
13 allalaadimist
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

Need raamatud on ulatusliku kogumistöö tulemus, sisaldades suurel hulgal süstematiseeritud fakti- list materjali meie 20. sajandi esimese poole levimuusika ajaloo kohta. Olles keskendunud kogu eesti levimuusika ajaloo talletamisele, leidub siin ka hulgaliselt nimesid ja andmeid, mis aitavad tuvastada džässi arengu seisukohalt vajalikke sündmusi ja isikuid. Siiski on V. Oja- 5 Ernest Ansermet (1883–1969), kuulus Šveitsi dirigent ja helilooja, avaldas 1919 esimese arvestatava artikli džässmuusikast (Kernfeld 2002 II: 50); Robert Goffin (1898–1984), Belgia muusik, kriitik, poeet, jurist, avaldas esimese džässiraamatu; 1922–23 juhtis Brüsseli Ülikooli tudengite džässbändi Doctor’s Mysterious Six. (Kernfeld 2002 II: 50). 6 Intervjuu siinkirjutajale 8.02.2005. 7 Terminid “estraadimuusika” ja “estraadiorkester” tulid Eestis kasutusele nõukogude perioodil ja nagu U

Muusika ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
43
docx

Tallinna Reaalkooli 131. lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides

filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides Uurimistöö Alar Järvelaid 11.a Juhendaja: õp Eve Karp Tallinn 2015 1 Sisukor Sissejuhatus.......................................................................................................................4 1. Filmimuusika olemus....................................................................................................6 1.1. Filmimuusika ajalugu.............................................................................................7 1.2. Muusika funktsioonid filmis...................................................................................9 1.2.1. Muusika manipuleerib emotsioonidega...........................................................9 1.2.2

Muusika ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Suur Eesti filmimuusika kontsert

Laura Laumets 10B Retsensioon Retsenseerimisele tuleb 22. oktoobril Estonia kontserdisaalis toimunud Suur Eesti filmimuusika kontsert. Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element. Selle ülesandeks on filmivaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. Esimene filmihelilooja ei ole päris kindel, kuid arvatakse, et see võib olla prantslane Gaston Paulin. Tegelikult ei ole isegi tummfilm kunagi päris tumm olnud nagu selle nimest võiks järeldada. Filmiajaloo algusest on filmide taustaks kasutatud muusikat.

Muusika
9 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Tänapäeva Eesti heliloojad

Tänapäeva Eesti heliloojad René Eespere (14.12.1953 Tallinn) Helilooja ja pedagoog. René Eespere lõpetas 1972. aastal klaveri erialal ja 1977. aastal kompositsiooni erialal Tallina Riikliku Konservatooriummi. Täiendas end 1977-1979 Moskva konservatooriumi assistentuur-stazuuris Hatsaturjani ja Nikolajevi juhendamisel. On aastast 1979 Eesti Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooni õppejõud, aastast 2002 professor. Looming: Muusikakeskkoolis õppis René Eespere klaveri erialal ja ka tema loomingus on

Muusika
56 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti filmimuusika ajalugu, filmimuusika põhitunnused

Eesti muusikateatri ajalugu 1865 Avati laulu- ja mänguseltsid Vanemuine ja Estonia 1906 Avati esimesed kutselised teatrid 1908 Asutati Vanemuises sümfooniaorkester. 1911 Valmis Eesti esimene operett ­ Adabert Wirkhaus ,,Jaaniöö" 1928 Valmis esimene ooper ­ Evald Aar ,,Vikerlased" 1943 Valmis esimene balett ­ Eduard Tubin ,,Kratt" 1965 Valmis esimene muusikal ­ Arne Oit ,,Imeilus Galathea" Filmimuusika Filmimuusika aitab meeleolu lüüa Filmimuusika koosneb ­ muusikast, kõnest, heliefektidest, taustahelidest Filmimuusika vastutaja ­ helirezissöör(filmi helindamise eest) ja tema meeskond ning Helioperaator ­ salvestab võtteplatsil kõik kõne ja taustahelid Juhul kui võtteplatsil toimunu ei vasta ootustele toimub järelhelindamine Foley operaator ­ tegeleb stuudios heliefektidega Filmimuusikat kokku pannes valmib filmi partituur

Muusika
19 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kaasaegsed eesti heliloojad

