Kodutöö fenomenoloogias A: Gagnon, R. Understanding Depression. http://www.phenomenologyonline.com/sources/textorium/gagnon-rochelle-understanding- depression/ 1) Kuidas aitab fenomenoloogia mõista depressiooni? Fenomenoloogia aitab mõista depressiooni nii, et inimene jätab kõrvale oma tavapärase mõtlemise ja enda maailmapildi ning suudab näha toimuvat läbi patsiendi silmade ning kogemuste. Ehk kokkuvõtlikult asetada end depressioonis inimese asemele. Autor üritas kirjeldada sõbranna kogemust ja mõista teda samal ajal. 2) Kirjeldage depressiooni olemust: mida võib depressioon inimesega teha? Depressioon ei ole ainult vaimne kogemus. Depressioonis inimese kogu maailm on depressiivne, must ja tühi. Neil võib olla raskusi keskendumisega. Kes kannatavad depressiooni käes, on öelnud, et mõnikord tunnevad nad ennast täielikult segaduses ja ei suuda selgelt...
juhtumiuuringud, etnograafiline uurimus, põhistatud teooriat loov uurimus, tegevusuuring, narratiive uuring ja fenomenoloogiline uuring, mida tutvustan lähemalt ka oma essees. Fenomenoloogilise uurimuse objektiks on inimlik kogemus. Fenomenoloogia lähtekohaks on tõdemus, et inimene on teadvusega olend, kelle tegevust iseloomustab suunatus. Kaks fenomenoloogilise uurimuse tähtsat mõistet on kirjeldus ja reduktsioon. Kirjelduse all mõistetakse fenomenoloogias oma kogemuste kirjeldamist uuritava poolt. Samuti on kirjeldus seotud uurijaga ning tähendab uuritava kogemuse kirjeldamist uurija poolt. Reduktsiooni mõistega iseloomustatakse fenomenoloogias eemaldumist loomulikest reflekteerimata hoiakutest ning ebaolulisest loobumist, et paljastada nähtuse mitmepalgelisus ja struktuur. Fenomenoloogias peab uurija jätma kõrvale oma esialgsed oletused ja eelarvamused kuna tegu on nii öelda puhas uurimus.
Kodune töö fenomenoloogias. Edita Moks OTS17/5 Kuidas aitab fenomenoloogia mõista „õendushetke”? Fenomenoloogia aitab mõista „õendushetke“ nii, et on vaja jälgida mis on, ilma „ahhaa“ effektita. See määrab samas ka selle, kui hästi õde teab ja mõistab patsiendi haigust. Samuti patsienti jaoks on oluline mõista, et tema haigus – on tema eluviisi haigus. Et haigusele hinnangut anda, on vaja olla patsiendi juures ning olla pigem haigele toeks. Mis iseloomustab „õendushetke”? Tooge näiteid. Õendushetke iseloomustab iseenesest olla alati patsiendi ähedal, kui ta seda vajab. Näiteks „arusaamise hetk“. Patsient Bob oli kaelaluumurruga neurokirurgilises osakonnas. Õde ütles: „Bob, ma lähen võtan kohvi ja karjun sinu eest.“.Või teine näide jutust „Puudutuse hetk”, kus oli selline olukord, et õde kuulas vanamemme muret ja pärast seda hoidis ta tema käsi. Näide jutust „J...
