Kanada
eesõigusi katolikule kirikule.
18. sajandil algas hoogne inglaste sissetung. Utrechti rahulepingu põhjal (1713)
loovutasid prantslased inglastele Hudsoni lahe piirkonna, Nova Scotia ja
Newfoundlandi. Pärast seitsmeaastast sõda sai Kanada (v.a. Saint-Pierre ja Miquelon)
Pariisi rahu alusel Inglismaa valduseks. Inglismaa tunnustas Quebeci aktiga 1744
ilmalike ja vaimulike senjööride seniseid õigusi. Põhja-Ameerika asumaade
Iseseisvussõjas teotas Kanada feodaalkatoliku ladvik Inglismaad (sõja ajal põgenes
USA-st Kanadasse umbes 40 000 rojalisti). 1791. aasta põhiseadusliku akti järgi jaotati
Ülem-Kanada (Ontario, seal elas 30 000 inglast) ja Alam-Kanada provintsiks (Quebec,
100 000 prantslast ja 10 000 inglast). Kummaski moodustati iseseisev valitsus,
riigivõim kuulus kubernerile.
19. sajandi I poolel tugevnes inglaste ülemvõim; see põhjustas rahulolematust tekkiva
kodanluse hulgas, kes nõudis Kanada sõltumatust ja kodanlikke reforme. 1937-38
annaabi.ee 
