Henn Roode
Kuuekümnendate teisel pool leiab Roode
oma sõbra Olav Marani kaudu usu
jumalasse. Maalilaad muutub, huvi kubismi
vastu tuleb jälle esile, see avaldub
filigraansetes joonlauaga ehitatud
konstruktsioonides suuremate piltide
osadena ja sageli esinevas pruunikas,
esimesi kubiste meenutavas koloriidis.
Henn Roodele pühendatud artiklis Indrek
Hirv võrdles kunstniku loomingu printsiibid
pühakirjatekstiga: Üks suvine portree. 1968
,,Figuraalsetes kompositsioonides muutub tühjus,
s.o värviga katmata lõuend maalitud pindadega Pildid sünnivad nüüd
üheväärseks või tähtsamakski, kandes vihjamisi n-ö seest väljapoole,
sõnumit pühakirjast: Õndsad on need, kes ei näe, võttes natuurist vaid
ent usuvad siiski (Jh 20,29) või, mõnes portrees ka algidee või
variatsiooni eelmisest, armastust rõhutavat: ...
meeleolu.
annaabi.ee 
