jääkidest. K. Groos-eluks ettevalmistamise teooria.1. eksperimentaalne funktsioon-motoorsed, meelelised intellektuaalsed, afektiivsed,tahtejõudunõudvad.2. spetsiifiline funktsioon. M. Lazarus-aitab puhata tööst, rõõmu, naudingut pakkuv tegevus, mis on seotud kujutlusega. G. T. W. Patrick-seotud motoorse aktiivsusega. Laste mäng loomulik ja instiktidel põhinev tegevus. R. van der Kooij-mäng on tegevus, protsess, käitumine. Kaasaegsed mänguteooriad Fenomenoloogilised teooriad Fr. J. Buytendijk-mäng on seotud subjekti ja esemegaon sees üllatuslik element, tal on oma mänguväli ja reeglid. J. Chateau-laps-pseudomäng. Mängus tähtis reeglid, distsipliin, kord. Mäng jaguneb reegliteta( kuni7.a.)ja reeglitega (7-14. a)mänguks. Kognitiivsed teooriad Piaget`-mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostabmängu vormid lapse mõtlemise arenguga.Põhielemendid lapse mängu arengus: *harjutusmäng0-2a.sensomotoorne periood
heaolutunne) või negatiivseid tundeid (ärevus, hirm, kurb, süütunne, viha, häbi). Emotsioonide funktsioonid on vaimsed ning on seotud tunnete ja mõtlemisprotsesside afektiivsete komponentidega. 9. Õppimise erinevaid käsitlusi (nt biheivioristlik, kognitiivne). 10. Isiksuse erinevad käsitlused (psühhodünaamilised teooriad, tunnusjoonte teooriad, kognitiiv-käitumuslikud teooriad, humanistlikud- fenomenoloogilised teooriad) . Erinevad intelligentsusteooriad. 11. Areng. L. Kohlberg kõlbelise mõtlemise areng, E.Erikson psühhosotsiaalne areng, J. Piaget kognitiivne areng. 12. Agressiivsus, isiksuse patoloogia (mis on norm?), hoiakud (komponendid, funktsioonid); suhted ja grupid: atraktiivsus, konformsus, sotsiaalsed grupid
kohusetunne, neurootilisus ja avatus kogemustele (Bachmann ja Maruste 2008). 3. Kognitiiv-käitumuslikud teooriad Isiksuse kujunemisel on väga tähtsal kohal sotsiaalne õppimine ning sotsiaalsete kasvutingimuste olulisus. Õppimise kaudu kujunevad inimesel ootused ümbritseva suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Erinevate tegevuste käigus võib inimese vaenulikkus või ebaedu iseennast võimendada (Bachmann ja Maruste 2008). 4. Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad Rõhutatakse isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimet. Keskmeks on ümbritsevate inimeste suhtumise kaudu kujunev suhtumine enesesse ja isiku elukäigu konseptisoon (Bachmann ja Maruste 2008). 2.2. ISIKSUSE PATOLOOGIA On valdkond, millega tegeleb pigem psühhiaatria kui meditsiiniline distsipliin, kuid oma roll on siinkohal ka psühholoogidel. Lisaks abile kliinilistes tingimustes saab psühholoog kasulik olla
3) Kohusetunde, vaimudistsipliini, meelekindluse avaldumismäär 4) Sotsiaalsuse, eelkõige läheduse/seltsivuse avaldumismäär 5) Emotsionaalse stabiilsuse ehk neurootilisuse avaldumismäär Kognitiiv-käitumuslikud teooriad keskenduvad sellele, kuidas isiksus kujuneb õppimise käigus ja mil moel tema mõtlemine ja maailmataju isikupäraselt väljenduvad. Inimene omandab suhtluse käigus arusaamad sellest, mis on normiks ja ootuspärane käitumine ja mis mitte. Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad eeldatakse, et isiksus on unikaalne ja arenemisvõimeline. 4.2. Isiksuseomaduste mõõtmine Mõõdetakse peamiselt a) isksuse vaimseid võimeid ehk intelligentsi b) isksuse karakteri ehk iseloomu seadumusi. Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises jne. Vaimsed võimed kujunevad pärilike tegurite (u 50%) ja keskkonnategurite (kasvatus, haridus, aerngukeskkond jne) keerulises koosmõjus.
