Karl Marx ja F. Engels 1848, 49. aasta revolutsiooni põhjused, tulemus ja tagajärjed, levik Euroopa majanduslikult tugevnev kodanlus nõudis põhiseaduslikku riigikorda, demokraatlike vabaduste kehtestamist. tulemused: kehtestati või töötati välja põhiseadus, valitsusesse kaasati liberaalse kodanluse esindajaid, rahva esinduskogu, sätestati kodanike demokraatlikud õigused. tagajärjed: toimisusid poliitilised ümberkorraldused üle euroopa, põllumaj.kaotati feodaaligandid. tekkisid poliitilised klubid ja ühingud, mille baasil kujunesid hiljem parteid. Itaalia ja Saksamaa ühendamine, kes aitasid kaasa, kes töötasid vastu , millal ühendati- sarnasused, erinevused. pooldas Sardiinia kuningas ja algul prantsusmaa sõlmides itaaliaga austria vastase liidu, kus ta hiljem lahkus ja ühinemise vastu oli, Paavst. 1861. garibald L.-Itaalia diktaator. Itaalia kuningriik. lõplik ühendamine 1870 Vene impeerium 19
põhiseadus. 10.Millised olid Euroopa 1848.-49.a. revolutsioonide peamised põhjused ja tagajärjed? (lk 104-105) Revolutsioonide põhjusteks olid, et hakati nõudma põhiseaduslikku riigikorda, valitsevate esindusorganite kokkukutsumist ning demokraatlike vabaduste kehtestamist. tulid esile ka rahvuslikud vastuolud. Tagajärgedeks osutusid nõrgenev absolutistlik riigikord, osades riikides kehtestati põhiseadused ja sätestati demokraatlikud õigused ja vabadused, näiteks kaotati ka feodaaligandid põllumajanduses ja tekkisid ka eripalgelised poliitilised klubid ja ühingud, mis hiljem arenesid parteideks. 11.Kuidas valitseti Inglismaad 19. saj. I poolel? (lk 111) Nimeta peamised parteid! (lk 108) Troonil oli kuninganna Victoria ja tugevamaks muutus ka täidesaatev võim ehk valitsus. Peamisteks parteideks olid toogid ja viigid , parlamendireformi järel tekkisid tooridest konservatiivid ja viigidest liberaalid. 12.Iseloomusta iirlaste olukorda 19. saj. Inglise võimu all
Föderatsiooni vastu tekkinud liikumiste seas oli juhtiv saksa rahvuslik liikumine, mille mõju ulatus ka Baltimaile. Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandi keskel ka eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tsehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest. Suur Prantsuse revolutsioon kaotas feodaaligandid, mis vabastas tee kapitalistlike suhete arengule mitte ainult Prantsusmaal, vaid kogu Euroopas ning sillutas teed tänapäeva turumajandusele. Enam ei piiranud manufaktuuride tekkimist oma aja ära elanud läänisuhted. Suur Prantsuse revolutsioon oli ka poliitiline punkt, millest algas termini kodanik ja kodanikuühiskond teadlik ja eesmärgistatud kasutamine. Mõiste oli varem kasutusele võtnud Jean-Jacques Rousseau ,,Rahvusliku enesemääramise teoorias
Seepärast kujunes ühiskondlike formatsioonide vahetus pikaajaliseks ja valuliseks protsessiks. Pärisorjuse kaotamine peaasjalikult ainult aadliklassis huve arvestava reformi teel 1861. aastal ei lahendanud maaküsimust. Venemaa demokraatliku ümberkujundamise elulisi vajadusi ei rahuldanud ka teised 60-ndate aastate ebajärjekindlad kodanlikud reformid, pealegi taganes tsaarivalitsus neist järgmistel aastakümnetel olulisel määral. Nii majandus- kui ka poliitilises elus säilisid arvukad feodaaligandid mõisnike maavaldus, isevalitsuslik võim, mittemajandusliku sunni mitmesugused vormid, seisuslik ebavõrdsus jm. - , mille kõrvaldamist nõudsid ühiskondliku arengu seaduspärane kulg. Seega peitusid 1905. aastal puhkenud kodanlikdemokraatliku revolutsiooni juured juba 1861. aasta poolikus talurahvareformis ja reformijärgset ajajärku XIX sajandi kogu viimase kolmandiku jooksul võime vaadata kui kodanlik-demokraatliku revolutsiooni küpsemise ajajärku, mis vajutas oma
annaabi.ee 