Raimo Kangro (21.09.1949 Tartu - 04.02.2001 Ruila) Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe

Muusika
6 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Filmi "Kevade" filmimuusika V.Tormis

„Kevade“ Ma valisin selle filmi, kuna tegemist on eesti filmiklassikasse kuuluva kuldvaraga. Selle filmi muusikalise osa autor on Veljo Tormis, kelle looming mulle väga sümpatiseerib. Käesolev teos tekitas minus meeldivat nostalgiat ning on oma ülesehituselt rõõmsakõlaline ja muretu. "Kevade" on Oskar Lutsu samanimelise raamatu järgi 1970. aastal loodud humoorikas ja südamlik Eesti film, mis jutustab loo külakooli laste igapäevasest koolielust. See pajatab tõelisest sõprusest ja esimesest armastusest kuni eneseleidmise ja elusihtide selginemiseni. Lugu täis kirevaid juhtumusi, värvikaid karaktereid, lopsakat huumorit ja peeni tundevarjundeid jutustab noorte inimeste kujunemisest nende elukevadel. Kõigil eestlastel une pealt peas olev lause..."Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud..." pärineb just nimelt sellest filmist. 30. aprillil 2012 kuulutati "Kevade" Eesti sajandi filmiks. Teos algab vaikselt viiul

Muusika
7 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Eesti tuntumad filmimuusika loojad ja nende loodud muusika

Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Eltsa kallas Eesti tuntumad filmimuusika loojad ja nende loodud muusika Olav Ehala ,,Nukitsamees 28.10.2014 Eesti filmiloo esimestel aastatel vändatud filmide puhul tegemist tummfilmidega. Helifilmide võidukäigu alguseks Eestis võib lugeda 1929a. Kaks aastat enne seda, 1927. a oli loodud esimene helifilm maailmas - "The Jazz Singer".Minu valitud film on Nukitsamees Olav ehala .„Nukitsamehest“ sai film 1981. aastal. Helle Karise mängufilmile kirjutas muusika Olav Ehala ning

Muusika
1 allalaadimist
thumbnail
2
doc

teosed eesti heliloojatelt - valitud nimekiri

"Vigased pruudid" ooper "Pühajärv" ooper "Käsikäes" ooper V.Tormis "Eesti kalendrialulud" lauludetsükkel "Raua needmine" ? "Luigelend" ooper "Eesti ballaadid" folkloorne lavateos "Kevade" "Libahunt" filmimuusika "Teele teele kurekesed" lastelaulud A.Pärt "Meie kooli katseaias" laste kantaat "Perpetum mobile" ? "College teemal B-A-C-H" ? "Pro et contra" tsellokontsert ... O.Ehala "Nukitsamees" filmimuusika "Karoliine hõbelõng" filmimuusika

Muusikaajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Muusikaajalugu 20.saj

http://klassikaraadio.err.ee/kuularhiiv?saade=83&kid=109 Uus Viini Koolkond 20nda sajandi esimestel aastakümnetel ilmus Euroopa kunstiellu ekspressionism. Erinevalt impressionismist, kus jäädvustatakse muljeid, sai oliliseks kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Muusikas avaldusid esimeses ekpressionistlikud tendentsid juba Mahleri sümfooniates ja Straussi ooperites, kuid täielikult pääses ekpressionism mõjule Arnold Shönbergi loomingus. Ta on Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis 20nda sajandi esimese poole muusika arengulugu. Uueks Viini Koolkonnaks kutsutakse kolme heliloojat: A. Shönberg, A. Berg ja A. Webern. Shönberg Looming jaotub neljaperioodi: · Tonaalne helikeel · Üleminek tonaalselt atonaalsele · Seeriatehnika periood · Hiline periood ­ mitmete stiilide koostoime ajajärk I periood Muusika lähtub veel Saksa hilisromantismist. Mõjutused Wagnerilt, Mahlerilt ja Straussilt