bioloogilise liigi alalhoiuks enam ei vajata. Ta ledis ka seda,et kui lapsed mängivad, siis nad kasutavad energiat ja smas ka kaotavad seda.Aristoteles: mäng on pinge maandamiseja meelelahutust pakkuv vahend.Lazarus Patrick-lõdvestus ja puhkuse teooria esindajad: Tänu mängule on võimalik korvata energiapuudust.Mängu eesmärk on temas endas-ta pakub mängijale rõõmu ja lõbu. Mäng on seotud suure motoorse aktiivsusega. 4.Kaasaegsed mänguteoriad (Fenomenoloogilised, kognitivsed, psühhoanalüüti- lised, innovatsiooniteooria)?Psühhoanalüütilised- S. Freud: uuris mängus lapse ja täiskasvanu suhteid.Mängus väljendab laps oma pingeid, tundeid.See aitab vabaneda hirmust.L.Peller: uuris põhjalkult rolle, mida lapsed mängivad.Sageli valivad lapsed rollid, isikutest, keda nad armastavad-ema, isa, võlur,kaitseinglid jne.Siin mängus naudib laps võimu ja au.Ebatavalised rollid on n: nõiad, kollid, pahad haldjad jne., keda ta kardab
tekkinud väsimusest mängus või ka mõnes praktilises tegevuses- näiteks kalapüügi, küttimise vm kaudu. Samas leiab ta, et mäng ja töö erinevad teineteisest oluliselt- mängu eristab tööst see, et mäng on sisemiselt motiveeritud, protsessile orienteeritud ning lõbu ja rõõmuga seotud; töö seevastu on väliselt motiveeritud, eesmärgile orienteeritud ja seotud reaalsete vajadustega. Kaasaegsed mänguteooriad Fenomenoloogilised mänguteooriad · Frederik Jacobus Johannes Buytendijk(1887-1974)- rõhutab, et mitte igasugune liikumine ja rõõmupakkuv liikumine ei ole mäng, vaid mäng on ta sel juhul, kui see on seotud subjekti ja esemetega. Samuti on mäng tema arvates seotud üllatuse elementidega, ebatavaliste ideede ja mõtetega. Samas vajab iga mäng oma mänguvälja ja mängureegleid, mis suunavad mängu teatud piiridesse
tekkinud väsimusest mängus või ka mõnes praktilises tegevuses- näiteks kalapüügi, küttimise vm kaudu. Samas leiab ta, et mäng ja töö erinevad teineteisest oluliselt- mängu eristab tööst see, et mäng on sisemiselt motiveeritud, protsessile orienteeritud ning lõbu ja rõõmuga seotud; töö seevastu on väliselt motiveeritud, eesmärgile orienteeritud ja seotud reaalsete vajadustega. Kaasaegsed mänguteooriad Fenomenoloogilised mänguteooriad Frederik Jacobus Johannes Buytendijk(1887-1974)- rõhutab, et mitte igasugune liikumine ja rõõmupakkuv liikumine ei ole mäng, vaid mäng on ta sel juhul, kui see on seotud subjekti ja esemetega. Samuti on mäng tema arvates seotud üllatuse elementidega, ebatavaliste ideede ja mõtetega. Samas vajab iga mäng oma mänguvälja ja mängureegleid, mis suunavad mängu teatud piiridesse
praktilises tegevuses- näiteks kalapüügi, küttimise vm kaudu. Leiab, et mäng ja töö erinevad teineteisest oluliselt – mängu eristab tööst see, et mäng on sisemiselt motiveeritud, protsessile orienteeritud ning lõbu ja rõõmuga seotud; töö seevastu on väliselt motiveeritud, eesmärgile orienteeritud ja seotud reaalsete vajadustega. Kaasaegsed mänguteooria Fenomenoloogilised mänguteooriad Frederik Jacobus Johannes Buytendijk (1887 – 1974): Ta rõhutab, et mitte igasugune liikumine jarõõmupakkuv liikumine ei ole mäng. Hollandi filosoof ja psühholoog arvas ka, et mäng on alati seotud subjekti ja esemetega. Mäng on seotud üllatuse elementidega, ebatavaliste ideede ja mõtetega. Iga mäng vajab mänguvälja ja –
M = Aõ h + Wõ , kus A = 0,7ka , Wõ = 6 . Siit määratakse lihtsa teimi põhjal; Aõ h + Wõ . fenomenoloogilised teooriad põhinevad katseandmete matemaatilise töötlusel Näited: III tugevusteooria e suurimate tangentsiaalpingete teooria sõltumata pinguse iseloomust Keermesliide ja selle iseloomustus. tekib piirseisund siis, kui suurim tangentsiaalpinge saavutab materialile iseloomuliku Peamise lahtivõetava liite -- keermesliite -- tunnus on keermestatud elementide piirväärtuse (max= lim). Tugevus on tagatud, kui max<= [] kasutamine
