rahu Austria ja Inglismaaga, hakkas Napoleon korraldama riigi siseolusid kodanluse huvides. 1804.aastal pani ta kehtima uue seadusekogu, nn. Napoleoni koodeksi, mis tühistas sünnipärased õigused ning tagas kõigi prantslaste ühetaolisuse seaduse ees. Pärast võidukaid sõdu Inglismaa, Venemaa, Austria ja Rootsiga, kes olid Prantsusmaa vastu liitunud (Austerlitzi lahing), saavutas Prantsusmaa Euroopas ennenägematu ülemvõimu. Napoleoni siht oli muuta vallutustegasuurendatud Prantsusmaa feodaaliganditest vabaks ja rangelt tsentraliseeritud võimuga riigiks. 18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 oli ta keiser: Jumala armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser (Par la grâce de Dieu et les constitutions de la République, empereur des français) ja alates 1809. aastast Jumala armust ja keisririigi konstitutsioonide kohaselt prantslaste keiser (Par la grâce de Dieu et les constitutions de l'empire, empereur des français). Sõjakäik Venemaale 1812. aasta
11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. oli ta Prantsusmaa valitseja, sõlmis rahu Austria ja Inglismaaga. 1804.aastal pani ta kehtima uue seadusekogu. Pärast võidukaid sõdu Inglismaa, Venemaa, Austria ja Rootsiga, kes olid Prantsusmaa vastu liitunud (Austerlitzi lahing), saavutas Prantsusmaa Euroopas ennenägematu ülemvõimu. Napoleoni siht oli muuta vallutustega suurendatud Prantsusmaa feodaaliganditest vabaks ja rangelt tsentraliseeritud võimuga riigiks. 18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 oli ta keiser: Jumala armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser ja alates 1809. aastast Jumala armust ja keisririigi konstitutsioonide kohaselt prantslaste keiser. Sõjakäik Venemaale 1812. aasta Isamaasõjas ebaõnnestus täilikult. Napoleon sai Leipzigi lahingus lüüa ja loobus troonist 1814. aastal. Liitlased saatsid ta Vahemeres olevale Elba saarele.
annaabi.ee 