Muusika ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Klaus Badelt

oma kodumaal, kuid peagi leidis Badelt oma tähesäre. ,,Ma hakkasin tööle koos Saksamaa produtsendiga, kelle nimi on Ralf Zang. Ta andis mulle võimaluse ajal, mil ma polnud veel mitte midagi teinud. Ta andis mulle tööd insenerina, seega ma produtseerisin plaate ja artiste... Me tegime tuhandeid reklaame. Ja siis ma hakkasin edasi töötama televisiooniga ja mõndade filmidega," räägib Klaus Badelt intervjuus. Aastal 1998 kutsus Oscareid võitnud helilooja Hans Zimmer ta tööle Media Ventures stuudiosse. Sellest ajast peale on Badelt tegelenud mitme oma enda televisiooni projektiga. Tema esimene suur saavutus, mis pälvis ka palju tähelepanu, oli 2002.aastal muusika filmile ,,The Time Machine". 3)Nüüdseks on Klaus Badelt kirjutanud muusikat enam kui 25 suurele Hollywoodi filmile. Filmid ,,The Time Machine" ,,The Piretes of the Caribbean: The Curse of the Black Pearl" ,,Constantine" ,,Catwoman" ,,Ultraviolet" ,,Ned Kelly" ,,Poseidon"

Muusika
8 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Süntesaator

1937.aastal leiutas Ivor Darreg mikrointervallilise "Elektroonilise klaviatuuroboe" (Electronic Keyboard Oboe). 1937-1957 tegeles vene teadlane Jevgeni Murzin süntesaatoriga ANS, mida ehitati ainult üks eksemplar, mis asub praegu Lomonossovi nimelises Moskva Ülikoolis. Telharmonium, Thaddeus Cahill 1897 Trautonium, 1928 Areng pärast II maailmasõda. Moodulsüntesaatorid 1940-ndate lõpus, 1950-ndate alguses ehitasid Hugh Le Caine, John Hanert, Raymond Scott, helilooja Percy Grainger koostöös Burnett Cross'iga ning teised suure hulga erinevaid automatiseeritud elektroonilise muusika kontrollereid 1958 valmis Columbia-Princetoni Elektroonilise Muusika Keskuses (Columbia- Princeton Electronic Music Center) New Yorgis hiiglaslik "RCA Mark II Sound Synthesizer", mis ainuüksi ei produtseerinud muusikat, vaid oli ka täielikult programmeritav. RCA produtseeris nii heli kui ka muusikat.Uut tüüpi helisid tekitati käsitsi juhitava vaakumtorude süsteemi abil

Muusika
18 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Kingdom of Heaven (“Taevane kuningriik”)

Kuldgloobus ja Emmy, pärjatud inglise näitleja. Tema tuntuimad osad on filmides “Visa hing 3,” “Raudne mask,” “Ajamasin” ja “Muutlik õnn.” Filmi muusika on komposeeritud Harry Gregson-Williamsi poolt, kes on inglise helilooja ning dirigent. Ta on kirjutanud muusikat ka paljudele teistele flmidele nagu näiteks “The Chronicles of Narnia: The Lion, the Witch and the Wardrobe,” “The Martian” ja “Shrek.” Lavastaja Ridley Scott Helilooja Harry Gregson-Williams Eva Green (filmis Sibylla) Jeremy John Irons (filmis Tiberias) Orlando Bloom ja Liam Neeson (filmis Balian ja Godfrey de Ibelian) Muusikapalu: ● Harry Gregson-Williams - France 1184 ● Harry Gregson-Williams - New World ● Harry Gregson-Williams - Marry Sibylla ● Harry Gregson-Williams - King's Fall ● Harry Gregson-Williams - Templar Fight

filmimuusika
4 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Veljo Tormis

1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga. Seetõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud. 1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis (Villem Kapi juures), järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis.1 Moskvas oli üheks tema õppejõuks tuntud helilooja Dmitri Sostakovits, kes andis Tormise kui helilooja tegevusele hinnangu mõni aeg hiljem, kui ta viibis oma teose ,,Ustavus" esiettekandel Riikliku Akadeemilise Meeskoori kontserdil. Gustav Ernesaks kirjutab: ,,Samal kontserdil esitasime pool kava Veljo Tormise loomingust, millele Sostakovits andis kõrge tunnustuse. Võin lisada, et kui hiljem V.Tormise tööd esitati riikliku preemia saamiseks, oli jällegi Sostakovits see, kes tema kandidatuuri palavalt toetas."2 1950

Muusika
78 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Alo Mattiisen

Alo Mattiisen (1961 -1996) Elust Eesti helilooja Sündis 22. aprillil 1964. aastal Jõgeval Jõgeva Laste Muusikakool klaveri eriala 1981 Tallinna Riikliku Konservatoorium - muusikapedagoogika eriala, lõpetas 1984 1988 lõpetas kompositsiooni eriala Tallinna konservatooriumis Eino Tambergi õpilasena. 1983 liitus bändiga "In Spe" 1981-1989 oli abielus Rita Rätsepaga, lahutasid 1990 Tütar Anna-Mariita Alo Mattiisen suri 30. mail 1996. aastal Tallinnas Looming Looming on mitmekesine.

