D debüüt- esmakordne avalik esinemine dekoraator- kujundaja, lavakujunduskunstnik dekoratsioon- kaunistus, kujundus detail- üksikasi detektiivfilm- liik seiklusfilme, kus peategelaseks on detektiiv ja sisuks kuriteo avastamine dialoog- kahekõne dramaturgia- näitekirjandus, lavastamisteadus E ekraniseerima- kirjandusteose põhjal filmi looma episood- kõrvalseik, mingi teose üksiksündmus eskiis- kavand, visand F filmikaader- üksikvõte filmilindil, kaamerat seiskamata võetud lõik filmist G grimeerija- jumestaja grimeerima- värvi, paruka jms. abil nägu muutma, jumestama K kaader- üksikvõte filmilindil, kaamerat seiskamata võetud lõik filmist karakter- iseloom M monoloog- ühekõne, kõneiseenesega P projekt- plaan, kavand R rekvisiit- tarbeese, mida näitleja kasutab rekvisiitor- lavatarvete eest vastutaja rezii- lavastuse plaan, lavastuse aluseks olev kavand rezissöör- näitejuht, lavastaja, filmi tegemist juhtiv isik S sl...
filmimõistete leksikon A. Altvalgus- valgus, kasutatakse õudust tekitavates episoodides või tegelaskuju moonutamiseks. Arvustus- arvamus, mis kirjutatakse vahetult pärast filmi vaatamist. Autor- isik, kes on loonud kirjandus-, kunsti-, teadus-, tehnilise vm. teose (jutustuse, pildi leiutise, projekti jne.). D. Debüüt- esmakordne avalik esinemine. Dekoratsioon- ruumide, vaateakende ja tänavate kaunistus, kujundus. Detail- üksikasi, üksikjoon; osa tervikust; pisiasi. Dialoog- kahekõne; kõnelus kahe või mitme tegelase vahel. Dirigent- koori- või orkestrijuht. Dramaturg- näitekirjanik. Dramaturgia- draamateose ülesehituse ja lavastamise teooria, näidendi- ja lavastamisteadus; draamakirjandus. Duubel - korduvalt filmitud kaader ehk ühest kaadrist mitme pisut erineva võtte tegemine. E. Efektvalgus- valgus, kasutatakse näiteks detektiivfilmides, näidatakse vaid tumedat figuuri, nägu jäetakse ...
Minu tundeid ja mõtteid seoses filmiga LÜK Vaadates filmi ,,Lendas üle käopesa'' tekkis mul mitu mõtet. Esimene neist oli muidugi see, et film on äärmiselt hea. Minu mõtted liikusid erinevaid radu pidi ning jäin juurdlema kahe põhilise probleemi üle. Esiteks see, kas sealsete patsientide ravimiseks oli tõesti vaja hoida neid nelja seina vahel, ning teiseks see, et ühiskond kipub väikeste kõrvalekalletega inimesi minu silmis liiga kiirelt haigeteks tembeldama.
Võrdlus: film vs raamat, Romeo ja Julia
Mõtted ja tunded seoses filmiga Ma leian, et filmi ,,Lendas üle käopesa" näol on tegemist väga hea ning mõtlemapaneva looga kuidas hullu mängiv vang suudab samaaegselt haiglaelu täiesti pea peale keerata ning töötajates viha tekitada, ent samas ka võita teiste haigete usalduse. Draamafilmi suurepärane stsenaarium ning andekad ja hästi valitud näitlejad on auga välja teeninud selle eest 5 Oscarit. Kõige huvitavamaks tegelaseks oli kindlasti Randall McMurphyt, keda kehastas Jack Nicholson. Vanglast pääsemise nimel hullumajja sattuv McMurphy on ääretult metsiku loomuga ning seetõttu tekivad koheselt konfliktid tema ning sealsete töötajate vahel. McMurphy üritab haigla sisekorda muuta, astudes pidevalt reeglitest üle ning rikkudes haiglas valitsevat rahulikku keskkonda. Ma arvan, et sellega tegi McMurphy pigem head, kui halba, sest tõi sellega eluvaimu haigetesse tagasi ning tegi nende rutiinse elu huvitavamaks. Tal õnnestus võita ka ...
Tundeid ja mõtteid seoses filmiga Lendas üle käopesa Film Lendas üle käopesa rääkis psühhiaatriahaiglast, kus oli range reziim. Sinna tuli McMurphy, kes saadeti psühhiaatriahaiglasse, et välja selgitada kas ta on hull või mitte. Kuid McMurphy oli elurõõmus ja suutis patsientide elu seal korralikult raputada. Esimesena tekitaski mulle küsimuse see, et kas McMurphy tegi kõiki neid tegusid viis patsiendid kalale ja korraldas neile peo, sellepärast, et tõestada haigla juhatuskonnale ja ka iseendale et ta suudab kehtestada oma võimu. Või oli tal mängus ka omakasu ta tegi neid tegusid hoopis selleks, et ise lõbutseda kaaperdas paadi ja viis haiged merele kalale, ise teades, et vanglasse ta kindlasti ei satu ja selle teo eest ta karistada ei saa. Pigem siiski oli talle hullu teesklemine kasulik ning ka tema sai lõbutseda. Kuid alati ei saatnud McMurphy tegevust kohene edu siis kui ta tahtis jalgpallimatsi vaadata. ...
Ma vaatasin filmi ''Pi'', mis valmis aastal 1998. Selle rezissööriks on Darren Aronofsky. Seda teost vaadates jääb esimese asjana kindlasti silma see, et seda on filmitud must-valge kaameraga, mis teeb selle veelgi salapärasemaks ja huvitavamaks. Ka muusika roll on antud filmis oluline ja lõi tihtipeale just sellele meeleolu. ''Pi'' on väga sügavamõtteline ning väga erineva arusaamaga olenevalt inimesest. Filmi peategelane Max oli matemaatik ja ta suutis väga suurte arvudega peas kalkulatsioone teha. Ta oli väga enesekindel ning uskus tugevalt endasse, kuigi oli tihti segaduses. Maxil olid tihti tugevad peavalud ja ka vaimsed haigused, mis tekitasid talle hallutsinatsioone. Enesekindel oli ta minu arust, sellepärast et ta ei lõpetanud selle 216- kohalise numbri otsingut enne, kui ta leidis selle. Selle linateose juures jäi tihti segaseks, mis on reaalsus ja mis on Maxi viirastus, sest filmis olid kajastatud kõik tema mõtt...
06.10.2010 20:50:00 Minu tundeid ja mõtteid seoses filmiga LÜK Film "Lendas üle käopesa" tekitas minus väga palju erinevaid mõtteid ja tundeid. Filmi käigus muutus arvamus ühe või teise tegelase suhtes mitmeid kordi- nii positiivses kui ka negatiivses suunas. Peategelane McMurphy jättis alguses üsna külmaks, tundus riiakas mees, kes soovid teistega tüli norida ning lihtsalt niisama töötamise asemel vaimuhaiglas veeta. Filmi käigumus tema suhtes muutus väga palju. Oli näha, et tegelikult on McMurphy üsna südamlik mees. Mulle
William Scott, Chris Klein, Thomas Ian Nicholas, Eddie Kaye Thomas). Kuna enamusel neist on pere ja töö ning üksluine elu, otsustavad nad ennast vabaks lasta ning meenutada keskkooliaega, tehes samasuguseid lollusi ja pööraseid asju nagu tol ajal, mis tõttu sattuvad nad igasugu sekeldustesse. Mina isiklikult pettusin seda filmi vaadates. Kuna eelmisi osi sellest .. olin vaadanud mitmed aastad tagasi olin unustatud kui ropu ja üsnagi labase filmiga on tegelikult tegemist. Film polnud ka nii naljakas nagu olin oodanud. Muidugi seal olid omad hetked, mis ajasid kergelt naerma, kuid ootasin siiski midagi enamat. Filmi oli seetõttu tore vaadata, et sealsed näitlejad olid võrreldes esimese filmiga silmnähtavalt vanemaks jäänud ning muutunud, see tekitas kerget nostalgia tunnet. Arvan, et selliseid filmi tasub teha küll, kuna tegemist on filmiga millesse ei pea süvenema ja mille sisu üle ei pea mõtisklema et aru saada, mis toimub
“Searching for sugar man” 14. mail 2014. aastal kell 13.00 käisin kinos vaatamas filmi nimega “Searching for sugar man” mille lavastasid Malik Bendjelloul ja Simon Chinn. See dokumentaalfilm oli põhiliselt suunatud nii noortele kui ka vanema põlvkonna esindajatele. Kuna tegemist oli minu esimese filmiga, mis rääkis muusikust Sixto Rodriguezest, siis jättis see mulle väga hea mulje ja kindlasti võib seda pidada ka kõige meeldejäävamaks kinokülastuseks võrreldes varasema kinokogemusega. Fenomenaalne ja uskumatu lugu geniaalsest muusikust Sixto Rodriguezest räägib sellest kuidas tal õnnestus saada lauldes tuntuks Aafrikas, kuid kahjuks ei saavutanud ta nii suurt populaarsust mujal maailmas. Sellest hoolimata on see uskumatu ning tõelise unelma tõelisuseks saamine, mis
tegemist Baz Luhrmanni teosega. See film erineb oma eelkäijatest seetõttu, et sündmused leiavad aset tänapäeval ning Verona linn, mis asub Itaalias, on asendunud Ameerika läänerannikul asuva Verona Beachiga. Lugu ise on klassikaline. Kaks noort armuvad teineteisesse, kuid kuna nende vanemad on ammustest aegadest saati vaenujalal, siis algatavad nad sellega südmusteahela, mis pakatab vihast ja kättemaksuhimust. Võrreldes raamatut filmiga, polegi väga suuri erinevusi. Tekst on üsna täpne raamatus olevaga ning erineb vaid see, et mõnede stseenide puhul on kas teksti vähemaks jäetud või juurde pandud vastavalt filmile. Näiteks oli erinevus stseenis, milles Romeo tõttab pärast Capulettide pool toimunud pidustusi tagasi Julia majja. Tänapäevase filmi puhul tuleb Julia oma aeda jalutama ning peab ka monoloogi, kui samas jälgib teda Romeo. Julia kukub suurest ehmatusest basseini, kuuldes Romeot rääkimas
tegemist Baz Luhrmanni teosega. See film erineb oma eelkäijatest seetõttu, et sündmused leiavad aset tänapäeval ning Verona linn, mis asub Itaalias, on asendunud Ameerika läänerannikul asuva Verona Beachiga. Lugu ise on klassikaline. Kaks noort armuvad teineteisesse, kuid kuna nende vanemad on ammustest aegadest saati vaenujalal, siis algatavad nad sellega südmusteahela, mis pakatab vihast ja kättemaksuhimust. Võrreldes raamatut filmiga, polegi väga suuri erinevusi. Tekst on üsna täpne raamatus olevaga ning erineb vaid see, et mõnede stseenide puhul on kas teksti vähemaks jäetud või juurde pandud vastavalt filmile. Näiteks oli erinevus stseenis, milles Romeo tõttab pärast Capulettide pool toimunud pidustusi tagasi Julia majja. Tänapäevase filmi puhul tuleb Julia oma aeda jalutama ning peab ka monoloogi, kui samas jälgib teda Romeo. Julia kukub suurest ehmatusest basseini, kuuldes Romeot rääkimas
Kelleks on Rainer Sarnet, isiklikult enne filmi “November” välja tulemist oli Rainer Sarneti nimi minujaoks tundmatu. Tema kohta rohkem infot otsides tuli mul tõesti tõdeda, et tema 10nest eelnevalt lavastatud filmist pole ma kunagi kuulnud. Samuti pole ma kuulnud ka tema neljast lavastusest. Ka animastuudiost Stuudio B. , kus Sarnet töötab ei ole ma varasemalt mitte kunagi kuulnud. Nii, et julgen väita, et Sarnet ei ole eriti tuntud nägu kuid nüüd oma uue filmiga “November” sai ta väga palju tuntust juurde. On teada ka fakt, et filmi esilinastusel käis ka Eesti Vabariigi president Proua Kaliulaid isiklikult vaatamas, mis omakorda sai palju tähelepanu soitsaalmeedias. Kuid ka meie president ei andnud filmile kuigi head tagasisided, kuid soovitas filmi siiski vaatama minna. Filmi on liigitatud kui fantaasiafilm. See rääkis paganlikust vanaaegsest Eesti külast, kus ahned ja juhmid külaelanikud pistavad rinda nii Katku, Vanapagana kui krattidega
