homo- ja heterofermentatiivseteks. Homofermentatiivsed piimhappebakterid fermenteerivad glükoosi, kasutades glükolüüsil tüüpilist Embden-Meyerhof-Parnas metaboolset rada. 1 moolist glükoosist toodetakse 2 mooli püruvaati ning edasi 2 mooli piimhapet. Energeetiliseks saagiseks on 2 mooli ATP-d. Homofermentatiivsed piimhappebakterid kuuluvad perekondadesse Lactococcus, Enterococcus, Streptococcus, Pedicococcus ja I rühma laktobatsillide hulka. 8. Fermentatsiooniga seotud mikroorganismid: LAB ja AAB (oska neid kahte gruppi kirjeldada). Käärimine ehk fermentatsioon on teatud tüüpi organismide (bakterite ja pärmseente) ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses (hapnikuvabas keskkonnas) ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel. Käärimisprotsessil vabanevat energiat kasutavad vastavad organismid elutegevuseks. Piimhappebakterid e lactic acid bacteria (LAB nt. Lactobacillus, lactococcus):
Keskkonnast rakku transporditud ja mikroobide enda ainevahetuses tekkivad produktid lõhustatakse nii, et tekivad mitmesugused tsentraalsed prekursorid ning vabaneb energia, mida mikroob saab kasutada tööks, s.o. anaboolsetes protsessides raku komponentide ehitamiseks. Energiat mõõdetakse kalorites. Energiat saadakse energeetilise ainevahetuse ehk katabolismi abil: oksüdatsiooniga, mida nimetatakse ka hingamiseks, fermentatsiooniga ja fotosünteesiga. Selleks, et mikroorganism paljuneks, on üks ülal nimetatud protsessideks vajalik. Fermentatsioon Kõige tavalisemaks substraadiks, mis allub fermentatsioonile, on glükoos. Kui tegemist on teiste süsivesikutega, siis toimub nende metabolism vastavate ensüümide olemasolul. Metaboolne rada on kõigil süsivesikutel ühesugune peaaegu raja viimaste reaktsioonideni, kus võib toimuda lahknemine erinevatesse lõpp-produktidesse.
filtreerimine. 13. Pudeldamine. Punase veini valmistamine Punast veini valmistatakse tumedatest viinamarjadest. Harvadel juhtudel on lubatud punasesse veini segada ka heledatest viinamarjadest valmistatud veini. Protsess on järgmine: 1. Varretustamine (alati). 2. Purustamine. 3. Külm matseratsioon koos remontage ehk segamisega (käsitsi või mehhaaniliselt) avatud anumas 1 3 päeva jooksul. Vajalik kestas peituvate aroomiainete sattumiseks meskisse. 4. Soe matseratsioon koos fermentatsiooniga kontrollitud temperatuuril (2530 °C) 1225 päeva jooksul. Vajalik veini värvuse ja tanniinide saamiseks ning fermentatsiooni stabiilseks kulgemiseks. 5. Gravitatsioonilisel printsiibil tekkinud veinivirde ehk jooksva veini pumpamine malolaktiseerimisanumasse. 6. Kestade pressimine ja vajaliku hulga pressitud virde lisamine jooksvale veinile. 7. Malolaktiline fermentatsioon. Lisatakse baktereid, mis muudavad veinis leiduva õunhappe piimahappeks. NB
eriti mikroobide haigustekitavate omaduste avaldumiseks. Keskkonnast rakku transporditud ja mikroobide enda ainevahetuses tekkivad produktid lõhustatakse nii, et tekivad mitmesugused tsentraalsed prekursorid ning vabaneb energia, mida mikroob saab kasutada tööks, s.o anabaalsetes protsessides raku komponentide elustamiseks. Energiat mõõdetakse kalorites. Energiat saadakse energeetilise ainevahetuse ehk metabolismi abil: oksüdatsiooniga, mida nimetatakse ka hingamiseks, fermentatsiooniga ja fotosünteesiga. Bakterite paljunemine Bakterid paljunevad pooldumise teel. Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumise ga, esineb aga teisi m o oduseid. Sobiva temperatuuri juures, m illeks on enamasti umbes 37* C, v õib pooldu mine toimuda iga 20 minuti järel. Teoreetiliselt v õib ühest bakterist 24 tunni jooksul tekkida ligikaudu 140000000000000 bakterit (14 triljonit).
annaabi.ee 