inimene teda tajub ja mõistab. Fenomenograafia on algusest peale tundnud elavat huvi õppimise vastu ning õppimist vaadeldakse aga alati selles kontekstis, mida õpitakse. Õppimist ja õpetamist võib vaadata kui katset inimeste arusaamu teatud suunas muuta (Laherand 2008: 146). Fenomenograafia ja fenomenoloogia Huusko ja Paloniemi poolt vahendatuna on ühisjoonteks mittedualistlik suhe inimese ja maailma vahel, kogemuste ja konteksti rõhutamine ning kvalitatiivsus. (2006: 164) Fenomenoloogias on kesksel kohal põhiolemuse mõiste, mida saab mõtestada kui reaalsusele vastava aspekti tähendust. Seevastu fenomenograafias eeldatakse, et reaalsuse mingit aspekti saab tajuda või mõista suhteliselt piiratud arvul kvalitatiivselt erinevatel viisidel. (Laherand 2008: 145) Martoni sõnul on fenomenoloogia orientatsioon eeskätt õpetuslik meetod teaduslikest uurimismeetoditest, aga fenomenograafia oma on seotud tähendustega. (1981: 180-181) Huviobjektid
vastastikuselt toimivana, kogemus ei ole mitte ühepoolne vaid mõlemast olenev. Looduses on korrapära, mida ta meile esitab, inimene ei maali nagu loom, ta suhestub loodusega, kujutades mitte looduse olemist, nagu foto, vaid olemust. Nii nagu taju ei ole ainult empiiriline või ainult intellektuaalne, pole ka inimese ihu puhtfüüsiline või puhtpsühholoogiline. Kuna taju on individuaalne, kaob ära eristus õige ja vale tajukogemuse vahel oma ,,Taju fenomenoloogias" toob Merleau-Ponty näitena Müller- Lyer'i joonteparadoksi, milles võrdsete pikkustega jooned näivad ebavõrdsetena. (Phenomenology of perception" 2005 pg 14) Merleau-Ponty järgi ei ole siinkohal tegemist tajuveaga vaid tavalise nägemiskogemusega viimane ei eksi, sest isegi siis kui me teame, et jooned on ühepikkused, ei näe me neid teisiti. Merleau-Ponty näib teistest tajudest tõstvat kõrgemale nägemistaju, mis tekitab tunde, et inimesed, kes ei saa
5 ainult oma teost, vaid tal võib olla teadvus ka põhjustest, mis teda juhivad." Spinoza oma mõttekäiguga unustaks nagu ära vahe sunnilistel orgaanilistel tahtmise-protsessidel ja tegevuse motiividel, mida tunnetatakse ja läbi nähakse. 1.2 Vabadus Eduard von Hartmanni järgi Saksa filosoof Von Hartmann kirjutab vabadusest ,,Kõlbelise teadvuse fenomenoloogias" 6 nii:" Inimese tahe sõltub kahest põhitegurist: ajendist ja iseloomust. Kui vaadata kõiki inimesi sarnastena või pidada nende erinevusi tähtsusetuks, siis näib nende tahe väljaspoolt, nimelt neile vastu astuvatest asjaoludest määratuna. Kui aga kaalutleda, et inimesed teevad esmalt kujutluse oma tegevuse ajendiks alles siis, kui nende iseloom on selline, et vastav kujutlus põhjustab soovi, siis otsustab inimene sisemiselt ja mitte väliselt määratuks. Inimene usub
Fenomenoloogia ei ürita välja selgitada põhjuslikke seoseid, ei pane ka paika eelnevalt seda raamistut, millest ta lähtub, vaid eeldab ja ootab, et struktuur kasva ise välja sellest, et me erinevad kogemused laome üksteise peale ja alles jääb mingi ühisosa erinevate isikute ja gruppide vahel Oluline ka uurija vaatleja asend uurimuse puhul. Pos.lähenemine asetab nähtuse ja uurija vahelemingi ekraani ainult niis saab uurida hinnanguid andmata Fenomenoloogias ei ole uurija ja nähtuse vahel midagi, üsna olulised on ka ideosünkraasiad( see osa kogemusest, mis on ainulaadne mingile isikule e. see mis jääb sellest kattuvast osast välja) Märguanne selle kohta et ei olda sügavale mindud võib see olla, lootus, et kui see haaraks kaasa suurema hulga inimesi, kes kaevaksid enda sees sügavamalt ja põhjalikumalt, siis võiks see ühisosa suureneda kindlasti, siis selgub, et see ühine kogemus on suurem, kui esialgselt tundub
b) on olemas see, mida näeme ja olemus, mis on selle taga. See, mida näeme, võib olla petlik, see, mis on sees, võib olla õige asi n-ö tuum. Miks me saame üldse midagi teada? Sest kõik on avatud(ricoeur) husserli tähelepanu keskmes on see, KUIDAS me saame sellest aru. · Husserli lemmikõpilane oli M. Heidegger( monoloogia oli enesekeskne) ja E. Levinas (polnud kuulus sügavuse poolest, vaid tehnikas. Näitas, et heideggeril on vead fenomenoloogias sest fenomenoloogia ei saa olla .... Levinas näitas, et on olemas Teine st teine inimene ja teise inimese humanism. Teine inimene on absoluutselt teine ja levinase põhitees on see, et meie vajame absoluutset teist. Teine inimene on seotud kahe tähtsama funktsiooniga, ta on sugu ja surm( teine inimene hädavajalik selleks, et elu jätkuks ja võib olla ka surmaallikas ja kui kohtame absoluutsest teist, me ei tea,milline ta on
annaabi.ee 
