"fiktsioonilisest" - 1 õppematerjal

Kirjandussemiootika

kogu fiktsioon on justkui lihtne verbi laiendus. G. toob välja kolm fiktsioonile iseloomulikku joont: 1) tekst – iga fiktsioon on tekst kui fakt 2) jutustamine – autori ja lugeja mõistmine ei kattu, ilmnevad erinevad implitsiitsed ja eksplitsiitsed asjaolud 3) lugu – iga fiktsioon loob meile loo, mis asub tekstis endast erinevas aeg-ruumis Võttes aluseks ülaltoodud kolm aspekti alustab Genette oma analüüsi fiktsioonilisest ajast. Siin toob ta välja kolm uurimisala: järjestus, kestus ja sagedus järjestus – kuidas sündmused on esitatud loo ja teksti vahelisest suhtest lähtuvalt (süžee ja faabula vahekord) kestus – teksti “kiirus”, kui kiiresti sündmused tekstis ajaliselt arenevad sagedus – kui palju sündmusi korratakse nii teksti kui ka diskursuse sees Nendest kolmest aspektist lähtuvalt analüüsib Scholes Genette’i meetodil ka Joyce’i “Eveline”´i