mis algsete andmete põhjal peaks esilinastuma 3.detsembril 2015. aastal. Eile toimunud pressikonverentsil saadi vastused paljudele küsimustele. Kui alguses paistis kõik hästi minevat, siis hiljem pöördus asi lausa skandaalseks. Küsimusele: ''Miks peaks teie loodud film inimestele peale minema, kui on olemas ka raamat, mis on aastast aastasse jäänud,'' vastati väga lühidalt- ''Siiamaani on ju kõik hästi läinud, miks mitte proovida ka filmiga läheneda, kõik teavad seda niikuinii.'' Ning kui filmist üleüldiselt andmeid välja tuua, siis tuli välja, et see on suunatud põhimõtteliselt kõigile, vanusepiirangut pole. Inspiratsioon saadi aga noortelt, kellel lapsepõlves ei olnud võimalust muinasjuttudele ning nüüd on neil see võimalus filmi näol. Peategelane, kelleks on vaikne Ly Lipp väitis, et samastus peategelasega Nuff-Nuffiga peamiselt iseloomult. Näitlejad ning võttegrupp on sõbrad kogu eluks
Amadeus Tegu oli filmiga, mis kirjeldas Wolfgang Amadeus Mozarti elulugu läbi Antonio Salieri silmade, kes pidi Mozartist elama üle 30 aasta kauem ning kelle jaoks oli see suurim piin maailmas. Mozart oli igatpidi kadestamist väärt, nimelt oli tal erakordne taktitunnetus ja kuulmisoskus, hämmastav mälu ning oskus lõbutseda. Kõige enam ei mahtunud Salierile pähe see, et poiss oli võrratult andekas. Ta suutis mängida mängleva kergusega nii viiulit kui ka klaverit
300 meest miljoni vastu Film ,,300" on kirjutatud ajaloolisest lahingust, mis kannab nime Termopüülide lahing.Lahing sai nime Termopüüli mäekitsuse järgi, kus peeti veriseid taplusi. Seal seisid 300 spartalast armee vastu, mis oli tolleaegse suurim. Armee koosnes ajalooliste allikate järgi miljonist sõjamehest üle maailma. Film on väga tõetruu ja julm pilt oma ajastust , kuna seal näeb palju veriseid ja jõhkraid tapmisstseene. Inimestele on selle filmiga tahetud näidata tolle ajastu ,,ilu ja valu". Film on valminud 2006.aastal rezissöör Zack Snyderi käe all, kes on hetkel maailma filmimastaabis võrdlemisi tundmatu nimi,kuna tegemist oli tema esimese filmiga, mis nii suurejooneliselt kinolinale pääses. Vaatamise teevad veelgi põnevamaks filmis kasutatud huvitavad filminipid ja kaadrid. Teos jutustab sõjast Kreeka ja Pärsia vahel,kuhu saadetakse sõnumitooja , kes toob teate,
teadvusse, mis on selge, kui pärast filmi lõppu, ümisen ma mingit viisi, mis ei taha kuidagi unustusse vajuda. See on üks hea märk kvaliteetsest filmimuusikast. Teine on aga just see kui film lõpeb ja sa mäleta muusikast peaaegu mitte midagi. See on märk ennekõike sellest, et film ise oli nii hea ja endasse täielikult tõmbav, et sa ei pannud muusikat eraldi elemendina lihtsalt tähele, mis muidugi omakorda tähendab ka, et muusika sobis suurepäraselt filmiga kokku ning asjaolu, et see ei tõmmanud endale tähelepanu on positiivne, sulandudes täielikult sellesse tugevasse emotsiooni, mille jätab hea film. Siin peitub ka filmimuusika omapära, et paljudel juhtudel sobib muusika niivõrd hästi filmiga kokku, et eraldi, ilma igasuguse saatva visuaalita, pole sel enam seda tugevat mõju. Selle tõttu otsin ma siiski muusikat, mida ma saan korduvalt kuulata ja nautida puhtalt muusika enda pärast. Hea filmimuusika on ka see,
mille sündmustik iseenesest ei ole sugugi erakordne. Film käsitleb 1941. aaasta juuniküüditamist, mis puudutab paljusid eestlasi. Filmis kujutatakse peategelase Erna ja tema perekonna lugu 12 aasta jooksul, põhinedes ühe eesti naise Siberist saadetud kirjadel. Rezissöör on Martti Helde, operaator Erik Põllumaa ning muusika on teinud Pärt uusberg. Peaosades mängivad Laura Peterson, Tarmo Song, Mirt Preegel ning Ingrid Isotamm. Tegu on ühe suurepärase ja teistsuguse filmiga. Erineb ta teistest filmidest mitme asja pärast. Esiteks puudub filmis otsene kõne, kirjade teksti loetakse kaadri tagant. Tegeane justkui peab monoloogi, rääkides nendest asjadest, mida ta sooviks öelda oma kaugel, teadmata kohas olevale abikaasale. "Risttuules" tegelased ei liiguta ega räägi. Enamust filmist koosneb tardunud kaadritest ehk nn elavatest piltidest. Võiks arvata, et selline väljendusviis on igav, kuid
Ilmar Raag on saanud hakkama väga hea teosega. Muusikaline valik filmis on väga nauditav ning sobib filmi suurepäraselt. Film on väga paeluv ja ootamatu ning mitte ettearvatav. Kinos istudes panin tähele, et väga paljudel saalis olevatel naistel olid silmad märjad ja see tähendab, et nad olid hingega filmi juures ja filmitegijad on oma eesmärgi saavutanud. 10. Arvan, et film on ennekõike suunatud rohkem naistele. 11. Võrdlesin varemnähtud Eesti filmiga ,,Seenelkäik" ja leidsin, et Eesti filmid lähevad järjest paremaks.