Tangentsiaal- ehk nihkepinge τ näitab aineosakesi piki lõikepinda teisaldavate jõudude intensiivsust. Tugevusteooriad on teoreetilised kaalutsusr, mis võimaldavad lihtsate tugevusteimide tulemusi kasutada piirseisundi tekke hindamiseks liitpinguse puhul. Jaotatakse kahte rühma: kriteriaalteooriad, mis esitavad piirseisundi kriteeriume. Iga kriteeriumi väärtus määratakse lihtsa teimi põhjal; fenomenoloogilised teooriad põhinevad katseandmete matemaatilise töötlusel Näited: 1. III tugevusteooria e suurimate tangentsiaalpingete teooria – sõltumata pinguse iseloomust tekib piirseisund siis, kui suurim tangentsiaalpinge saavutab materialile iseloomuliku piirväärtuse (τmax= τlim). Tugevus on tagatud, kui τmax<= [τ] 2. IV ehk kujumuutuse deformatsioonienergia 34. Lõikepinge. Tugevustingimus lõikel. 35
mõtlemine ja maailmataju isikupäraselt väljenduvad? Sotsiaalse õppimise teooriad – isiksus kujuneb suhtlemises ja koostegevuses, õpitu hakkab suunama inimese käitumist Kognitiivse stiili teooriad – erinevatele isikustele on iseloomulikud ja omased teatud kindlad, püsivad tunnetusskeemid ja valdavad taju- ja mõttemustrid, mille abil inimene maailma tõlgendab Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad – isiksus on unikaalne ja arenemisvõimeline 4.2 Isiksuseomaduste mõõtmine ISIKUOMADUSTE SFÄÄRID: vaimsed võimed ehk intelligentsus - väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses (pärilike tegurite intelligentsuses 50-70%)
Kuna Fdam/F esindab varutegurit S, siis sellest tulenevalt: Need avaldised on praktilises töös tugevustingimuse põhikujudest mugavamad. Mitte- lineaarsete töötavate konstruktsioonide korral neid kasutada ei saa. Võrdpinge määramisel on kaks lähenemisviisi: Klassikalised piirseisundikriteeriumid – esitatakse hüpotees piirseisundi tekke peapõhjuse kohta. Valitud mõjur väljendatakse peapingete funktsioonina. Teooria õigsust kontrollitakse katseliselt. Fenomenoloogilised kriteeriumid – teimi tulemuste analüüsi põhjal tehakse selgeks, mis tingimusel tekib piirseisund. 5. Lubatava pinge võte. Lubatavate pingete meetod on üks arvutusmeetoditest, mis hindab konstruktsiooni tugevust pingete alusel. Tugevuskriteeriumiks on pinge. Tugevustingimus: konstruktsioonis esinevad pinged ei tohi ületada lubatavat pinget. Lubatavaks pingeks on piirpinge, mida on vähendatud nominaal varutegur Sn korda:
jääkidest. K. Groos- eluks ettevalmistamise teooria 1. eksperimentaalne funktsioon- motoorsed, meelelised, intellektuaalsed, afektiivsed, tahtejõudunõudvad. 2. spetsiifilised funktsioonid. M. Lazarus- aitab puhata tööst, rõõmu, naudingut pakkuv tegevus, mis on seotud kujutlustega. G. T. W. Patrick- seotud motoorse aktiivsusega. Laste mäng loomulik ja instinktidel põhinev tegevus. R. van der Kooij- mäng on tegevus, protsess, käitumine. 4. Kaasaegsed mänguteooriad. 1. fenomenoloogilised mänguteooriad- Fr. J. Buytendijk- mäng on seotud subjekti ja esemega on sees üllatuslik element, tal on oma mänguväli ja reeglid. J. Chateau- laps- pseudomäng. Mäng tähtis reeglid, distsipliin, kord. Mäng jaguneb reegliteta ( -7a.) ja reeglitega ( 7-14) mänguks. 2. kognitiivsed mänguteooriad- J. Piaget mäng on hädavajalik tingimus lapsekognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga. Põhielemendid lapse mängu arengs:
... sõnalisest takistusest. Klassiruumi õpetamine täielik usaldus õpetaja ja õpilaste vahel. Õpitakse seda, mida õpilased tahavad, aga õpetaja on pannud nad seda tahtma. Intensiivne grupp grupi ja selle liikmete aktsepteerimine tervikuna. Grupi liidri roll on olla eeskujuks. Grupi fenomen on panna gruppi soovima või vaatlema terapeudi omadusi. Kriitika · Keelekasutus liiga ebaselge. Mitte ainult Rogersi puhul, vaid kogu selles suunas. · Fenomenoloogilised meetodid on ebatäielikud ja lõpuni välja arendamata. Ebarealistlikud meetodid kuidas saab kliendi ja terapeudi suhe ravida klienti? See ei ole piisavalt tõestatav. Kas mõjub suhe või metoodika? Meetodite tõhusus on ebapiisavalt tõestatud. Meetodid on mõeldud eelkõige intelligentsele isikutele ja paljud meetodid eelkõige introvertsetele. Rühmatööde puhul kaasneb oht kõrvalistel isikutel teraapiasse kaasatuks saada
peapõhjuse (piirseisundi kriteeriumi) kohta ning iga kriteeriumi arvväärtus määratakse lihtsa teimiga: suurima normaalpinge teooria (I tugevusteooria); suurima deformatsiooni teooria (II tugevusteooria); suurima nihkepinge teooria (III tugevusteooria); energeetiline teooria (IV tugevusteooria). · fenomenoloogilised teooriad (uuemad) põhinevad katseandmete matemaatilisel töötlemisel, süvenemata piirseisundi tekkemehanismi (Mohr'i tugevusteooria jt.). Priit Põdra, 2004 133 Tugevusanalüüsi alused 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8.3.2.1. Suurima normaalpinge ehk esimene tugevusteooria (G. Galilei 1564-1642) HÜPOTEES:
need ärevused eksamisituatsioonis rahulikult esitamata jätta. See ei ole enam see sotsiaalne situatsioon, mis ärevust esile kutsus, vaid juba üks teine situatsioon. 21 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST VI. FENOMENOLOOGILISED: EKSISTENTSIALISTLIKUD JA HUMANISTLIKUD SUUNAD Fenomenoloogiline lähenemine isiksusele hõlmab palju teooriaid, mis paljuski erinevad, aga sarnanevad selle poolest, et keskenduvad subjektiivsele elamusele, fenomenidele. Tähtsaks ei peeta situatsiooni ega käitumise objektiivseid tunnuseid, vaid nende subjektiivset üleelamist. See on põhierinevus biheiviorismist. Ei tunta huvi inimese alateadliku motivatsiooni vastu ega niisiis ka seda kujundanud lapsepõlvekogemuse vastu, vaid
Isiksust oluliselt määratlev on tema kognitiivne stiil. Otsitakse vastust küsimustele, millised on need püsivad ja tüüpilised tunnetusmallid, mille abil inimete tõögendab maailma, korrastab ja liigendab teavet ümbritseva kohta ning tegevust, tajub enda ja ümbritseva maailma suhteid, lahendab eluprobleeme. Olulisemad isiksuse kognitiivse stiili mõõtmed on sõltuvus väljast, korraarmastus, otsinguulatus, nivelleerimistendents,kahemõttelisuse taluvus. 4. Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad.Humasnistliku koolkonna esindajad rõhutavad isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Toetakse ja suunatakse isiksuse arengu eneseaktualisatsioonile ja –teostusele läbi mitmete arenguetappide. Indiviid areneb madalamate vajaduste rahuldamiselt kõrgematele, kuni tippelamuseni välja. Psühholoogide, vanemte ja õpetajate roll on kaasa aidata kõigis meis peituva potentsiaali parimale realiseerimisele. Keskel kohal on
fenomenoloogia, värvi fenomenoloogia, koduigatsuse fenomenoloogia, arhitektuuri f-st jne. kõikid enähtuste puhul üritavad nad ennast puhtaks pesta varasematest uurimustest, mida nende kohta kasutatakse ja vaadelda vaid enda vaatepunktist, nii nagu need talle avanevad. Need, mis sellega kokku ei lange tuleks kõik kõrvale tõrjuda. Ei ole sellist ühte ja õiget viisi kuidas seda teha. Sellepärast on erinevad fenomenoloogilised stiilid, neid on väga palju - otsib inimkogemuses mingit ühisosa, stiile saab jaotada ja liigitada ja jaotada. Tavaliselt räägitakse sellestest fenomenoloogilistest stiilidest nagu E. Husserl puhas fenomenoloogia e. transtsentaalne Hermeneutiline fenomenoloogia H. G. Gadamer M. Merleau Ponty M. Heideger A. Schütz Eluilma probleemidest huvitusid life world, selle terminiga tähistatakse in-se vahetut ümbrust, kus ta tegutseb
