rakendust subjektiivsete kogemuste uurimisel, mitte piirnema vaid objektiivsete fenomenidega. Ta tõi näiteks taoistliku teaduse, kus teadlased pigem vaatlevad ja püüavad mõista kui mõjutavad ja analüüsivad. Eriti kriitiline oli Maslow selliste psühholoogiliste teooriate suhtes, mis otsisid võimalusi teadvuse taandamiseks alateadvuslike fenomenideni või teatud teadvuslike kogemuste taandamiseks lapsepõlvest pärit lahendamata probleemideni. Üldiselt pidas Maslow tähtsaks teaduse fenomenoloogilist, holistlikku (mitteanalüütilist) ja empiirilist (non-a priori) olemust. Tema põhimõisted on nüüdseks pälvinud laialdast tunnustust ning neid hakatakse tasapisi ka psühholoogias ja psühhoteraapias rakendama. Kasutatud kirjandus: 1. www.vikipedia.com 2. 6. peatükk raamatust "Transpersonaalne psühhiaatria ja psühholoogia" John R. Battista
Oluline on, et uurija suudaks võimalikult tõepäraselt kirjeldada uuritava poolt kirjeldatut ning anda sellele teaduslik tähendus. (Lester 1999) Reduktsioon tähendab loomulikust reflekteerimata hoiakust eemaldumist ja loobumist ebaolulisest selleks, et paljastada nähtuse mitmepalgelisus ja struktuur. Selleks, et uuritava kogemus puhtana välja tuua, peab uurija kõrvale jätma oma esialgsed oletused ja eelarvamused, suutma eristada olulist ebaolulisest. (Laherand 2008: 87-88) Fenomenoloogilist uuringut võib kasutada nii üksikjuhtumi kui ka eelvalitud juhtumite uurimisel, uuritavate arvu kindel piirmäär puudub. Siiski tuleks arvestada faktiga, et üksikjuhtumi uurimisel ei ole võimalik esile tuua osalejate erinevaid fenomeni tajumise iseärasusi. Samas mitme osalejaga uuringu tulemused võimaldavad rohkemate järelduste tegemist, kuna ühed ja samad tegurid hakkavad mõjutama rohkem kui üht osalejat. (Lester 1999)
1.3.3 Funktsionaalsete ja kõrgsuutlike materjalide klassifikatsioon Funktsionaalsete materjalide jaoks on kõige sobivam mitmekihiline jaotus: ühes iseloomustatakse nende füüsikalist käitumist ja teises fenomenoloogilist käitumist (tulemust). Tulemuseks võib olla otsene keskkonna energeetiline mõjutamine (valgus, soojus, heli) või kaudsed efektid (energia genereerimine ja muundamine, mehaanilised efektid jne). Selle klassifikatsiooni järgi võib materjalid jaotada kõigepealt järgmiselt: 1) traditsioonilised materjalid; 2) kõrgsuutlikud materjalid; 3) esimest tüüpi funktsionaalsed materjalid (muudavad omadusi); 4) teist tüüpi funktsionaalsed materjalid ( muundavad energiat);
Linnaelanikud võrdsustatakse andmekogudega, aga nende registreeritud faktid välismaailmast ei vii neid ometi suhtesse vahetu tegelikkusega ega tekita neis muutusi, nad elavad tüüpprojektide virtuaalses maailmas, milles nad sooritavad oma igapäevatoiminguid, aga millesse mahuvad ka nende unelmad. Inimesed on loodud linna huvides, aga mitte vastupidi. Kuna Gaston Bachelard'i on ka tsiteeritud, siis võib põhjendatult oletada, et Unt on laenanud tema ruumi fenomenoloogilist interpretatsioonitehnikat. Teksti vorm on nagu uuslinnaosa, täpselt paigas, sisaldab statistilisi kontrollitud andmeid ja loetelusid. Sisu aga "valgub vormist välja", tegelased ei taha elada ideaalselt välja arvutatud ja paika pandud keskkonnas, nende ja linna enese käitumist mõjutavad irratsionaalsed faktorid - udu, niiskus, melanhoolia, alateadvuslikud tungid. Viimased löövad positiivsed vormid täiesti segamini, kaob selgus ja kavandatus. Udu laskumine uuslinna kohale on selle
17 seletusviisidest ja analüüsida eelarvamuste vabalt kõiki meie teadvuse sisusid. Husserl'i eesmärgiks oli fenomenoloogilise meetodi abil rajada filosoofia kui "range teadus". Filosoof peab kirjeldama oma intuitsiooni, avama verbaalsete mõtete intuitiivse sisu, mis on teadmise ainukene absoluutselt kindel alus. Igas nähtuses tuleb eristada objekti ja seda, kuidas ta on meile antud tajude, kujutluste, meenutuste jm. sellise kaudu. Teadusliku mõtlemise aluste leidmiseks kasutab Husserl fenomenoloogilist reduktsiooni. See aitab meie teadmisi antust puhastada neist ladestustest, mida on toonud kultuur, ajalugu ja isiklikud tegurid. Fenomenoloogia keskseks mõisteks on teadvuse "intentsionaalsus" (suunitlus objektile). Lähtutakse sellest, et ei ole objekti ilma subjektita. Fenomenoloogilise meetodi põhimõteteks on: 1) fenomenoloogiline reduktsioon, s.t. hoidumine igasugustest otsustustest, mis käivad objektiivse reaalsuse kohta ning väljuvad "puhta" (s.o. subjektiivse) kogemuse piiridest.
geograafide ringis, mitte niivõrd psühholoogide hulgas ikkagi. On uurimusi, mida võiks fenomenoloogiaga seostada, kuid, mis otseseselt ei ole sellest välja kasvanud - intervjuud ja grupidiskussioonid jne. Jane Jacobs kirjeldab oma raamatus, kuidas tänavaelu hakkab suurtest Am linnadest kaduma ja kõik asendub autodega ja vesteldakse tänavatel vähem, kõik tormavad William White kuidas in kasutavad väljakuid ja parke, sisaldavad üsna palju fenomenoloogilist vaatenurka asjadele, social life of small urban places, 1979 aastast. Positivistliku uurimusmeetodi eesmärk seletamine, kontrollimine ja nähtuste kvantifitseerimine, see, et me muudame asjad mõõdetavaks arvude abil, samuti ka korratavus, et keegi teine saab teha sama asja või katse ja saada samasid tulemusi. Avalik ferifitseeritavus andmed, mida me kasutame, peavad olema kättesaadavad meie meelte abil
annaabi.ee 