Filmid Kuigi ta oli juba kaks aastat õppinud Müncheni Ülikoolis turundust kolis ta USA-sse. Olles USA-s viibinud kaks aastat, sai Arnold filmi "Hercules in New York" peaossa.. Järgmine film tuli aga alles kuue aasta pärast. Nüüd jättis ta maha atleetvõimlemise, et viia täide oma teine lapsepõlve unistus - olla filmitäht. Nagu öeldud, tema teine film saabus alles 1976. aastal ja selleks oli "Stay Hungry". 1980. aastal jälle film, kus taaskord peaosa "Conan the Barbarian". Selle filmiga saavutas ta imago kui suur võimas kangelane, kes on valmis aitama igaüht. Kuigi film ei olnud suur kassahitt, aitas see Arnolidl saada osa filmis "Terminator". Ta oli selle filmiga koos tohutu hitt ning jätkas osalemist action-filmides "Commando", "Predator". Vaheldus tuli 1988. aastal komöödiafilmiga "Twins". Kuna film oli edukas, otsustas ta osaleda veel ühes komöödias. Selleks sai "Kindergarten Cop", peale seda aga taas märulifilmid "Total Recall" ja "Terminator 2". 1993
Retsensioon „Lõpp“ Esimene ja võib-olla ehk ka üks meeldejäävamaid PÖFFil linastunud filme, mida vaatamas käisin, oli Lõuna-Koreas valminud film „Lõpp“. Filmi ja filmi režissööri Kyu-hwan Jeoni võiks välja tuua juba seetõttu, et tegemist on tõelise PÖFFi veteraniga – sellel aastal osales ta oma filmiga PÖFFil juba viiendat korda, kusjuures PÖFFil esilinastus ka 2008. aastal tema debüütfilm „Mozarti linn“ – ning tänu temale valmis ka 2015. aastal „Vihane kunstnik“, mis on esimene Eesti ja Lõuna-Korea koostööfilm. Samuti on ta ka pälvinud 2012. aastal filmiga „Taak“ PÖFFi parima režissööri preemia. Selle taustainformatsiooni kõrval köitis mind filmivaliku tegemisel ka sünopsisest õhkunud müstilisus, teatav abstraktsus, ning päevakajaline teema,
Mu õe õde Filmi pealkiri:Mu õe õde Autor:Lynn Shelton Valmimisaasta:2011 Tootjamaa:Iirimaa Zanrid:Draama ,komöödia Peaosatäitjad: Mark Duplass, Emily Blunt ja Rosemarie DeWitt Arvustuses peaks kindlasti tutvustama filmi kangelat/kangelasi ja probleemi või konflikti, millega neil filmi jooksul silmitsi tuleb seista. Kirjeldada võib ka üldist tegvustikku, ent mitte ära rääkida filmi lõpplahendust. Arvamuse keskmes peaks olema isiklik hinnang vaadatud teosele. Hinnang peab toetuma konkreetsetele näidetele ja põhjendustele. Analüüsida tuleb nii filmi vormi (pildilis-helilist väljendusviisi) kui ka teemakäsitlust ning sõnumit. Maksimumtulemuse saamiseks tuleb vaadatud film ka paigutada mingil viisil filmiloolisesse konteksti võrrelda või vastandada mõne filmiloo kuruse raames vaadatud filmiga.
lahkus koolist. 1917. aastal astus Buñuel Madridi ülikooli, kus ta kohtus oma tulevase filmi kastootjatega luuletaja Federico Garcia Lorcaga ja kunstnik Salvador Daliga. Nende meeste vahelisest sõprusest sündis 1929. aastal Luis Bunueli esimene film "Andaluusia koer" ("Un Chien Andalou") Luis Buñueli enda arvates, ei olnudki Salvador niivõrd suur kunstnik, kui geniaalne mõtleja, kirjanik ja kõneleja. Mina tutvusin Luis Buñueli filmiga "Andaluusia koer" just läbi Salvador Dali loomingu, kes on minu arvates on kahtlemata üks kõige geniaalsemaid kunstnikke kunstiajaloos. Salvador Dalit peetakse üheks sürrealismi alustajateks. Sürrealism kasvas välja dadaismist - dadaism tähendab kahekordset jaatust ja vihjab irratsionaalsusele ja otsesele loogika vastandumisele. Dadaismi omakorda kasvas välja ekspressionismist. Suuresti tekkis dadaism maailmasõja mõjutusest kunstnikele. Dadaiste ühendas viha sõja vastu, nad olid
Filmi ,,Õnnetusi juhtub" arvustus Mina jäin filmiga üldiselt väga rahule, sest film oli samal ajal naljaks ja kurb ning samas huvitav. Mulle meeldis selle filmi juures eriti peategelane, kes tegi koos oma sõbraga palju naljakakaid asju. Film keereles auto avariist koomasse langenud poisi Gene ümber, kellel ei olnud palju võimalusi ellu jääda. Siiski ta vanemad ning sõbradtuttavad toetasid teda. Kahjuks oli filmil õnnetu lõpp, sest Gene suri ära. Ma leian, et filmis oli hea näitlejatöö
Shotimaal ning peagi ei jää Inglismaa kuningal Edward I (Patrick McGoohan) muud üle kui suureulatuslik sõjavägi Shotimaale saata ja mäss veriselt maha suruda Filmis kõlanud laulud/muusikahelid James Horner - Braveheart Theme Song (http://www.youtube.com/watch? v=9AN04imFDK8) Lavastaja/peaosatäitja andmed Mel Colm-Cille Gerard Gibson on sündinud 3. jaanuaril, 1956 aastal, New Yorgi osariigis Peekskillis Gibson saavutas maailmakuulsuse 1979 filmiga "Mad Max", kus ta mängis nimiosalist Teine väga tuntud filmiseeria, kus Gibson mängis, on "Surmarelv", kus ta mängis seersant Martin Riggsi (4 filmi 19871998) Mel Gibson on mänginud 43-es filmis Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
Mina olin siin See 2008. aastal välja lastud film räägib tänapäeva noorte elust ja just eriti seadusega pahuksis olevatest noortest. Film järgneb peategelase Rassi jälgedes kellel on vaja raha teenida, et ellu jääda. Selleks kasutab ta igasuguseid illegaalseid võtteid. Filmi on kõige rohkem võrreldud teise Eesti filmiga ,,Klass". Minu arvatest ei ole need filmid kuidagi sarnased ja sellist teist filmi ei ole tehtudki, vähemalt mitte Eestis. Filmist jääb sellime tunne nagu Rassi ennast isegi ei huvita, et temaga võib midagi juhtuda. See jõuab talle alles kohale kui talle on püss kuklasse sihitud. Päriselt praeguste noorte elu nii metsas ei ole, vähemalt mitte Lõuna-Eestis. Teiste kohtade kohta ei oska ise kommenteerida. Toimub küll igasuguseid pisikuritegusid ja vahete vahel ka suuremaid
põhiliin on toodud välja vaid läbi ühe abielupaari Taneli ja Anna, ei teki filmi vaadates kordagi hirmu, et film muutuks armastusloo tavapäraseks kliseeks. Kuigi kogu mehe ja naise vaheline suhe on läbi erinevate nende enda vaheliste konfliktide kui ka riigis toimuva läbi väga üksikasjalikult välja toodud, keskendub film siiski loomutruule ajaloolise sündmuse edasiandmisele kogu seda hõlmavate üksikasjadega. ,,Detsembrikuumuse" näol on tegu ka kõige lahtimõtestatuma filmiga just selle üksikasjaliku käsitluse tõttu. Sealjuures ei pea ma mitte silmas veenvat näitlejatööd nii pea-kui kõrvalosatäitjate poolt, kuid ka filmi muusikat, olustikku, värvigammat, kaadritagust tööd. Kõik sobib omavahel ja jätab loomutruu miljöö. On öeldud, et ajalugu elab olevikus ning sellepärast kirjutab iga põlvkond seda uuesti. Tänapäeval on just see, mida me peaksime ajaloost mäletama sõda, võitlust, armastust.
