Keskajal oli unustatud höövel, treimist tunti. Põhiliseks esemeks on kirst, rautatud äärtega. Arhitektuuri mõju mööbliesemetel, tarbekunstil. Hakkavad välja kujunema koolkonnad oma eripärasustega. Mööbel kas lõigete või maalingutega. Baldahhiinvoodi levik kliima külm. Lembekast kuuluvad rüütlikultuuri juurde puidust, metallist, nahast nendes kingiti pruudile pulmakinke. Ikonograafia vabam kui nt siidkangal ei midagi triviaalset. Kantsel: figuraalsete plastiliste skulptuuride kasutamine Romaani kapiteel oma fantastiliste kujunditega. Tehakse palju keraamikat, kuid mitte kõrgtasemelist. Klaasikunst arenenud, laialdane vitraazide kasutamine. Nende värvides on saavutatud erakordne selgus. Tinaraamidega klaasitehnika kujunes välja 11.s (tulise rauaga). Muidu tehnikatest veel skrafiitot ornamentaalsed motiivid. Tekstiil leiab intensiivse arenguperioodi: kangakunst kõrgel tasemel. Bayeux vaip: 1077. Piiskop Odo (tellija, W
Portaalide kohal teravad kitsad ehisviilud ehk vimpergid. Uksed portaalid asuvad läänepoolses osas, aga sageli ka pikihoone külgedel. Suuremates kirikutes lääneküljel portaale 3, keskmine peaportaal on teistest suurem ja dekoratiivsem. Portaali külgedel palestikus on püstised süvendid, millesse on asetatud väikesed sambad. Portaali kaareosa moodustavad arhivoldid, mis ümbritsevad poolkaarekujulist kaartvälja ehk tümpanoni. Portaalid on figuraalsete ja ornamentaalsete kaunistuste keskmes, eriti tümpanon. Välismüüre liigendavad liseenid teatava vahemaa tagant müüri pinnast eenduvad (samba) pilastrisarnased vertikaalsed ribad, neid ühendab sageli üksteisega kaarfriis friis, mis koosneb väikestest kaartest. Sage dekoratiivne element on petiknissid ehk petikkaared, fassaadidel kasutatakse ka kääbusgaleriisid. PRANTSUSMAAL : Chartres'i katedraal fassaaditornid, vitraazaknad
abil tugevalt modelleeritud. Piltide kompositsioon on vaba ja loomulik. Suurt tähelepanu pöörati ruumilise sügavuse illusiooni loomisele. Maalide motiivid on enasmasti võetud mütoloogiast või ajaloost, kusjuures eelistati värvikaid, elurõõmsaid ja mõnikord isegi pikantseid stseene. Ilmselt on sageli eeskujuks võetud kreeka maalikunsti teosed, neid kas otseselt kopeerides või vabalt ümber kujundades. Seinamaalidel oli eeskätt dekoratiivne iseloom. Peale figuraalsete kompositsioonide maailiti seintele arhitektuuridetaile, ornamente jne. Seinamaalingud Vettiuste majas Pompejis. Portreemaal jälgis üldiselt samu põhimõtteid mis portreeplastika ja püüdis esile tuua inimeste isikupäraseid jooni. Põhja-Aafrikast on leitud mõned lakoonilised, kuid väga ilmekad portreed. Maalikunsti üks osa oli mosaiigikunst- väga dekoratiivne ja monumentaalne.
