Tuntud näitlejatest tegutsesid seal Liina Reiman, Aleksander Teetsov, Ruut Tarmo, Mari Möldre. · Asjaarmastajate teater tegutses just provintsis. Taoliste isetegevuslaste abistajaks oli Eesti Haridusliit, mis saatis kohtadele oma instruktoreid ja dekoraatoreid, laenutas rekvisiite ja andis välja näitekirjandust. · Omariikluse aastail arenes tunduvalt ka rahvuslik filmikunst. Saavutati märkimisväärset edu filmidokumentalistika alal, kus 1920. Aastail tegutses ,,Estonia-Film'' ning järgmisel kümnendil ,,Eesti Kultuurfilm''. Mängufilmid jäid kunstiväärtuselt suhteliselt tagasihoidlikule tasemele. · 1922. a. loodi kõiki erialaliite ühendav Eesti Spordi Keskliit. Tuntuimad klubid olid Tallinna ,,Kalev'' ja ,,Sport'' ning Tartu Akadeemiline Spordi Klubi. · 1940. Aastaks kasvas spordiseltside liikmeskond 15 000-ni. · 1934. Ja 1939. a. leidsid aset Eesti Mängud. · Alates 1920. a
Draamateater pühendas erilist tähelepanu eesti algupärandite lavastamisele. Seal tegutsesid L. Reiman, A. Teetsov, R. Tarmo, M. Möldre. Tallinna Töölisteater loodi 1926, lavastajana tegutses seal Priit Põldroos. ,,Vanemuine" põdes pärast K. Menningi lahkumist tekkinud kriisi ega suutnud tõusta Tallinna teatrite tasemele. Väikelinnades tekkis hulk näitetruppe, mis tegid teatrit asjaarmastajalikul tasemel. Neid abistas Eesti Haridusliit. Tunduvalt arenes ka filmikunst. Saavutati edu filmidokumentalistika alal. Kehakultuur ja sport 1922 loodi kõiki erialaliite ühendav Eesti Spordi Keskliit. 1940. aastateks kasvas spordiseltside liikmeskond 15 000-ni. 1934 ja 1939 leidsid aset Eesti Mängud. alates 1920. a. osaleti ka olümpiamängudel. Suurimat edu saavutasid maadlejad. Erilise populaarsuse pälvis Kristjan Palusalu. Rohkesti korraldati ka maavõistlusi, peamiselt lähinaabritega. Males jõudis maailma tippude hulka Paul Keres.