Arvustus Quentin Tarantino 1994 aastal loodud Pulp Fiction ei ole mingi tavaline gängsterifilm, vaid lugu, mis jutustab gängsterite hingeelust, millest tavainimesel pole aimugi. Tegelased võitlevad filmis respekti(mis teadagi kujutab gängstade elus tohutusuurt rolli) ja raha eest. Film oli tarantinolik - suurepärased dialoogid näitlejate vahel, teatud stseenid, mille järgi on kohe aru saada, et tegemist on Tarantino tehtud filmiga(mõrvarid ei vii oma tegusi toime filmi esimestel minutitel vaid kogu tegevus toimub filmi kestel ning mõrvarist peategelane jääb alles samuti filmi lõpuni) Tarantino loodud tegelased on inimlikud, tehes ikka ja jälle vigu, kuid nendest alati õppides, nad on sümpaatsed ning vaimukad, sageli ka iroonilised. Näiteks lasti suures jututuhinas maha mees, kes enne oli olnud hea vestluspartner, ja seda kõike täiesti juhuslikult ning kogemata
Anthony Burgess „Kellavärgiga apelsin“ Ilmunud orginaalis 1962, tõlgitud 2001 176 lehekülge Tõlkinud Udo Uibo Anthony Burgess’i kuulsaim raamat „Kellavärgiga apelsin“ on sisult väga huvitav raamat. Sellega lihtsalt on nii, et kas sulle meeldib, või ei meeldi üldse. Esmalt puutusin teosega kokku mõned aastad tagasi, kui juhtusin vaatama raamatu põhjal tehtud filmi. Filmi režissööriks on Stanley Kubrick, kes on nii mõnegi suurepärase filmiga hakkama saanud. Vaadates filmi, tuli mulle peale kõhedus. Ei saanudki kohe aru, kas see oli sellest et see film on geniaalne või hoopis ebameeldiv. Sellest hetkest alates teadsin, et tuleb ette võtta ka raamat. Alex, 14 aastane pätt tegeleb igapäevaselt ultravägivallatsemisega. Koos kambaga tegeleb ta röövimisega, peksmisega, vägistamisega ja isegi tapmisega. Ühel päeval Alexi „droogid“ ehk sõbrad reedavad ta ning ta satub vangi. Edasi kulgeb Alexi elutee vanglas
1994. Filmi lavastas Vincent Monton. "Tähevärav" on 1994. aastal lavastaja Roland Emmerichi käe all valminud ulmefilm, mille peaosades astusid üles Kurt Russell ja James Spader. Tähevärava all peetakse filmis silmas seadet, mille abil on võimalik musta augu teooriat rakendades liikuda ühelt taevakehalt teisele. Film oli plaanitud esimese osana triloogiast, kuid see plaan jäi esialgu katki, kuna selle loojad Emmerich ja Devlin jätkasid filmiga "Iseseisvuspäev". Küll aga kasvas filmist välja teleseriaal "Tähevärav SG1", millest omakorda said alguse veel kaks telesarja. 2005. aastaks oli tähevärava teemadel loodud peale selle filmi veel 3 telesarja, üks joonissari ning 2007. aasta sügisel lisandus veel 2 täispikka mängufilmi pealkirjadega "Kontiinum" ja "Tõe laegas".
areneva filmikeelega. Järjest süvenevad majanduslikud raskused sundisid Méliès´d lõpetama filmide tootmine. (http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:BzeY05JSj9gJ:hadatapp.blogspot.com/2011/03/kinematograafia-esimesed- sammudsaksa.html+&cd=4&hl=en&ct=clnk&gl=ee&client=firefoxa) D.W. Griffith ja filmikunsti eneseleidmine Edwin Stanton Porter oli teedrajavaks eeskujuks David Wark Griffith´i teekonnal filmikunsti radadel. Oma kahe kuulsaima filmiga, ,,Ameerika tuletõrjuja elu" ja ,,Suur rongirööv", saavutas Porter Ameerika varase filmikunsti pioneeri seisuse. Kui tuletõrjuja filmi tehes tegutses ta pigem vanade tegijate, nagu näiteks Méliès´i eeskujul, siis rongiröövi filmiga katsetas ta juba uusi tehnikaid, nagu näiteks lähivõte, kaadrid nii väli- kui sisetingimustes ning ka üheaegselt erinevates kohtades tegutsemine. Hiljem meeldis Porterile ikka ja aina
baleriiniks siiski ei sobinud, keskendus neiu näitlejaõpingutele ning käis filmistuudiotes lugematutel näitlejakatsetel. Tema näitlejakarjäär algas 1948. aastal õppefilmiga “Hollandi keel seitsme tunniga”. 1951. aastal, filmi “Monte Carlo Baby” võtetel nägi näitekirjanik Sidonie-Gabrielle Colette teda ühe hotelli ees ning valis Audrey otsekohe oma näidendi “Gigi” nimirolli. Etendust mängiti Broadwayl 219 korda. Läbimurre tuli juba 1953. aastal filmiga “Puhkus Roomas”, kus teiseks peaosaliseks oli südametemurdja Gregory Peck. Ehkki Audrey Hepburn on öelnud, et sai näitlejaks vastu kõiki ootusi, võitis ta printsess Anne’i rolli eest selles romantilises komöödias ~3~ Oscari. Järgnes rida menukaid filme, neist tuntumad “Sabrina”, “Hommikueine Tiffany juures” ja “Minu veetlev leedi”. 1953. aastal võitis Audrey Hepburn koheselt ka
,,Amadeus" Muusikatunnis oli kõigi ülesanne vaadata ja jälgida väga hoolikalt filmi ,,Amadeus". Film jutustas kuulsa helilooja Wolfgang Amadeus Mozarti elu, tema rivaali Salieri silmade läbi. Salieri oli kade, et Mozart on nii andekas ja teeb nii head muusikat. Tema ainukesena sai aru milline anne on antud noorele mehele. Mozart oskas juba väiksest peale luua võimsaid teoseid ning tal oli alati olemas toetav isa, kes toetas poega täielikult. Peale isa surma oli ta väga löödud.Salieri soovis, et Mozart ära sureks juba sellest ajast, kui Mozart tema kodulinna jõudis. Ainuke võimalus oil Mozart surmata, sest siis oleks tal suurem võimalus kuulsust koguda ja keegi ei segaks teda ning õukonnas samuti. Salieri tõttu Mozart surigi raskesse haigusesse. Pärast seda, kui Mozart oli surnud ei tulnud enam Salierilgi muusika välja. Minu arvates oli film väga meeldejääv, huvitav ja võimas. Meeldejääv just selles...