valguse abil tugevalt modelleeritud. Piltide kompositsioon on vaba ja loomulik. Suurt tähelepanu pöörati ruumilise sügavuse illusiooni loomisele. Maalide motiivid on enamasti võetud mütoloogiast või ajaloost, kusjuures eelistati värvikaid, elurõõmsaid ja mõnikord isegi pikantseid stseene. Ilmselt on sageli eeskujuks võetud kreeka maalikunstiteoseid, neid kas otselt kopeerides või vabalt ümber kujundades. Seinamaalidel oli eeskätt dekoratiivne iseloom. Peale figuraalsete kompsitsioonide maaliti seintele arhitektuuridetaile, ornamente jne. Sageli kohtame illusoorsete efektide taotlust. Portreemaal jälgis üldiselt samu põhimõtteid mis portreeplastika ja püüdis esile tuua inimeste isikupäraseid jooni. Põhja-Aafrikast on leitud mõned lakoonilised, kuid väga ilmekad portreed. Maalikunsti üks osa olimosaiigikunst väga dekoratiivne ja monumentaalne. Seda tehnikat, mis on pärit Idamailt, kasutasid roomlased peamiselt põrandate
Portaalide kohal teravad kitsad ehisviilud ehk vimpergid. Uksed portaalid asuvad läänepoolses osas, aga sageli ka pikihoone külgedel. Suuremates kirikutes lääneküljel portaale 3, keskmine peaportaal on teistest suurem ja dekoratiivsem. Portaali külgedel palestikus on püstised süvendid, millesse on asetatud väikesed sambad. Portaali kaareosa moodustavad arhivoldid, mis ümbritsevad poolkaarekujulist kaartvälja ehk tümpanoni. Portaalid on figuraalsete ja ornamentaalsete kaunistuste keskmes, eriti tümpanon. 1. RISTLILLIK 8. PALESTIKU SAMBAD 2. EHISVIIL 9. SOKKEL 3. KAAREALUNE MÕIKALÕIK 10. BAAS 4. TÜVESEVÕRU 11. PALESTIK 5. ARHIVOLDI MÕIKAD 12. TALUM 6. ARHIVOLDI ASTMED 13. LÄVEKIVI 7. PALESTIKU ASTMED
MÕISTED, TERMINID. Varakristlus katakombid - maa-alused käigud ja ruumid surnute matmiseks ja palvekoosolekute pidamiseks varakristlikul ajal arkosoolium - haud katakombi seinas kaarekujulise orvaga selle kohal, sageli kaunistatud figuraalsete ja ornamentaalsete motiividega orant - varakristlikus kunstis paluva inimese kujutus ülestõstetud käte ja ülespoole suunatud näoga, adorant grotesk - vanarooma arhitektuuris, varakristlikes katakombides ja itaalia renessanssis esinev lehtmuster sissepõimitud fantastiliste loomade ja inimeste kujutustega jumala käsi - vanim jumala kujutamise vorm, algselt katakombides kala - Kristuse sümbol varakristlikus kunstis, risrimise element
tugevamini mõjule Rembrandti kunsti lüürilised ja intiimsed noodid. Inimese osa elus, tema eetilised väärtused ja sisemised heitlused moodustasid aineringi, mis hakkas järjest tugevamini Rembrandti köitma. Konkreetse süžee annab ta neile probleemidele tavaliselt mitmesuguste piibliteemade kaudu. Maalide kõrval tuleks seejuures tähelepanu pöörata ka mitmetele ofortidele, sest Rembrandt näitas end sel loominguperioodil ka võimeka ja produktiivse graafikuna. Kõrvuti figuraalsete kompositsioonidega lõi Rembrandt graafikas ka mitmeid maastikke. Omaette huvitava tsükli moodustavad Rembrandti graafilised portreed. Eriti viimistletud lehtedena on nendest tuntuks saanud arst Ephraim Bonuse portree (1647), Jan Sixi portree (1647) ning autoportree 1648. aastast. 1650-ndate aastatega algas viimane periood Rembrandti loomingus. See polnud kunstniku jaoks kaugeltki õnnelik ajajärk. Selle
· Agde'i katedraal ja kirik o Lääne-Pr Peale koda- ja saalkiriku ka BASIILIKAD Kuppelkirikud vähemalt osalt tänu idamaade mõjule · Saint Front Périgueux's kuulsaim neist Skulptuuridega kaunistatud fassaadidega kirikud · Notre-Dame-la-Grande o Fassaad kaetud ornamentaalsete ja figuraalsete reljeefidega, mis kujutavad stseene pattulangemisest Kristuse sündimiseni o Kesk-Prantsusmaa Auvergne´i koolkond · Eriti tähtsad empoorkirikud o Kahekorruselised külglöövid · Nelitistorn · Kooriümbriskäik · Kabelipärg o Burgundia koolkond Eelistatuim tüüp basiilika
kuulus on Marcus Aureliuse ratsakuju figuur on kuiv ja igav, tugevasti idealiseeritud, hobune on aga väga loomulik, natuke raskepärane, rahulik ja suursugune tõsidus ja väärikus valitseb teoses. Ajalooaineline reljeefplastika pääseb valitsema suurem realism; kõiki sõjalisi sündmusi, lahinguid, triumfe jne püüti edasi anda võimalikult täpselt (altar Ara Pacis Flaminiuse tee ääres välismüüri ülemises osas oli friis figuraalsete kujutistega, alumine osa kaunistatud ornamentidega, teostus peen ja meisterlik, maaliline ning kaunis). Traianuse samba reljeefid. 3. sajand eKr algab reljeefi langus, muutub puiseks ja ilmetuks. Reljeefidega sarkofaagid algul kaunistused puhtornamentilised, Hadrianuse ajal tekivad figuraalsed kujutised: kaanel tihti surnute figuurid lamavas poosis, stseenid tavaliselt kreeka mütoloogiast, tihti traagilised ja jutustavad surmast.
seinapindu ning keskaegne värvitoredus võõbati üle või mätsiti krohvi alla. Vanimad säilinud skulptuuri ja maaliteosed pärinevad 13.sajandist. Valjala kiriku ümarkaarelist rikkaliku profiiliga lääneportaali romaanilik lanee ja abstraktne raidkivist ornamentika. Romaanipärane on ka sama kiriku ristimiskivi. Madal ja skemaatiline on taimornamentika ka Haapsalu toomkiriku ja Ambla kiriku kapiteelidel. Valjalast leiti 1970. aastate algul lubjakihtide alt figuraalsete maalingute fragmente, mis tõenäoliselt pärinevad 13. sajandi keskelt. 13.saj. maalingute osi võib näha ka Kaarma kirikus. 13. saj. Lõpul levib Eestis gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur Kaarma kirikust pärinev istuv Maarja Kristuslapsega. Kõrggootikasse võib lugeda 14.saj. maali ja skulptuuriteoseid. Muhu, Karja ja Ridala kirikuis on säilinud maalide fragmente, neist
Maal Rooma maalikunst on maailmale kõige paremini tuntud seinamaalingute põhjal, mida on väga arvukalt leitud Pompeji väljakaevamistelt. Rooma maalikunsti võib pidada viimaseks etapiks hellenistliku maalikunsti arengus. Valitses looduslähedane laad, suurepäraselt osati edasi anda inimkeha proportsioone ja keerulisi liigutusi, kasutati valgust ja varju ja suurt tähelepanu pöörati ruumilise sügavuse illusiooni loomisele. Maalide motiivid on võetud mütoloogiast ja ajaloost. Peale figuraalsete kompositsioonide maaliti seintele ka arhitektuuridetaile ja ornamente. Portreemaal püüdis esile tuua inimeste isikupäraseid jooni nagu skulptuuridki. Mosaiigikunsti, mis oli üle võetud Idamaadelt, kasutasid roomlased põrandate kaunistamiseks. · Vanakristlik kunst. Arhitektuur. Seina- ja laemaalingud, mosaiik. Kristliku sümboolika tekkimine. Arhitektuur Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema jumalateenistuseks vajalike hoonete - kirikute rajamisele.
Aureliuse ratsakuju – figuur on kuiv ja igav, tugevasti idealiseeritud, hobune on aga väga loomulik, natuke raskepärane, rahulik ja suursugune tõsidus ja väärikus valitseb teoses. Ajalooaineline reljeefplastika – pääseb valitsema suurem realism; kõiki sõjalisi sündmusi, lahinguid, triumfe jne püüti edasi anda võimalikult täpselt altar Ara Pacis Flaminiuse tee ääres – välismüüri ülemises osas oli friis figuraalsete kujutistega, alumine osa kaunistatud ornamentidega, teostus peen ja meisterlik, maaliline ning kaunis). Traianuse samba reljeefid. 3. sajand eKr algab reljeefi langus, muutub puiseks ja ilmetuks. Reljeefidega sarkofaagid – algul kaunistused puhtornamentilised, Hadrianuse ajal tekivad figuraalsed kujutised: kaanel tihti surnute figuurid lamavas poosis, stseenid tavaliselt kreeka mütoloogiast, tihti traagilised ja jutustavad surmast
annaabi.ee 