Teisisõnu, kvaalid on olemuslikult privaatsed omadused. Ning viimaks, et nad on minu kogemuse omadused (nad ei ole tükeldatud maks ega näiteks minu peaaju vere-[2664]voolu omadused panid sa ikka hoolega tä- hele?), on kvaalid oma olemuse tõttu nende kogeja (tähendagu see siis mida iganes) teadvusele ot- seselt kättesaadavad ehk kvaalid on kogemuse omadused, millega ollakse lähedaselt või otseselt tuttav (acquainted) (tähendagu see siis mida iganes) ehk "vahetud fenomenoloogilised kvaliteedid" (Block 1978) (tähendagu see siis mida iganes). Nad on lõppude lõpuks needsamad omadused, mille hindamine lubab meil oma teadvuslikke seisundeid identifitseerida. Seega, traditsiooni kokku võt- tes: kvaale peetakse subjekti vaimuseisundite sellisteks omadusteks, mis on 1) sõnulseletamatud 2) seesmised 3) privaatsed 4) teadvuses otseselt ehk vahetult hoomatavad Sellega on kvaalid juhatatud filosoofia näitelavale
Kujuneda võib ka õpitud abitus, kui inimese heaolu ja saavutused ei sõltu tema tegevusest. Isiksust oluliselt määratlev on tema kognitiivne stiil, mille mõõtmed on sõltuvus väljast, korraarmastus, otsinguulatus, nivelleerimistendents, kahemõttelisuse taluvus. Otsitakse vastust küsimusele, millised on püsivad ja tüüpilised tunnusmallid, mille abil inimene tõlgendab maailma, korrastab ja liigendab teavet ümbritseva kohta. 4. Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad. Rõhutavad (Rogers, Maslow) isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Indiviid areneb madalamate vajaduste rahuldamiselt kõrgematele, kuni tippelamuseni välja. Kesksel kohal on ümbritsevate inimeste suhtumise kaudu kujunev suhtumine enesesse ja isiku elukäiku determineeriv enesekontseptsioon. Teiste inimeste hinnangute alusel kujuneb enesehinnang. Kelly isiksuslike konstruktide teooria inimest juhivad ja lõpuks ka määratlevad kujutlused,
See on õpetus haigest inimesest. Vastukaaluks inimese objektina käsitlemisele, eeldatakse, et inimest iseloomustab lisaks ainevahetusele jms-le veel intiimsus, vaimsus, ajalooline ja ühiskondlik loomus jne. Valdkonnad: · kliiniline tüübi- eriti konstitutsiooniõpetus · meditsiiniline personalism ehk isikukäsitlus · meditsiinipsühholoogia · psühhoanalüüs · psühhosomaatiline meditsiin · biograafiline meditsiin · fenomenoloogilised ning eksistentsialistlikud meditsiiniantropoloogiad Haiguse olemuse klassifitseerimise meetodid. Kasutatakse kahte dimensiooni: haiguse suhe peremehega ning selle materiaalne alus. Suhe peremehega võib olla: · ontoloogiline haigus kui iseseisev nähtus · antropoloogiline (holistlik) haigus on osa inimesest, haigest, peremehest, nad moodustavad terviku Haiguste põhjused: · demonoloogilised · teoloogilised · metafüüsilised · teaduslikud
tüüpilised tunnetusmallid, mille abil inimene tõlgendab maailma, korrastab ja 39 liigendab teavet ümbritseva kohta ning tegevust, tajub enda ja maailma suhteid, lahendab eluprobleeme. Olulisemad mõõtmed on sõltuvus väljast, korraarmastus, otsinguulatus, nivelleerimistendents (kas kaldutakse otsima sarnasust või rõhutama erinevust), kahemõttelisuse taluvus. Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad. C.Roger, A.Maslow rõhutavad isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Toetatakse ja suunatakse isiksuse arengut eneseaktualisatsioonile ja teostusele läbi mitmete arenguetappide. Indiviid areneb madalamate vajaduste rahuldamiselt kõrgematele, kui tippelamuseni välja. Kesksel kohal on ümbritsevate inimeste suhtumise kaudu kujunev suhtumine enesesse ja isku elukäiku determineeriv enesekonseptsioon. Olulised on empaatia, kõrvalseisjate toetus, tegude heakskiit.