ainulaadse atmosfääri mida teistes filmides pole. Kuid minu arust hakkab kõik allamäge minema siis, kui Glebsky uurib Olafi mõrva ja tuleb välja, et enamus inimesed sellega seotud on tegelikult tulnukad. See tuli peaaegu eikuskilt, sest filmi jooksul oleme väga vähe vihjeid tulnukate kohta saanud ja see tundus nagu loo autorid ise ka ei teadnud täpselt kuidas lugu lahendada. Need ulmeelemendid tulnukatega lihtsalt ei sobi ülejäänud filmiga kokku ja see tegi terve selle filmi väga absurdseks. Filmi lõpphinnanguks annan 2/5, Sven Grünbergi muusika ja ilus keskkond annavad filmile ainulaadse atmosfääri, kuid nõrk lugu koos ebarahuldava lõpuga jätavad filmist halva mulje.
Gaston Paulin. Samal ajal, kui esimest korda näitas insener Emilie Reynaud rahvale nn ,,optilist teatrit" ehk seadet, mis suutis näidata hetkega palju pilte, saatis muusik teda klaveril. Lisaks, niinimetatud ,,tummfilmid" ei olegi kunagi olnud tummad, sest algusest peale kasutati kinodes taustaks muusikat. Tihtilugu on kasutatud muusikat filmis olevate pingeliste hetkede muutmist publikule veelgi teravamaks. Eriti hästi on sellega hakkama saanud vanameister Alfred Hitchcock oma filmiga ,,Psühho". Sellele filmile kirjutas muusika mees nimega Bernard Herrmann, kes on ka komposeerinud muusikat ka teistele Hitchcocki filmidele nagu ,,Vertigo" ja ,,Linnud". Eriti ohtralt valati mees üle kiidusõnadega peale ,,Vertigo" esilinastumist tema meisterliku töö eest. Minu lemmik on ,,Tom & Jerry" multifilmis kasutatavad heliefektid kõige paremad. Kogu muusika on orkertri tehtud ja seda nii hästi.
sõjakool Tondil kui ka Kaitseministeerium. Selgusele jõutakse siis, kui mäss on pea terves linnas juba maha surutud. Eesti saatus sõltub vaid ainsast telegrammist, mis on abipalve Venemaale, kus ootab mitutuhat sõdurit. Takistada suudetakse see eelkõige tänu Tanelile ning kindral Põdderile ning reis, mis pidi toimuma Pariisi ( Anna ja Tanel) jääb siiski ära, minnakse õnnelikult koju tagasi. Minu hinnang Film ,,Detsembrikuumus" oli mulle tõeliseks üllatuseks. Tegu on filmiga, mis põhineb ajaloolistel faktidel. Tavaliselt ma selliseid filme ei vaata ning huvi nad minus ka ei tekita, kuid see film on väga hea Eesti riigi kohta. Kindlasti andis plusspunkte juurde ka head näitlejad, eelkõige minu lemmik osatäitja S. Vares. Väga huvitav oli vaadata, kordagi ei tekkinud igavat momenti või unisust. Eelkõige meeldisid mulle teatud kohad, kus sai pisut huumorit ka, samas heliefektid paugutamise ajal olid liialt tugevad. Soovitan kõigil
Sealtsaidalguseka küsimusedElviseesinemisteeetilisusekohta. Vanemapõlvkonnahulgastõusissuurkisa,et Elvis on seksistlik ja hävitabinimestesmoraalitunnetjne. Noorempõlvkondkisassamuti, agaerutusestElvist nähes. KunaElvis oli sügavaltsissevõetud gospelmuusikast , siis alates1956. aastasthakkastemataustalauljateksgospelvokaalansambel The Jordanaires , millegakestiskoostöökuni 1960.aastatelõpuni. Aastal 1956sai filmiga" Love Me Tender " alguseElvise filminäitlejakarjäär.Sellelejärgnesid1957.aastal" Loving You " ja "JailhouseRock ". Samalaastalostis Elvis ka omauuekskoduks Gracelandi . Siis saabusagasõjaväekutse.Vaatamatapakutud võimaluselesõjaväestvabastussaadaotsustasElvis selle teekonna läbi käia.Veel lõpetati1958.aastalneljasfilm " King Creole ", mis jäi ka viimasekskvaliteetseksmängufilmiksElviseosavõtul. 1958.aastakevadelhakkasElvis aegateenima.Peagi juhtusaga
Day Takes You". Koos Martin Lawrence'ga suutis ta saada suurema tuntuse filmis "Pahad poisid". Kuid erilist tähelepanu peaks pöörama hoopis tema järgmisele filmile - "Iseseisvuspäev" see on 2004. aasta oktoobri seisuga Maailma kõigi aegade kassaedetabelis 11. kohal ning just tänu sellele filmile paljud Will Smithi tunnevadki. Lisaks "Iseseisvuspäeva" Steven Hiller'i rollile on Smith mänginud näiteks Agent Jay'd "Mehed mustas" kahes filmis. 2001. aastal kandideeris ta ka Oscarile filmiga "Ali", kuigi see Oscar läks aga teisele afro-ameeriklasele Denzel Washingtonile. Will Smith on praegu teist korda abielus. Esimesest abielust on tal 1 ning teisest 2 last. Praegune abielu näitlejatar Jada Pinkett Smith'iga kestab alates 1997. aasta 31. detsembrist. Will Smith oli kunagi ka räppar - 1989. aastal võitis ta näiteks kõige esimese Grammy, mis spetsiaalselt räpparile anti. Imelik on see ,et tema üheks meelisspordialaks on male.