Muusika
15 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Eesti levimuusika 80ndatel

Läätse, Artur Rinne ja Kalmer Tennosaarega. (ibid: 10) 1.6. Kuuekümnendad aastad Lisandus veel kaks ringhäälingu kollektiivi- Eesti Raadio meeskvartett ning Eesti Raadio kerge muusika orkester. Samuti olid populaarsed Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadikollektiivid eesotsas estraadiorkestriga ja ansambliga ,,Laine". Aktiivselt kirjutasid muusikat paarkümmend professionaalset heliloojat ning kirjutati palju. Taodeldi rahvuslikkust, mis iga helilooja loomingus isikupärasel viisil väljendus. Toimuvad dzässfestivalid võitsid autoriteedi liidus ja kaugemalgi ning kulmineerusid suurejoonelise ,,Tallinn 1967" nimelise festivaliga. Välismaiste eeskujude eeskujul hakkasid tekkima kitarriansamblid, mis esialgu tõesti küll jäljendamisest kaugemale ei jõudnud. (ibid: 10-11) 1.7. Seitsmekümnendad aastad Esimesel poolel jätkus laululoomise õitseng. Filharmoonia lauluvõistluse kõrvale tekkis ka Eesti

Muusika
87 allalaadimist
thumbnail
13
doc

XX sajandi muusika

tus ­ kvart üle oktavi. Väga palju mängitakse Rahmaninovi teist klaverikontserti. Seda iseloomustavad tunde- küllased voolavad meloodiad, klassikaline ülesehitus, imiteeritakse vene kirikukelli. Ma- hukama osa moodustavad loomingus klaveriteosed, Rahmaninov kuulub suurimate klave-rikomponistide hulka. Rahmaninovi loomingus kohtab jõulist mahlakat kõla. Ta ei läinud kaasa modernismiga. Tema teostes valitseb meloodia. Iseloomulikud on loomingus tun-depuhangud. Carl Orff Saksa helilooja, dirigent ja muusikapedagoog, kes töötab välja oma muusikapedagoogilise suuna. 1924 asutas koos Dorothea Güntheriga võimlemis- muusika-tantsu-kooli. Tema arvamus oli, et igaühel peab olema võimalus osaleda loomingus. Muusika-kõne-liikumise süntees ­ nagu antiikteatris. Kõnerütm on muusika aluseks. Orff-instrumentaarium ­ do-mineerivad löökpillid, lihtsad võtted, ,,tõeline muusika". Orff-Institut tegutseb praegu Salzbergis Mozarteumi alluvuses.

Muusika
477 allalaadimist
thumbnail
4
ppt

Trooja

Film on tehtud Homerose eepose "Ilias" alusel Filmi osatäitjad Paris ­ Orlando Bloom ("Sõrmuste isand") Hector ­ Eric Bana ("Ajaränduri naine") Achilleus ­ Brad Pitt ("Hr.ja Pr. Smith") Helena ­ Diane Kruger ("Rahvuslik aare") Menelaos ­ Brendan Gleeson ("Beowulf") Agamemnon ­ Brian Cox ("Bourne'i identiteet") Soundtrackist ja autorist Trooja filmi soundtracki autor on James Roy Horner Horner on sündinud 14.augustil 1953 aastal . Ta on Ameerika orkestri- ja filmimuusika helilooja. Seni on ta kirjutanud muusikalt vähemalt 100le filmile, nende seas ka Titanic,Avatar. Ta on võitnud 2 Oscarit, 2 Kuldset gloobust, 3 Grammyt jpm. Ta on kandideerinud ka BAFTA auhindele , aga pole seni veel võitnud. Trooja soundtrack: http:// www.youtube.com/watch?v=OV61OJIY4Mk

