UDC ja Q-dance. · Armin Only: ainuke esineja sellel festvalil on kuulus Hollandi muusikaprodutsent ja DJ Armin van Buuren. · Amsterdam dance event: üks maailma kuulsamaid trance ja elektroonilise muusika festivale, mida peetakse iga aasta oktoobris Amsterdamis. · Luminosity: loosungiga "Spreading The Love Of Trance Music", Luminosity't peetakse 100% ainult Trance muusika festivaliks (organiseerijateks on Luminosity Events, mis koosneb vabatahtlikest trance muusika fännidest). Trance muusika kaubanduslik tipp oli 1990ndate lõpus, 2000ndate alguses. Viimaste aatate jooksul on trance muusikat peetud väljasurnuks, kuid tõelised fännid väidavad, et trance kehastab emotsiooni, mitte pole muusikazanr. Inimesed on trance. Kasutatud kirjandus: http://www.toucanmusic.co.uk/articles/trance.php http://en.wikipedia.org/wiki/Trance_music
Tallinna jazzfestivalid aastatel 1949- 1967 ning tema algatusel rajati G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis levimuusika osakond. Seitsmekümnendail algas jazz muusika vaibumine Eestis, mille üheks põhjuseks oli rockmuusika pealetung. Kaheksakümnendail elavnes jälle huvi jazzi vastu ning taas hakati korraldam a festivale. Millest pikaajalisemaks on kujunenud "Tudengijazz" T allinnas ja suvised jazzfestivalid Pärnus. Viimaste aastate kaalukamaks festivaliks on olnud "Jazzkaar", mis jätkab eelnenud Tallinna festivalide traditsiooni. Jazz muusikat on Eestis tutvustanud alter Ojakäär raamatus "Jazzmuusika" ja paljudes raadiosaadetes ning artiklites. 5 Kuulsamad Eesti jazzi esindajad läbiaegade Aleksander Rjabov- klarnetist ja mitmete orkestrite juht Arvo Pilliroog (1946- 1993)- klarnetist, saksofonist Tiit Paulus- kitarrist Helmut Aniko- flööt, saksofon, vibrafon Lembit Saarsalu- saksofonist
- http://muusikafestival.suure-jaani.ee/) 3 Suure-Jaani Muusikafestivali ajalugu Kui 1998. aastal Suure-Jaanis kolmel õhtul järjest Kappide ja Saare loomingut ette kanti - sealhulgas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Oratooriumikoori ja Eesti Rahvusmeeskoori ühisettekandes - oskas vaevalt keegi aimata, et nii vägevalt alanud ettevõtmine kestab aastaid ja kasvab rohkem kui nädala vältavaks festivaliks. Ega osanud siis vist festivali kunstiline juht Andres Uibogi veel ette näha, kuhu täpselt siinsest kandist pärit suurkujude kammer-, oreli- ja sümfoonilise muusika juurest liigutakse. Järgmisel aastal täitis väikese Suure-Jaani õhtuid viiel päeval maailmamuusika - Bachi, Vivaldi, Saint-Saensi, Albinoni, Mendelson-Bartholdy, Tobiase ja paljude teiste looming. Kiriku orelil
Roots", ,,Zeitraum" (aegruum, 1992), ,,Exodus" (lad k rännak, 1999), Lepo Sumera mälestuseks loodud ,,Aditus" (lad k lähenemine, 2000). Teostest keelpilliorkestrile tõusevad esile omamoodi läbimurdeteoseks osutunud ,,Insula deserta" (lad k tühi saar, 1989), mida on korduvalt plaadistatud ja esitatus nüüdseks juba sadu kordi üle maailma, ,,Aktsioon- Passioon- Illusioon" (1993) ning ,,Lighthouse" (ingl k tuletorn, 1997). ,,Lighthouse,, on kirjutatud Ansbachis toimunud Bachi-festivaliks. Pealkiri on inspireeritud Igor Stravinski ütlusest, et ,,mõned heliloojad on nagu majakad, mille võimsat mõju võib näha läbi sajandite". Põhiosa Tüüri loomingus moodustab instrumentaalmuusika. Ta on kirjutanud kuus sümfooniat, mitmeid instrumentaalkontserte, kammerteoseid ja ooperi. Tüüri varasemas muusikas põimuvad erinevad kompositsioonitehnikad ja stiilid: gregooriuse laul ja minimalism, mikrotonaalne muusika ja lineaarne polüfoonia, kõlaväljade ja 12-tooni muusika
Tallinna dzässifestivalid aastatel 1949-1967 ning tema algatusel rajati G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis levimuusika osakond. Seitsmekümnendail algas dzässmuusika vaibumine Eestis, selle üheks põhjuseks oli rockmuusika pealetung. Kaheksakümnendail elavnes jälle huvi dzässi vastu ning taas hakati korraldama festivale. Neist pikaajalisemaks on kujunenud "Tudengijazz" Tallinnas ja suvised dzässifestivalid Pärnus. Viimaste aastate kaalukamaks festivaliks on olnud "Jazzkaar", mis jätkab eelnenud Tallinna festivalide traditsiooni. Dzässmuusikat on Eestis tutvustanud Valter Ojakäär raamatus "Jazzmuusika" ja paljudes raadiosaadetes ning artiklites. VILLU VESKI Villu Veski (sündinud 19. jaanuaril 1962 Hellamaa külas Muhus) on eesti saksofonist ja helilooja. 1980. aastal lõpetas Orissaare Keskkooli, õppis Eesti Muusikaakadeemias ja sai esimese saksofonistina klassikalise muusikahariduse, täiendades end sel alal ka Prantsusmaal.
Osa friisist (algab ülevalt vasakust nurgast). Parthenon? Kust tuleb see nimi Parthenon, pole tegelikult päris selge. Jeffrey M. Hurmit oletas, et see võiks tähendada ,,neitside asupaika", ja võib-olla oli ainult ühe konkreetse ruumi nimetus. See on väga vaieldav küsimus, kus see ruum asus ning kuidas ta sai oma nime. Üks teooria väidab, et ,,parthenon" oli ruum, kus valiti nelja noort tütarlast Kogu-Ateena Festivaliks, kes pidid hoolt kandma Ateena enda eest. Christopher Pelling arvab, et see oli kindel kultus, mis oli pühendatud Ateenale. Selle teooria järgi, sõna ,,parthenon" tähendab ,,neitsi jumalanna tempel". Esimene kirjapanek, kus sõna Parthenon kastutakse kogu hoone nimena, on päris neljandast sajandist eKr ning kirjutas sellest oraator Demosthenes. Viiendal sajandil eKr, oli struktuur kutsutud lihtsalt ,,ho naos" (tempel). Arhitektorid Mnesikles ja Kallikrates kutsusid templit
annaabi.ee 
