Frementeerimisel peab silmas pidama mitmeid tegureid. Kõige olulisem on veinivirde temperatuur. Kuna kääritamisprotessis aset leidvad biokeemilised protsessid toodavad kuumust, on oht, et veini virde temperatuur võib väljuda ideaalsest temperatuurivahemikust. Kuumuse kontrolli alla saamiseks kasutatakse jahutusseadmeid. Valge veini kääritamistemperatuur jääb vahemikku 18-20°C. Punase veini puhul on temperatuur kõrgem kerkides kuni 29°C. Fermenteerumine toimub kas suurtes roostevabast terasest tsisternides, avatud puidust vaadis, veinitünnis või -pudelis. Küpsemine Kõik veinid peavad pärast fermenteerimist mõni aeg seisma ja sel ajal võib nende töötlemine jätkuda. Kergete värskete veinide puhul kestab küpsemine vaid mõni nädal, aga mõnel veinil kulub selleks enne pudelisse villimist kuni kolm aastat. Küpsemine võib toimuda mitmel eri moel: vaadis, ankrus või pudelis.
masinatega või käsitsi. Pressimine ja purustamine Kui viinamarjad on veinitöökojas, tuleb need kõigepealt vartest puhastada ja siis purustada. Järgides traditsioone, purustatakse saak aegajalt paljajalu selle otsas talludes. Fermenteerimine ehk kääritamine Fermenteerumise käigus muutub viinamarja mahl pärmi toimel alkoholiks. Valge veini kääritamistemperatuur jääb vahemikku 18-20°C. Punase veini puhul on temperatuur kõrgem kerkides kuni 29°C. Fermenteerumine toimub kas suurtes roostevabast terasest tsisternides, avatud puidust vaadis, veinitünnis või -pudelis. Küpsemine Kergete värskete veinide puhul kestab küpsemine vaid mõni nädal, aga mõnel veinil kulub selleks enne pudelisse villimist kuni kolm aastat. Villimine Villimine tähendab mahla, virde või veini valamist ühest anumast teise. Villimist kasutatakse veini õhustamiseks kuna arvatakse, et väike hapnikukogus toob sellele kasu. Pudeldamine
elutegevuse. Sellisest olukorrast on väga raske fermenteerimist jätkata. Enamasti läheb vein ära viskamiseks. Käärimine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Käärimine Käärimine ehk fermentatsioon ehk fermenteerumine (ka anaeroobne glükolüüs) on teatud tüüpi organismide (bakterite ja pärmseente) ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses (hapnikuvabas keskkonnas) ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel. Käärimisprotsessil vabanevat energiat kasutavad vastavad organismid elutegevuseks. Etanoolkäärimine Suhkru lagundamine pärmiseente toimel. Protsess kestab seni kuni jätkub
Jahututamisel tuleb vältida liiga suuri temperatuuride diferentse, seetõttu viiakse jahutamist läbi ka astmeliselt. Peale jahutamist vabastatakse toode vormist (vt. Punkt 3.11) Evelin Edro Kakaooast tumeda sokolaadini 16 Kokkuvõte · Kakaouba kujutab endast kakaopuu fermenteerunud kuivatatud seemet · Sokolaaditööstuse seisukohalt on oluline ubade piisav fermenteerumine ja vabadus ebapuhtustest · Tume sokolaad on sokolaad, millele on iseloomulik kõrge kakaoproduktide sisaldus · (Tumeda) sokolaadi tootmisel on maitse kujunemisel lisaks retseptuurile olulisimaks sokolaadimassi piisav peenestamine, konseerimine ja kakaovõi ebaühtlase kristallumise vältimiseks jahutamine kontrollitud reziimil Evelin Edro Kakaooast tumeda sokolaadini 17 Referentsid ·