Muusika
16 allalaadimist
thumbnail
4
doc

DMITRI ŠOSTAKOVITŠ

DMITRI SOSTAKOVITS 1906 ­ 1975 Ülemaailmse kuulsusega vene helilooja. 20.sajandi suurimaid sümfoniste. Oxfordi ülikooli muusikadoktori diplom. 1954 ­ rahvusvaheline rahupreemia. Muusikat loonud väga paljudes zanrides: 15 sümfooniat, klaverilooming (ise ka väljapaistev pianist) - sonaate, kontserte, 24 prelüüdi ja fuugat, kammermuusikat - 15 keelpillikvartetti, koorimuusikat ­ Gustav Ernesaksale pühendas poeemi Ustavus, oopereid - tugevaim Ekaterina Izmailova S peetakse filmimuusika rajajaks, muusika ca 40 filmile (Hamlet, Noor kaardivägi, Kiin) Peterburi konservatooriumi lõpetas pianisti ja komponistina. Kaalukam osa S loomingust on tema 15 sümfooniat Mitteprofessionaalsele kuulajale on S sümf. muusika tavaliselt arusaamatu. See on teravakõlaline, harjumatute pingeliste kooskõlade ja mittelaululiste meloodiatega. Teemadeks inimese hingelised otsingud, isiksuse kujunemine ning vene rahva kannatused rasketele aegadel.

Muusikaajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Alo Mattiisen

Referaat Koostaja: Cätly Talivere Juhendaja: Anne Saame 2009 Sisukord *Sissejuhatus *Elulugu *Õpingud *Isiklik elu *Loo m eperiood *Loo ming *Laulud *Fil mi muusika *Teatrimuusika *Instrumentaalteosed ja suurvor mid *Telefil mide ja telelavastuste muusika *Tunnustused *Kokkuvõte *Kasutatud kirjandus *Pilt Sissejuhatus Referaadis räägin muusikust, kes on Eesti muusikaajaloole väga palju andnud. Ta oli tuntud ja armastatud muusik ning helilooja, Alo Mattiisen. Ta on kirjutanud palju ilusaid ja eestlastele südamelähedasi laule ning sealhulgas loonud mitmeid suurepäraseid filmi- ning teatrimuusika teoseid. Elulugu Alo Mattiisen sündis 22. aprill 1961 Jõgevl ja suri 30. mai 1996 Tallinnas.Ta oli Eesti helilooja. Alo Mattiisen sündis päiksepaistelisel laupäevasel kevadhommikul kell kolmveerand üheksa. Ta oli blond, kõhn, kuid terve poiss, kaalus 3100 grammi ja oli 51 cm pikk

Muusika
48 allalaadimist
thumbnail
11
doc

A. Mattiisen elulugu

..................................................................................lk 6 Tunnustused.............................................................................................lk 9 Pildid....................................................................................................lk 10 Kasutatud kirjandus...................................................................................lk 11 2 Alo Mattiisen oli eesti helilooja, kellel oli tõeliselt mitmekesine looming. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilme ja telelavastuste muusikat. Mattiisenilt ei puudu ka elu jooksul saadud paar tunnustust. Alo Mattiisenist sai ärkamisaja sümbol ­ vabaduslauliku sümbol ja selle sümboliks ta on jäänudki. Alates 2006.aasta novembrist on võimalik tutvuda Alo Mattiiseni elu ja tegevusega ka Jõgeval Betti Alveri Muuseumis.

Muusika
19 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ajastud-Hilisromantism-Postmodernism

ooper ­ lavateos, milles on ühendatud vokaal- ja instrumentaalmuusika, kirjandus, näite-ja kujutav kunst. oratoorium ­ vaimuliku sisuga vokaal-instrumentaalne suurteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile. passioon ­ heliteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile, mis jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast. polüfoonia ­ mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad. programmiline muusika ­ on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. reekiviem ­ mitmehäälne tsükliline kooriteos, algselt katoliku kiriku surnumissa. sakraalmuusika ­ vaimulik muusika. süit ­ mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest. sümfoonia ­ sonaaditsükli alusel loodud mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. transkriptsioon ­ muusikapala seade teisele instrumendile või ansamblile.

Muusikaajalugu
222 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun