Romaani kunst. Referaat. Sigrid Nurmeleht 10c. Alates 10. sajandist saab rääkida ROMAANI kunstist. See on esimene feodaalajastu suur kunstistiil, mis kestis 12. sajandini. Sel ajal killustus Lääne-Euroopa väikesteks feodaalriikideks. Endise Frangi riigi aladel hakkas kujunema 3 uut rahvust prantslased, sakslased ja itaallased. Puudusid tõsised majanduslikud sidemed linnu vähe, täielik naturaalmajandus, riidid omavahel väga lõdvalt seotud. Lääne-Euroopas valitses tugevalt kirik ja Rooma paavst. Paavst pretendeeris ka kõrgeimale ilmalikule võimule sajandeid kestnud võitlus keirite ja paavsti vahel
Neid paigutatakse kirikutesse, kodudesse. Euroopas pole levinud, ainult Venemaal. Bütsantsist tekkinud meister Theophanes (kreeklane; 13401410). Tema maalilaad on sünge, värvid tumedad. Tema õpilaseks sain Venemaal Andrei Rubljov(13701430)kunsti isel. lüürilisus, õrnus, heledad toonid. Arenes ka ilmalik ehitus, mitte ainult sakraal kunst. Linnamüür Kreme, , karepmeke majad. Peeter 1'mene raius akna Euroopasse ennem seda püsis Venemaa isoleeritult. Romaani stiil: 1012saj. Feodaalajastu stiil. LääneEuroopa killunes väikesteks feodaal riikideks.Frangi riigi aladel tekkis 3 uut rahvust: prantslased, itaallased, sakslased. Linnu oli vähe. Madalal järjel oli kaubandus ja käsitöö. Kõik vajalikud valmistati feodaal mõistes ja talumajapidamistes. Lääne Euroopas valitses ristiusk eesotsas Rooma paavstiga.Kõige ilusamteks ehitisteks sellel ajal olid kirikud ja kloostrid. Kõige selgemini avaldus romaani stiil ehituskunstis
• Sumerite kiilkiri eeskujuks hieroglüüfkirja loomisel • Hilisemates vaaraode hauakambrites põhiliselt jumalate kujutised ja sõjatemaatika • Jumalaid kujutati loomadena/inimese keha ja looma pea KESKKAEG ROMAANI STIIL 10. - 12. saj. • Peale Rooma riigi kokkuvarisemist oli Euroopa kultuur tõelises madalseisus. Ligi 500 aasta jooksul ei loodud kunsti vallas midagi märkimisväärset. • Alles 10. sajandist alates saab rääkida esimesest feodaalajastu kunstistiilist, mida kutsutakse romaani stiiliks või romaani kunstiks. • Lääne-Euroopas oli sõdaderohke aeg • Põhimure oli ellujäämine ja esmavajaduste rahuldamine • Kunsti telliti vaid pühakodade kaunistamiseks • Kogu romaaniaegne kunst oli sakraalne ehk kiriklik • Peamiselt miniatuurmaalid • Säilisid freskosid • Sai alguse vitraažikunst. • Lähedal maalikunstile on ka nn Bayeux' vaip, millele on tikitud William Vallutaja Inglismaa-retke lugu
Kordamisküsimused. 1.1Iiri saagad Kultuur Euroopas arenes koos muutustega ühiskonnas, milles võib eristada kahte perioodi 1. üleminek sugukondlikult korralt feodaalsuhetele(kuni10.saj.) 2. Väljakujunenud feodaalajastu.(11-13.saj.) Esimene periood oli kultuuriliselt vaesem,sealt on säilinud üksikuid kirjanduslikke tekste:näit.anglosaksi eepos "Beowulf." Risttiusk ei soosinud rahvaloomingut, mis põhines paganlikele uskumustele. Ja Euroopa mandril hävitati peaaegu täielikult.Müüdid ja rahvapärimused säilusid aga IIRIMAAL. Iirimaa asustanud keltide seas olid laulikud suure au sees.Meieni jõudnud saagad ja laulud kujunesid arvatavasti 2-7.saj.-l. Laulikuid-jutuvestjaid kutsuti 1
kreeklased alistasid Rooma kultuuriliselt). · Müüt emahundist, kes imetas Romulust ja Remust. Vana-Rooma Roomlased ehitasid: · Kivist kaari · Lihtsaid võlve · Kupleid · Hakkasid kasutama mörti kivide sidumiseks. · Kasutati poolsammast · Rooma Panteoni ümara siseruumi läbimõõte üle 40m. Hiigelsuur kuppel on olnud eeskujuks hilisematele arhitektidele. Romaani stiil 10.-13.sajand · I feodaalajastu suur kunstistiil. · Hakkasid kujunema 3 uut rahvust- prantslased, sakslased, itaallased. · Puudusid majanduslikud sidemed-vähe linnu,naturaalmajandus,riigid vähe seotud. · Valitses kiriks ja Rooma paavst. · Muutused usuelus. Romaani stiili tunnused · Massiivsus · Ümarkaar · Rõhutatud horisontaaljoon Veneetsia Püha Markuse Katedraal (11.saj) Gooti stiil 12.saj-16.saj and · varagootika(u 11401200) · kõrggootika(u 12001350)
2 Hereesia kui eksiõpetus vastandus täielikult ortodoksiale, mille alge pärineb jällegi kreeka keelsest sõnast orthôs, mis tähendab ,,õige". Ortodoksia on sellel juhul siis ,,õige jumalateenistus" ja seda edasi arendades õige õpetus ja õige usk. 3 Kirik sai siinkohal jumalikul ilmutusel põhineva ortodoksi hoidjaks ning kirjeldab hereesiat kahel moel. Esimese mõtte kohaselt on hereesia närbuv oks katoliikluse tüve küljes, mida võib tõlgendada erinevalt. Feodaalajastu Euroopas võidi seda tõlgenda nö. ,,noa selgalöömisena" või reetmisena. Selle seisukoha järgi tekkis hereesia Kristuse ihus, aga kui närbunud oks ära lõigata on õigeusklikkuse puu taas terve ja elujõuline. Hereesia oleks justkui haigus, mis on õigeusku tabanud. Teine seisukoht kirjeldabki hereesiat kui nakkust - katku, millest tuleb vabaneda. Sedasorti vaenlane tuleb ristirahva seest välja juurida, et taei nakataks ka teisi oma eksiõpetustega.4 1 A.Riistan. Hereesia. Karisma
põhiplaan oli kirikul. 9. sajandil hakkab levima viiskuppelkirik, mille põhiplaan oli nagu ruut, aga ülalt vaates on nagu kreekarist, sest keskel kui ka äärtes olid kuplid ja enamus ajast kui mitte alati oli keskmine kuppel ülejäänutest kõrgem. Tähtis uuendus arhitektuuris sellel ajal oli veel see, et keskmise kupli sisse hakati ehitama akendega tuba. (Miksike: Bütsantsi arhitektuur") 2.3. Romaani kunst (10.-12. sajand) 10. sajandist tekib esimene feodaalajastu kunstistiil, mis on romaani kunst. Sõdu oli palju ja valitsus ebastabiilne, rahvas oli vaene ja elas viletsuses. Kirik aga nõudis makse ja rikastus selle toelt. Raha, mis tuli maksudest, kasutati uute kirikute ehitamiseks ja kaunistamiseks. Romaani kunst on kiriklik. 2.3.1. Arhitektuur Romaani arhitektuur kujunes 10. sajandi lõpuks välja ja selle kujunemist mõjutasid: antiik-, varakeskaja-, Bütsantsi- ja armeenia kunst. Iseloomulik selles stiilis ehitistele on :paksud
Ühel pool oli absolutistlik kuningavõim ja teisel pool jõukad ja arukad kodanikud, kes vajasid kaitset kuningavõimu suva vastu. Montesquieu oli üks neist, kes selle nimel tegutsema hakkas. Oluliseks sai selle puhul võimude lahusus ja võimude vastastikkune kontroll ja tasakaalustamine. Jõudude tasakaal rahvusvahelises poliitikas- olukord, kus riikidevahelistes suhetes mitte ükski riik ei oma domineerivat asendit teiste suhtes. IDEOLOOGIAD Suur Prantsuse revolutsioon märgib feodaalajastu lõppu ja kodanliku ühiskonna sündi. Revolutsiooni valmistas ette uute poliitiliste ideede sünd. Inimeste teadlikkus sekkuda valmitsemisse teatud põhimõtete ja eesmärkidega nimetatakse ideoloogiaks. Ideoloogiad aitavad mõtestada ühiskonda, kus me elame. Konservatiivne ideoloogia Konservatiivne- alal hoidma, säilitama. 19. saj alguses Prantsusmaal. Inimese olemus on muutumatu ja ebavõrdsus paratamatu. Järsud muutused ja revolutsioonid rikuvad ühiskonna arengut
uusi ülesandeid. Ehitati tööstushooneid, mitmelaadilisi töökodasid. Kaubanduslik - majanduslike suhete areng lõi eeldused pankade, börsihoonete, kaubamajade, laoruumide ehitamiseks. Uuenev ühiskondlik korraldus tingis valitsushoonete, haridusasutuste, ühingute,seltsimajade jm. ehitamist. Üle kogu Euroopa ehitatatakse teatri-, muuseumi- ja raamatukoguhooneid. Suurt tähelepanu pööratakse linnaruumi kujundamisele. Feodaalajastu 84 suletud linn hakkas taanduma uue , ansamblilise linnaehituse ees. Ideaalseks peetakse katkematut tänavaseina. Jätkub juba barokiajastul alguse saanud uute ehitusmsterjalide ja konstruktsioonide juurutamine. 18. saj sai alguse raudtarindite sissetung ehituses ( esmajoones malmi näol ),mis kõigepealt leidis laialdast kasutamist sillaehituses. metalltarindite
annaabi.ee 