toimel alkoholiks. Fermenteerimisel peab silmas pidama mitmeid tegureid. Kõige olulisem on veinivirde temperatuur. Kuna kääritamisprotessis aset leidvad biokeemilised protsessid toodavad kuumust, on oht, et veini virde temperatuur võib väljuda ideaalsest temperatuurivahemikust. Kuumuse kontrolli alla saamiseks kasutatakse jahutusseadmeid. Valge veini kääritamistemperatuur jääb vahemikku 18-20°C. Punase veini puhul on temperatuur kõrgem kerkides kuni 29°C. Fermenteerumine toimub kas suurtes roostevabast terasest tsisternides, avatud puidust vaadis, veinitünnis või -pudelis. Fermentatsioon toimub kas roostevabast terasest tõrtes või tammevaatides. Käärimisprotsess kestab olenevalt aastaajast ja veinisordist 1-6 nädalat. Esmaklassilise valge veini valmistamiseks peetakse kõige sobivamaks tammevaate. Kääritamine käivitatakse spetsiaalse kultuurpärmiga ning see kulgeb rangelt kontrollitud temperatuuril. Valge veini valmistamiseks peab
1) Triisahhariid rafinoos (galaktoos+glükoos+fruktoos) 2) Tetrasaffariid stahüloos (glükoos+fruktoos+2 galaktoosi) Hügroskoopsus, lahustuvus Hügroskoopsus sõltub: 1) Suhkru struktuurist 2) Isomeeride juuresolekust 3) Suhkru puhtusest Mono- ja oligosahhariidide lahustuvus vees on hea. Sensoorsed omadused Mono- ja oligosahhariidid on magusad Kõige olulisemad magustajad: 1) Sahharoos 2) Tärklise siirup 3) Glükoos · Konsistents · Suutunne · Fermenteerumine · Säilitusaine Omadused, reaktsioonid Kergesti hüdrolüüsitavad hapete poolt, kuumutamisega ja ensüümidega (invertaas, sahharaas). Leeliste suhtes on suhteliselt stabiilsed. Sahharoosi hüdrolüüs = inversioon invertsuhkur (glükoosi ja fruktoosi segu) Keemilised reaktsioonid 1) Redutseerimine suhkur-alkoholideks Toiduainete töötlemisel omavad tähtsust ksülitool, sorbitool ja D-mannitool Suhkruasendajatena dieettoitudes, et
Frementeerimisel peab silmas pidama mitmeid tegureid. Kõige olulisem on veinivirde temperatuur. Kuna kääritamisprotessis aset leidvad biokeemilised protsessid toodavad kuumust, on oht, et veini virde temperatuur võib väljuda ideaalsest temperatuurivahemikust. Kuumuse kontrolli alla saamiseks kasutatakse jahutusseadmeid. Valge veini kääritamistemperatuur jääb vahemikku 18-20°C. Punase veini puhul on temperatuur kõrgem kerkides kuni 29°C. Fermenteerumine toimub kas suurtes roostevabast terasest tsisternides, avatud puidust vaadis, veinitünnis või -pudelis. 1.4 Küpsemine Kõik veinid peavad pärast fermenteerimist mõni aeg seisma ja sel ajal võib nende töötlemine jätkuda. Kergete värskete veinide puhul kestab küpsemine vaid mõni nädal, aga mõnel veinil kulub selleks enne pudelisse villimist kuni kolm aastat. Küpsemine võib toimuda mitmel eri moel: · Vaadis. Vaadid on harilikult valmistatud tamme või kastanipuust
Frementeerimisel peab silmas pidama mitmeid tegureid. Kõige olulisem on veinivirde temperatuur. Kuna kääritamisprotessis aset leidvad biokeemilised protsessid toodavad kuumust, on oht, et veini virde temperatuur võib väljuda ideaalsest temperatuurivahemikust. Kuumuse kontrolli alla saamiseks kasutatakse jahutusseadmeid. Valge veini kääritamistemperatuur jääb vahemikku 18–20 °C. Punase veini puhul on temperatuur kõrgem kerkides kuni 29 °C. Fermenteerumine toimub kas suurtes roostevabast terasest tsisternides, avatud puidust vaadis, veinitünnis või -pudelis. 5.4. Küpsemine Kõik veinid peavad pärast fermenteerimist mõni aeg seisma ja sel ajal võib nende töötlemine jätkuda. Kergete värskete veinide puhul kestab küpsemine vaid mõni nädal, aga mõnel veinil kulub selleks enne pudelisse villimist kuni kolm aastat. Küpsemine võib toimuda mitmel moel: Vaadis
annaabi.ee 
