täisnurga moodustav pöial näitab vooluelemendile mõjuva jõu suunda. Laurentzi jõud - jõud, millega magnetväli mõjutab laetud osakest. (Fl = F//N) Magnetiline läbitavus B/Bo=µ iseloomustab keskkonna magnetilisi omadusi. Ferromagneetikud suure magnetilise läbitavusega (µ>>1) kehad, kus magnetväljad ei teki mitte ainult elektronide ümber tuuma liikumisel vaid ka nende pöörlemisel. Curie temp. igal ferromagneetikul on oma kindel temp., millest kõrgemal temp. kaovad tema ferromagneetilised omadused. Ferriidid ferromagneetilised materjalid, mis ei juhi elektrivoolu. B=M/IA =BAcos F=BIlsin A-pindala(m) B-magnetind.(T) I-voolutugevus(A) M- max. jõumoment(Nm) magnetvoo(Wb) F-jõud(N) l-pikkus(m)
mõjud liituvad. Ampirei hüpotees seletab, m Magnetnõela võib vaadelda keeruka voolu kontuuride kogumikena, kus voolud on orienteeritud ühesuguselt. Suure magnetilise läbitavusega (µ>1) kehades nn. ferromagneetikutes(Fe.koobalt, Ni jt.) ei teki magnetväljal mitte ainult elektroonide ümber tuuma liikumisel vaid ka nende oma pöörlemisel. Elektron just kui pöörleks ümber oma telje. Peale orbitaalliikumises tingitud välja, tekib veel oma pöörlemisest tingitud magnetväli. Igal ferromagneetikul on mingi kindel temp. millest kõrgemal temp. kaovad tema ferromagneetilised omadused. Seda temp. nim. Curie temperatuuriks. Curie temp. on Fe-753 C, koobaltil 100C ja Ni- 365 C. Fe- või terassüdamiku viimisel pooli suureneb palju kordi magnetinduktsioon poolis. Transformaatorite, generaatorite, elektrimootorite jt. elektrimasinate südamikud valmistatakse ferromagneetikutes. Pärast välise magnetvälja kadumist jääb ferromagneetik magneedituks. Tänu
Käsutatakse magnetvarjeteks. Kuna nad on haprad, siis detaile valmistatakse valamise teel.51 50.Kuidas liigitatakse ferriidid elektriliste ja magnetiliste omaduste järgi ning millised on nende kasutusalad? Magnetiliste omaduste poolest kuuluvad ferriidid nn. ferrimagneetikute kategoo- riasse. Need materjalid on valdavalt dielektriku.d või pooljuhid ning nende magnee- tumisel ei asetu kõik atomaarsed magnetmomendid ühes suunas nagu ferromagneetikul, vaid (väiksem) osa ka vastupidises, mistõttu nende väljatihedus on reeglina väiksem. Ferriidid kujutavad endast raudoksiidi FeaOs ja mitmesuguste (põhiliselt kahe- valentsete) metallide oksiidide segu. Lähtematerjalid segatakse, pressitakse brikettideks, põletatakse ja jahvatatakse. Saadud pulber segatakse sideainega, vormitakse ja põletatakse uuesti 1100...1400 °C juures. Ferriitide eritakistus ulatub 108 £2-m
annaabi.ee 
