Haridus Eesti kultuuris
õpperingkonna koolielu korraldamiseks kehtestati 1804.aastal " Määrused Tartu keiserlikule
ülikoolile kooliringkonna järelvalve kohta". Koolikomisjon võttis tõsiselt päevakorda maarahvale
koolivõrgu moodustamise. Parroti algatusel taotleti kihelkonnakoolide ja külakoolide rajamist
aadli kulul ning koolmeistrite seminaride loomist. Töötati välja project, mille alusel peale
külakoolide iga 6000 talupoja kohta pidi asutatama kolmeaastane kihelkonnakool teise astme
koolina. Selle filantroopilise kava mõtteks oli talurahva kultuuritaseme tõstmine ja
ettevalmistamine põllutööks vajaminevate põhiteadmistega. Kogu kava baltisaksa rüütelkonna
vastuseisu tõttu ei teostunud, kuid avaldas siiski mõju Liivimaa koolikorraldusele.
Pärisorjuse kaotamine tõstatas uuesti talurahva haridusküsimused. Kui seni oli
kooliasutamisel kriteeriumiks olnud mõisamaade suurus (5 adramaad ühe kooli kohta), siis
talurahvaseaduste ilmumisest alates võeti aluseks hingede arv
annaabi.ee 