Lavastaja oskas väga hästi vaatajaid emotsionaalselt kaasahaarata. Üks meeldejäävamaid kohti oli peategelase Plati rippumine köie otsas samal ajal varbad maad puudutades, stseen ise on pikk ja keegi ei pööra tähelepanu, kui mees piinleb. Teine meeldejääv koht oli orjade piitsutamine selle eest kes tavalisest vähem puuvilla korjas. Üleüldiselt olid piitsutamise stseenid väga reaalselt tehtud. Minu jaoks ebaõnnestunud oli see kuidas inimestes tekitati rassisliku tunnet juhul kui filmiga kindlalt emotsiooni ei tunta, ei elata kaastundlikult kaasa filmi tegelastele või ei armastata filmi üleüldiselt. Filmi ebaõnneks tulid eelmisel aastal välja kaks sarnast filmi "Lincoln" ja "Django Unchained". Meeldis loomulikult ka filmi lõpp, kus Solomon vabastati tema sõprade poolt pärast teate saamis ühelt ehitajalt, kes koos Solomoniga töötas maja ehitusel. Solomoni orjastajad pääsesid karistuseta, sest selles USA osariigis kus ta orjastati kohtus
põnev ning kohati kaootiline algus paneb vaatajaid kaasa mõtlema ning garanteerib filmi menukuse. Filmis on muudetud ka peategelase välimust. Oscar Wilde kirjeldas oma raamatus Doriani heleda päisena kuid filmis esines peategelane hoopis mustade juustega. Kindlasti oli raske produtsendil leida ideaalset ja täiesti identset peaosatäitjat kuna Dorian on kirjaniku vaimusünnitus. Sageli peab leppima kõige sarnasema näojoonte ja välimusega näitlejaga. Kuna tegu on suhteliselt uue filmiga siis oleks võinud katsetada juuste värvimist või isegi paruka kasutamist, et tagada Doriani identne välimus. Erinevalt raamatust esines filmis uus tegelane, Henry tütar. Neid oli kaasatud linateosesse, et tuua veidi põnevust ja romantikat. Loodi armastuslugu Doriani ja Henry tütre vahel, mis oli väga pingeline kuna Henry ei kiitnud nende suhet heaks. Film võttis ootamatu pöörde kui Dorian otsustas end paremaks muuta just armastatu nimel ning enda elu tules võtta
Ta soovis küll kõigest väest olla ühiskonna toimuvast eraldatud, kuid see mõjutas sellegi poolest ka teda. Sellest võib järeldada, et ühiskonna ja indiviidi vahel on sunnitud suhe, millest ei saa lahkuda. See suhe mõjutab siiski rohkem üksikisikut kui tervet ühiskonda, sest ühe inimese teod mõjutavad ühiskonda vähesel määral (selles vallas on muidugi ka erandeid). Kas olid sellest filmist varem kuulnud? Varem teadsin täpsemalt ainult filmiga sama nime kandvast raamatust. Filmist endast olen tõenäoliselt kuulnud, aga loengu raames nägin seda esimest korda.
enne filmikaamera leiutamist, kõlades mitmesuguste meelelahutuslike etenduste taustana. Esimese filmihelilooja nimele pretendeerijaid on mitmeid, nende seas prantslane Gaston Paulin. 1927. a oli loodud esimene helifilm maailmas - "The Jazz Singer". 1930. a firmamärgi "Konstantin Märska Filmiproduktsioon" all valminud mängufilm "Kuldämblik" oli esimene katsetus luua eesti oma helifilmi. Tegu oli nn. nõelhelifilmiga, st filmi heli oli eraldi grammofoniplaadil, mida püüti mängida filmiga sünkroonis. See oli küll oluliselt odavam kui optiline heli filmikoopial, ent põhjustas hulgaliselt komplikatsioone. Muuhulgas juhtus, et plaat oli teel kaduma läinud või katki, rääkimata raskustest hoida pilt ja heli sünkroonis, kuna iga filmiosa oli eraldi plaadil. Esimene tõeline kodumaine heliga mängufilm ning ühtlasi ka muusikafilm oli "Päikese lapsed"(1932), lavastaja ja operaator Theodor Luts.
Taevalik kuningriik Figureeriv ahne preester, kes ei põlga ka laibarüvetamist ära, on tegelikult Balian'i (kes omakorda oli enne sepaks - midagi, mida päris Balian kunagi ei olnud - hakkamist sõjaväe juures insenerina sõjamasinaid ehitanud, omades teadmisi, mida vajas oma lossi kindlustamise juures ta feodaal ning mida ta hiljem Jeruusalemma kaitstes edukalt ka praktikas rakendas) poolvend, kes oli otseselt vastutav selle eest, et Balian peale oma naise enesetappu vangikongi saadeti ning kes veidi hiljem veenab Baliani külast igaveseks lahkuma, et niimoodi kogu ta vähene varandus endale saada. Balian'i kehastab loomulikult kõvasti ülehinnatud Orlando Bloom ning teeb sellega oma seni parima osatäitmise. Kui Godfrey (praktiliselt ainus peategelane filmis, kes on fiktsioon - Balian'i isa nimi oli tegelikult Barisan ning pärit oli ta arvatavasti hoopis Põhja-Itaaliast) tuleb Prantsusmaale oma poega otsima, s...
Indiasse. Kuid paratamatult eelnesid sellele kaheksa ränkrasket sõja-aastat, mis tegid noorest valitsejast tõelise ,,sõjajumala".Filmis oli väga ehedalt ja tõeliselt näidatud inimeste raskumusi ja kannatusi sõjaajal.Kõige selle ajal ka kirglikut ja ka austavat armastust Alexandri vastu. Filmi üleminekud ühelt mõttelt teisele ei saanudgi olla eriti teisiti kui nad filmis olid, sest tegemist on ikkagi ajaloolise filmiga ja rezhissöör ajalugu muuta ei saa. Ainult üks koht, kui juba üle poole filmi oli nähtud ja järsku hakati näitama hoopis taas minevikku.Seda kohta oleks võidud näidata juba alguses kohe, et film segaseks ei jäeks. Mõtete kulg oli muidu küllaltgi sujuv, välja arvatud see kui vahepeal jäeti vahele mitu aastat. Selles filmis olid kindlasti kõik mõtted väga olulised, kuna need sündmused on kindlalt kunagi kirja pandud.