(H.Witkin, R. Gardner) Otsitakse vastust küsimustele, millised on need püsivad ja tüüpilised tunnetusmallid, mille abil inimene tõlgendab maailma, korrastab ja liigendab teavet ümbritseva kohta ning tegevust, tajub enda ja maailma suhteid, lahendab eluprobleeme. Olulisemad mõõtmed on sõltuvus väljast, korraarmastus, otsinguulatus, nivelleerimistendents (kas kaldutakse otsima sarnasust või rõhutama erinevust), kahemõttelisuse taluvus. Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad. C.Roger, A.Maslow rõhutavad isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Toetatakse ja suunatakse isiksuse arengut eneseaktualisatsioonile ja teostusele läbi mitmete arenguetappide. Indiviid areneb madalamate vajaduste rahuldamiselt kõrgematele, kui tippelamuseni välja. Kesksel kohal on ümbritsevate inimeste suhtumise kaudu kujunev suhtumine enesesse ja isku elukäiku 35 determineeriv enesekonseptsioon
4) lahedus/seltsivus 5) neurootilisus Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutatakse sotsiaalse õppimise ning sotsiaalsete kasvutingimuste olulisust isiksuse kujunemisel. Isiksus kujuneb suhtlemises ja koostegevuses. Tüüpilised käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha ja milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. M.Seligman (s. 1942) õpitud abitus (learned helplessness) A.Bandura (s. 1925) enesetõhusus (self-efficacy) Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad rõhutatakse isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Indiviid areneb madalamate vajaduste rahuldamiselt kõrgematele, kuni tippelamuseni välja. Isiksuse uurimine: Kaudsed meetodid: - Projektiivtestid esitatakse testiküsimused tajutava materjaline, mida vastaja peab tõlgendama. Eeldatakse, et sellise materjali tõlgendamine väljendab isiksuse kalduvusi, huvisid, muresid jms. - Rorschachi tindipleki test (Inksbot test) 1921
4) lahedus/seltsivus 5) neurootilisus Kognitiiv-käitumuslikud teooriad – rõhutatakse sotsiaalse õppimise ning sotsiaalsete kasvutingimuste olulisust isiksuse kujunemisel. Isiksus kujuneb suhtlemises ja koostegevuses. Tüüpilised käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha ja milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. M.Seligman (s. 1942) – õpitud abitus (learned helplessness) A.Bandura (s. 1925) – enesetõhusus (self-efficacy) Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad – rõhutatakse isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Indiviid areneb madalamate vajaduste rahuldamiselt kõrgematele, kuni tippelamuseni välja. Isiksuse uurimine: Kaudsed meetodid: - Projektiivtestid – esitatakse testiküsimused tajutava materjaline, mida vastaja peab tõlgendama. Eeldatakse, et sellise materjali tõlgendamine väljendab isiksuse kalduvusi, huvisid, muresid jms. - Rorschachi tindipleki test (Inksbot test) 1921
maailma suhteid , lahendab eluprobleeme. Olulisemad mõõtmed on sõltuvus väljast( kas hinnangud ja tajud sõltuva ümbritsevast kontekstist või mitte) , korraarmastus, otsinguulatus ( kas nähtusi vaadeldakse pigem ammendavalt ja kõikehõlmavalt või kontsentreerudes kitsale alale või üksikdetailidele), nivelleerimistendents (kas kaldutaks otsima sarnasust või rõhutama erinevust), kahemõttelisuse taluvus. 4. Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad. Humanistliku koolkonna esindajad(Carl Rogers, Abraham Maslow) rõhutavad isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Kesksel kohal on ümbritsevate inimeste suhtumise kaudu kujunev suhtumine enesesse ja isiku elukäiku determineeriv enesekontseptsioon. Fenomenoloogilistest üks mõjukaimaid teooriaid on George Kelly isiksuslike konstruktide teooria. Isiksuse omaduste mõõtmine Intelligentsustestid
