aastaajast (suvel 1 spoor/ml) B. Weichenstephanensis psührotroof: Toodab ka külmas piimas proteaase ja peptidaase nn magusa kalgendi tekitaja 2. Gramnegatiivsed: Alcaligenes (A.tolerans) Starterkultuuride ehk juuretiste päritolu: Esinevad toormes piisava arvukusega (aedvili) Tootmisvahendid on eelnevalt inokuleeritud (tünnid) 1. Materjal eelmisest fermentatsioonist (vadak) 2. Lisatakse teatud koguses kindla liigilise koosseisuga juuretis defineeritud kultuur 7 3. Lisatakse juuretis, mille täpne liigiline koosseis ja struktuur on teadmata, so defineerimata kultuur (nt keefiriseenes) Juuretiste klassifikatsioon: Temperatuuritundlikkuse alusel: 1. Termofiilsed kultuurid: temperatuuri optimum 45°C
[12] Mitmekesisule vaatamata saab juustutootmist käsitleda suhteliselt universaalse tehnoloogiliste põhioperatsioonide reana, millest mõnede operatsioonide ärajätmise või täiendava lisamisega on võimalik kirjeldada enamiku juustude valmistamist. Kõige üldisemas plaanis koosneb juustutootmine kahest põhifaasist: 1) Piimavalgu ja –rasva kontsentreerimisest, 2) Juustu valmimisest ehk fermentatsioonist, mille käigus piimasuhkur muundatakse piimhappeks jt käärimisproduktideks ning toimub valkude ja vähemal määral ka rasvade lõhustumine ehk hüdrolüüs. Kummaski tootmise põhifaasis mõjutatakse töödeldavat tooret mehaaniliselt, soojuslikult, mitmesuguste preparaatide lisamisega jms (joonis 4). Eriti olulised on seejuures temperatuuri ja aja mõju. [11] 7 Joonis 4
ideaalseks veini valmistamise tarbeks. Korjamine toimub kas käsitsi või mehhaniseeritult. Väga oluline on ilm korje ajal. Vihmaga või siis väga kuiva ilmaga korjatud marjad riknevad kiirelt. Järgneb viinamarjade varretustamine, sorteerimine, puhastamine, purustamine (tulemiks meski mahla ja kestade segu) või pressimine (tulemiks virre puhas viinamarjamahl). Algab veini valmistamine ehk vinifikatsioon, mis koosneb fermentatsioonist ehk kääritamisest (kasutatakse spetsiaalseid veinipärme, orgaaniliste veinide puhul ka metsikut pärmi), elevaazist ehk arendamisest ja stabiliseerimisest ehk veini puhastamisest. Valge veini valmistamine Valget veini saab valmistada nii heledatest kui ka tumedatest viinamarjadest. Protsess ise on järgmine: 1. Varretustamine (harvadel juhtudel osaliselt ei teostata). 2. Pressimine (kerged lihtsad veinid, tumedad marjad) või purustamine (täidlased, komplekssemad ja
perfringens on subterminaalsete eostega, suur (1,5 × 8,0 µm), kandiliste otstega grampositiivne batsill, seejuures algmaterjali preparaadis ei ole võimalik leida eoseid. Tal ei ole vibureid liikumiseks, kuid sellele vaatamata annab tahketel söötmetel hästi levivaid pesi (libisev liikumine). Veriagaril tekib C. perfringens'i pesade ümber kahekordne hemolüüsi vöönd: täielik (theta-toksiin) ja osaline (fosfolipaas C) hemolüüs. Intensiivse gaasi produktsiooni tõttu süsivesikute fermentatsioonist purustab agarit sisaldavaid söötmeid. Epidemioloogia C. perfringens on laialt levinud mikroob, esinedes seedekulglas ja väliskeskkonnas. Nakatumine toimub: § endogeenselt, kui seedetraktist satuvad klostriidid normaalselt steriilsesse kehapiirkonda; § nakatumine vigastatud naha läbi (trauma, operatsioon); § kontamineeritud toidu söömisel. Patogenees Klostridiaalne müonekroos algab sellest, et traumeeritud kude (sageli "crush syndrome" puhul) saab kontamineeritud C
annaabi.ee 
