vähemalt 12 kaelaraha, Põhja-Eestis aga ehtekomplekti kõige suuremat kaelaraha. 3 Sõlg Siledaservaline metallist rõivakinnitusvahend ja rinnaehe, tuntud alates pronksiajast. Aegade jooksul muutus sõlgede kuju ja kaunistus, samuti erinesid nad piirkonniti. 1 aastatuhandel pKr kasutusele tulnud koburaudsõlgi kandis talurahvas veel 17. sajandil. Vanemad hobuserauasõled olid massiivsed, rasked, feodalismiaja lõpu poole muutusid nad õhemaks ja kergemaks. Vanemate sõlgede otsad olid rullikujulised. 12.- 13. sajandi aardeleidudest esinevad juba nuppotstega hoburaudsõled. Pinnakaunistused olid neil tagasihoidlikud, koosnedes tavaliselt lihtsatest kriipsu, punktiiri ja lohu kombinatsioonidest. 13. sajandist rahvarõivaste taandumiseni kanti kogu Eesti väikesi võrukujulisi vitssõlgi nii töö- kui pidulike rõivaste juures. 13 sajandist pärit südamekujulised sõled jäid 18
Kirjandus hakkas järjepidevalt arenema pärast Nõukogude võimu kindlustumist. Varasemad Nõukogude kirjanikud koondusid 1924. aastal asutatud esimese kirgiisi ajalehe ,,Erkin-Too" (,,Vabad Mäed") ümber. Noor kirjandus tugines rahvaluulele ja erines algul vähe akõnnide luulest. Proosa ja näitekirjandus tekkisid hiljem. Kirjanike tähelepanu keskendus maa- ja veereformile ning sellega kaasnenud klassivõitlusele. Tähtis probleem oli inimese vabastamise feodalismiaja kütkeist. Tähtsamad kirjanikud kirjanduse arengus: · A. Tokombajev · K. Bajalinov · D. Turubeskov 5.2 Muusika Kirgiisi rahvalaulud on ühehäälsed ja põhinevad 7-astmelisel diatoonilistel helilaadidel. Laulikute, akõnnide, looming on improvisatsiooniline. Rahvapillimuusika tunneb ka mitmehäälsust, selle tuntum zanr on küi. Tavalised rahvapillid on komuus, kõjakk ja temiir-koomus. Kuulsaimad rahvamuusikud on:
annaabi.ee 