25 Otsinguulatus- mõned inimesed püüavad saada aina rohkem andmeid, ei piirdu üksikute asjadega, see aitab neid nende arvates, teised jälle piirduvad paari kindla faktiga. Kog-käit teooriate eelis- saab paika panna miskti...., miinus, et keskenduvad vaid ühele asjale. *humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad (Rogers, Maslow, Kelly)- isiksuse psüh koolkonnad- ei tee eksperimente, ei mõõda jne, vaid püüab isiksust mõista, kogub kogemusi- vahetab kogemusi teistega, lähtuvad inimese kohanemisraskustest jms, püüab siis inimesi aidata jne. *neuroteaduslik moodne lähenemine (ajukuvamisel leitud käitumuslike seadmuste ja ajuprotsesside seosed)- taju, tähelepanu, teadvuse, emotsioonide uurimiseks aga ka isiksuse erisuste uurimiseks- kas aju
Olulisemad mõõtmed on sõltuvus väljast( kas hinnangud ja tajud sõltuva ümbritsevast kontekstist või mitte) , korraarmastus, otsinguulatus ( kas nähtusi vaadeldakse pigem ammendavalt ja kõikehõlmavalt või kontsentreerudes kitsale alale või üksikdetailidele), nivelleerimistendents (kas kaldutaks otsima sarnasust või rõhutama erinevust), kahemõttelisuse taluvus. 41 4. Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad. Humanistliku koolkonna esindajad(Carl Rogers, Abraham Maslow) rõhutavad isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Kesksel kohal on ümbritsevate inimeste suhtumise kaudu kujunev suhtumine enesesse ja isiku elukäiku determineeriv enesekontseptsioon. Fenomenoloogilistest üks mõjukaimaid teooriaid on George Kelly isiksuslike konstruktide teooria. Isiksuse omaduste mõõtmine Intelligentsustestid
Charcot oli sps, kes teda kuidagi moodi mõtlema pani. ka mingite inimlike asjade kohta (koh kirjandus) 03.04.09 Isiksuse teooriad (järg): · Kognitiiv-käitumuslikud teooriad o Sotsiaalne õppimine (Bandura, Rotter, Michel, Seligman) o Kognitiivne stiil (witkin (varda ja raami test), Gardiner, Klein) o · Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad (rogers, Maslow, Kelly) · Neuroteaduslik moodne lähenemine (ajukuvamisel leitud käitumuslike seadumuste ja ajuprotsesside seaosed) · Psühhobioloogilised geneetilised teooriad (Plomin, Bouchard, Zuckerman) William H. Sheldon (1898-1977): Isiksus väljendub tema kehatüübis (somatotüübis):3 tüüpi: · Endomorf pirnja kehaga, laiad puusad, õlad, ümar pea, tugev rasvkude kehal, kätel ja jalgadel, eest-taha lai keha
Nt. luule, kõikjal maailmas keelt kasutades on välja mõeldud täiendavad viisid, kuidas nende jaoks emotsionaalselt olulisi asju keeles väljendada. Ka muusika ehk viis helisid tekitada, enda häält moduleerida. Värvide kasutamine. Konstandid võtavad väga erinevaid vorme. Kultuuri üks ülesanne on kodeerida tähenduslikuks meie konstandid, mis meie inimeseks oleku juurde kuuluvad. Selle tagajärjel moodustub midagi mida fenomenoloogilised filosoofid nimetavad elamismaailmaks ehk reaalsus milles me füüsilised kujul viibimine. Kuid täiendatud sellised viisil ja lisandatuna, et tema elemendid sisaldavad tähendusi ja nad on meie tähenduslikuks maailmas elavate olendite jaoks muutunud kätte saadavaks. See ongi kultuuriline peamine funktsioon meie jaoks. Oluline erisus kultuuri esinemise vormide vahel. Kultuuriline tegevus, kultuurilised nähtused on alati seotud tähenduste tekitamise ja edasi andmisega ja tõlgendamisega
Kvalitatiivses uurimuses toimub andmete analüüs samaaegselt andmete kogumisega ning analüüsimeetodi aluseks on sõnad. Sisuanalüüsi puhul tutvub autor andmetega väga põhjalikult, neid korduvalt lugedes ning vajadusel materjali vähendades, selekteerides ning struktureerides. (Burns jt. 1993: 563). Andmete kogumiseks kasutatakse avatud küsitlusi, millel puuduvad vastusevariandid. Intervjuud salvestatakse ja kirjutatakse transkriptsioon. Osaliselt on vastused fenomenoloogilised, kus uuritakse küsitletava mõtteid ja tundeid. Uuritavate ühtseks tunnuseks on see, et neil esineb liikumispuue ja nad liiguvad ringi ratastooliga. Magistritöö empiirilises osas plaanisin algselt läbi viia ankeetküsitlust kasutades mugavusvalimit. Kuid otsides sihtrühma koostöös Liikumispuudega Kojaga, selgus, et sobivaid kandidaate on vähe. Ratastoolis liikuvaid inimesi, kes veedaks oma vaba aega rannas ujumas käies, on raske leida. Seega pidin otsustama intervjuude kasuks.