Pähklipureja pole kõige ilusam nukk, mis olemas on. Kui ta vend Pähklipureja ära lõhub on Klara meeletult kurb. Hiljem muutub Pähklipurjea nägusaks printsiks, aga Klara jaoks on ta ikka see sama Pähklipureja. See lugu räägib hästi ära loo, kuidas raamatut ei tohiks kaane järgi hinnata. Välimus ei ole see kõige tähtsam. See sarnaneb väga disney muinasjutule ,,Kaunitar ja Koletis". Seda saab mingit moodi isegi seostada filmiga ,,Minu nädal Marilyniga". Huvitav oli lugeda kavast seda, et Pjotr Tsaikovski oli ka veetnud aega Eestis ja nimelt Haapsalus. Oli kena vahelduseks pühapäeval ennast tavapärasest viisakamalt riidesse panna ning seada sammud Estonia poole. Eriti hea elamuse tekitas see, et õues oli külm, lumine ja veidi jõuluhõnguline. See langes kokku äsja nähtud etenduses ning tekitas endas parema tunde. Minu siiamaani kogetud kultuurielamused said kindlasti lisa ning silmaring avardus jällegi.
miljonid inimesed. Teatrist arenesid aegade jooksul välja veel mitmed zanrid. Lisaks spordile, võivad ka naised tänapäeval laval üles astuda. Menukad on antiikajast pärit näidendid ning mõeldakse ka uusi välja. Tehnika pidevale arengule on nüüdseks ,,kolitud'' lavadelt filmidesse. Staarnäitlejaid tahetakse oma filmidesse ning huvi uute filmide vastu on meeletult suur. Näiteks teenib Oscari võitja Tom Hanks iga oma filmiga vähemalt 20 miljonit dollarit. Tänapäeva kultuur peaks olema tänulik Vana-Kreekale. Olümpiamängud ja teatrikunst on arenenud just sealt. Need kaks on vaieldamatu tähtusega inimkonna elus. Edukad teenivad üüratuid summasid ja kindlustavad oma elu tulevikuks. Tänu kuulsaimatele, parimatele, armastatumatele on pealekasv võimas. Oma iidolitest tahetakse alati paremad olla, ning lüüakse uusi rekordeid nii spordis kui ka laval ning võtteplatsil
kaldalt paistvate ehitiste kohta. Hind ühele reisijale alates 312 EEK Gospeli kolmapäev-See ekskursioon toimub vaid kolmapäeviti ning pakub New Yorgist täiesti enneolematu elamuse.Tuur algab huvitava ringsõiduga ajaloolises mustade linnajaos Harlemis ning lõpeb kultuurikeskuses, kus saate osaleda võimsal gospelkoori kontserdil. Hind ühele reisijale alates 600 EEK Bussiekskursioon mööda filmi Sex and the City tegevuspaiku-3-tunnisele ingliskeelsele tuurile mööda kuulsa filmiga seotud paiku saab külastada tööpäeviti kaks korda, nädalalõppudel kolm korda päevas. Hind 1 inimesele 510 EEK. Väljasõit Philadelphiasse Amishite kogukonda-See päevapikkune ekskursioon viib erakordsesse Amishite kogukonda. Tuur sisaldab Phildaelphia põnevaimate vaatamisväärsuste külastamist ning külaskäiku Amishite juurde. Külastame majapidamist, kus kohtute Amishi perekonnaga, kes tutvustab elu ilma elektri ja moodsa tehnoloogiata. Hind ühele reisijale alates 1800 EEK
läbi aegade müüduimaks raamatuks maailmas (üle 60 miljoni eksemplari, 2006. a seisuga). See pole ka imeks pandav, sest romaan rabab lugejaid huvitava ideega - Jeesus Kristus oli abielus Maarja Magdaleenaga ning tema järglaste vereliin ("Püha Graal") on kandunud salaühingu Siioni Prioraat toel edasi tänapäevani. Raamatut ma kahjuks lugenud ei ole, aga õnnestus vaadata koolis antud raamatul põhinevat filmi, mille nimeks on samuti "Da Vinci kood". Tegemist on 2006. aastal loodud filmiga, mis põhineb samanimelisel raamatul. Kuigi film oli masside hulgas edukas, siis paljude kriitikute sõnul oli see film 2006. aasta suurim pettumus. Film erinevat raamatust päris palju, kuna paljud kohad oli välja jäetud ja palju kohti oli muudetud. Tom Hanks kehastas filmis professor Langdoni rolli. Ta mängis oma rolli hästi, aga mitte nii hästi nagu enda varasemates filmides. Samuti häiris mind tema soeng, mis oli ülimalt veider. Naispeaosalist Sophie Neveu'd kehastas Audrey Tautou
samuti saab välja tuua, et isegi kui inimesed üksteist põlastavad ja lausa vihkavad, võivad nad üksteise suhtes väga kirglikkud olla ja ei suuda üksteiseta hakkama saada. kui rääkida kahetsusest ja patutegemise tagajärgedest, saab kindlasti tuua sisse julie traaglise loo. samuti saab siduda valetamist ning valede naiivset uskumist ning asjaolu, et inimesed ei ole kunagi sellised, nagu nad esialgu paistavad. 5) "Preili Julie'd" saab siduda näiteks raamatu/filmiga "The Help" ehk "Koduabiline" (teenija ja käskija vaheline suhtlus) ja "Macbethiga" (hullu naise tegelaskuju)
hetkena, et mis nüüd küll edasi saab. Koolipoiste esimene lahing, kus kõik metsa laiali tormasid. Enne võitlusse minekut peaks siiski paika panema mingisuguse tegevusplaani- praegu jäi mulje, et vaenlast nähes pane aga ruttu plagama. Olles lahingus, kaotab Kohlapuu enesevalitsemise ja marsib üksinda punaarmee vastu. Taoline tegu pani teda ennast ohtu-sai haavata ja tekitab ka kaaslastes pingeid. Mulle jättis film hea mulje, seda enam, et tegu on Eesti oma filmiga, mis tõi kinodesse rekordkoguse vaatajaid, osatäitjad on tuntud eesti näitlejad, kes mängisid oma filmirolle suurepäraselt. Film oli kohati väga kaasahaarav- mis nüüd edasi saab, kes surma saab. Ilusti oli edasi antud ümbritsev ajalooline taust. Rahul ei olnud sellega, et poistel ei olnud mitte mingisugust sõjalist õpet, selle tõttu oli palju siginat- saginat ja paanikat. Meeldis see, et niigi pingelisel ajal oldi üksteisele moraalseks toeks
annaabi.ee 
