Friend" ja kuulsa jõululaulu "Let It Snow!". Tema lavastas veel ka tuntud muusikali nimega "Gypsy". "SUGAR ehk Dzässis ainult tüdrukud" libreto, mis tähendab mõne vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslikku alust, kirjutas Peter Stone Robert Thoereni jutustuse ning Billy Wilderi ja I.A.L. Diamondi filmi ,,Some like it Hot" järgi. Selles 1959. aasta kuulsas komöödiafilmis mängisid värvikaid peaosi Marilyn Monroe, Tony Curtis ja Jack Lemmon. 2000. aastal kuulutas Ameerika Filmiinstituut filmi "Some Like It Hot" Ameerika kõigi aegade olulisimaks komöödiafilmiks. Muusikal ,,Sugar" esietendus 1972. aastal Broadway'l Majestic Theatre's, peaosades Elaine Joyce, Robert Morse ja Tony Roberts. Eestis on seda muusikali varem lavastatud Vanemuise teatris aastal 1988 (lavastaja Ago-Endrik Kerge) ning Estonia teatris aastal 2000 (lavastaja Neeme Kuningas). Libretot täiendas Mare Tommingas. Laulusõnade autor on Bob Merrill ja nende tõlkijaks Kelli Uustani. Lavastaja oli Mare
rahvuskultuur, mis inimesi paelub. Oma esseega üritan põgusalt keskenduda vesterni arengule ning arutleda, kas vesterni tegemine on võimalik ka teises kontekstis kui Metsik Lääs. Film, mille põhjal proovin eelkõige eelmainitud teemal spekuleerida on Leedu režissööri Vytautas Zalakeviciuse 1966. aasta film „Niekas nenorejo mirti“ („Keegi ei tahtnud surra“), mis looks hea paralleeli Baltimaade ajaloo käsitlusele vesterni stiilis. Ameerika Filmiinstituut määratleb vesternid kui filmid, mille tegevus leiab aset Ameerika Läänes, milles kehastab uue rajajoone vaim, tõus ja võitlus. 3 Vesternide tegevus leiab traditsiooniliselt aset ajavahemikus 1850 – 1890, neil aastatel tabas Californiat ja Dakotat kullapalavik, leidsid aset Ameerika kodusõda, tervet mandrit läbiva raudtee ehitus, sõjad indiaanlastega, karjade ajamisega kaasnevad tülid ning uusasukate, farmerite ja immigrantide liikumine läände
Kuna Mussolini arvas, et kunsti ei peaks tegema kunsti pärast, vaid praktilistel põhjustel, siis püüdsid 1935. aastal loodud 8 Wolfson, R. 1987 Years of Change. 18 propaganda- ning 1937. aastal loodud rahvakultuuri ministeerium juhtida muusikat, kirjandust, kunsti ja kino. Mussolini jaoks kõige võimsaks kultuurivaldkonna relvaks oli filmikunst. Selle arendamiseks loodi 1925. filmiinstituut ning 1934. aastal kinematograafiaamet. Valitsus andis ette, mitu filmi aastas ning mis teemadel tegema peaks. Kuna enamus filme toodeti eraettevõtetes, kus propagandat ei järgitud ning uus filmipõlvkond eelistas realismi, mitte fasistlikke väljamõeldisi, siis pöördus lõpuks Mussolini võimsaim relv tema enese vastu. 2.9 Diktatuuri sotsiaalsed mõjud Kuigi võimule tulekul ütles Mussolini selge sõnaga, et fasism kaitseb kõigi klasside huve, polnud see tegelikult nii
annaabi.ee 