(Õpikust juurde lugeda jälle) Lisaks ajaloolistele põhisuundumustele saab veel välja tuua isiksuste teooriad: - käitumuslikud-kognitiivsed teooriad o Käitumuslik - Inimest kirjeldatakse õppimise ja sotsiaalsete mõjude abi. o Kognitiivne - Igale inimesele on omane see viis, mismoodi ta korraldab oma igapäevast tegevust ehk milline on tema kognitiivne stiil. - humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad, põhisuunaks on inimesi nõustada ja ravida, et aidata neil paremini hakkama saada. Iga konkreetset inimest tuleb tema konkreetses erinevuses mõista ja abistada. Kesksel kohal on ümbritsevate inimestega suhtlemise kaudu kujunev suhtlemine endasse. - neuroteaduslik moodne lähenemine – püüab isiksuse erinevustega eri ajuprotsesse uurida ja mõista.
See on vastukaaluks inimese objektina (mateeria fragmendina) käsitlemisele. Eeldatakse, et inimest iseloomustab lisaks ainevahetusele jms-le veel intiimsus, vaimsus, ajalooline ja ühiskondlik loomus jne. Valdar Parve nimetab meditsiiniantropoloogial järgnevaid osiseid: · kliiniline tüübi- eriti konstitutsiooniõpetus; · meditsiiniline personalism ehk isikukäsitlus; · Meditsiinipsühholoogia; · psühhoanalüüs; · psühhosomaatiline meditsiin; · biograafiline meditsiin; · fenomenoloogilised ning eksistentsialistlikud meditsiiniantropoloogiad. Meditsiiniantropoloogia keskne probleem on see, et inimene, olles psühhofüüsiline ehk psühhofüsioloogiline olend, ühendab füüsilise (materiaalse) ning vaimse (metafüüsilise). So inimese nö kaksikloomus dualism. (Dualismile vastandub holism, ehk monism viimasest tuleb juttu edaspidi, eeskätt saksapärase evolutsiooniõpetuse retseptsiooniga seoses.)
selline teadvustamata materjal suurel määral meie igapäevaelu, funktsioneerimist 25 ning võib väljenduda maskeerituna või sümboolses vormis- unenägudes, keelevääratustes, unustamises, naljades ja eksitegudes. Strukturaalne mudel: - Isiksuse struktuur koosneb kolmest komponendist miski (id), mina (ego), ülimina (superego). 2. Fenomenoloogilised lähenemised isiksusele (Rogers, Maslow) 3. Biheivioristlik lähenemine isiksusele 4. Sotsiaal-kognitiivsed teooriad isiksusekäsitluses Tugevalt seotud biheivioristliku suunaga- sellest välja kasvanud, vahel loetakse selle kaasaegsemaks osaks. Suhteliselt uus ja segane suund, mis langeb osaliselt kokku tänapäevaste humanistlike teooriatega. Skeemi mõiste tihti kesksel kohal. Julian Rotter, et käitumist mõjutab kaks asja- tulemuse ootus (tõenäosus) ja tulemuse väärtus
annaabi.ee 
