4) Kui kõikide genotüüpide kohasused on võrdsed (AA, Aa ja aa) ja AA, aa genotüüpide sagedused on võrdsed ja mingi väike hulk on ka Aa genotüübiga isendeid, siis jääb A alleel polümorfseks ka väga pika aja jooksul. (ehk kõikki alleele oli ka võrdselt) 5) Kui aga Aa kohasus on madalam ja AA,aa kohasusesed on kõrged ja samad ning sagedused on AA,aa-l võrdsed, siis viib a -alleeli fikseerumisele. 13. Millega on määratud madala sagedusega alleeli ellujäämisvõime? Kui alleel A on madala sagedusega, siis on selle sageduse muutus määratud heterosügootide ellujäämisvõime (vAa) suhtega teise homosügoodi ellujäämisvõime (vaa) suhtes: vAa/vaa 14. Millist tüüpi valikut alljärgnevad joonised kirjeldavad? Y-telg – aeg, x-telg – fenotüübi joatus populatsioonis. (Mustad täpid tähistavad enne paljunemist väljasurevaid indiviide)
Kahe alampopulatsiooni vahel toimub siiski geenisiire (gene flow) ehk geneetiline segunemine, kuigi piiratult. Igasugune migratsioon ei ole veel geenisiire. Geenisiirde puhul peab migreerunud isend kontributeerima oma geene järglaskonda. Populatsioonis, mis on mõjutatud kaugusest sõltuva isolatsiooniga, areneb välja genotüüpide ruumiline grupeerumine ja seega ka alleelisagedused grupeeruvad ruumiliselt kokku. Lokaalsetes piirkondades hakkab üks või teine alleelisagedus lähenema fikseerumisele. Homosügootsuse aste sellisel juhul tõuseb. 6. Mis on populatsiooni struktureerituse kasulikud ning ka kahjulikud küljed evolutsioonis? Alampopulatsioonide alleelide sageduste erinevus põhjustab heterosügootsuse vähenemise struktuuri igal tasemel. Struktureeritus võib olla nii kasulik kui kahjulik – isoleeritus takistab uudsete ja kasulike/kahjulike alleelide kiiret levikut, aga samas geneetiline isolatsioon võimaldab kujuneda välja sõltumatud
annaabi.ee 
