b. Fenoloogia, fenoloogilised vaatlused Fenoloogia - bioloogia haru, mis uurib looduse aastaajalisi ehk sesoonseid nähtusi, nende arenemist ja ajalist reeglipärasust. Fenoloogia põhineb vaatlustel - fenoloogilised vaatlused. Näiteks fikseeritakse ajaliselt seemnete idanemine (juveniilse arengufaasi algus), õiepungad moodustamine (täiskasvanu arengufaasi algus), viljade valmimine (embrüonaalse faasi lõpp). Fenoloogilistel vaatlustel taime (ka umbrohtude) arengustaadiumi fikseerimine on vajalik agrotehniliste võtete (väetamine, umbrohu- ja kahjuritõrje, niisutamine, jne) õigeaegseks teostamiseks ja sobiva saagikoristusaja määramiseks. c. Taimede kasvu mõiste ja erinevad kasvutüübid. 1. esikasv e primaarne - pikenemine 1) apikaalselt – kasvamine toimub organi tipus paikneva algkoe arvelt (varred, juured);
haljastud 1. Taimestik vajab varist ja sellest tekkivat kõdu, mis läheb mullaenergia vajadusteks ning huumusevarude täiendamiseks. 2. Haljastutel olgu võimalikult palju põõsaid. 3. Puid, põõsaid ja hekke ei laasita, nad laasivad ise puude alumised oksad täidavad põõsaste ülesannet. 4. Puude võraalust pinda ei niideta, vajadusel üks-kaks korda juulis-augustis. 5. Pargiaasadel on soovitav kujundada nn. lillemuru looduslikest liikidest, mida niidetakse kindlatel fenoloogilistel aegadel olenevalt lillede koosseisust juuli lõpust alates kuni septembrini üks või kaks korda. 6. Puiesteede puudki võivad võimalusel olla maani võraga. 7. Tiigid jt. veekogud ei ole solgiaugud ega prügilad. 8. Oksi lõigatakse oksakrae pealt, lõige peab olema võimalikult väike, oksatüükad on lubamatud. 9. Puudele parim okste lõikamise aeg on maist augustini; rikkaliku mahlajooksuga kaski, vahtraid ja pähklipuid võib lõigata ainult nimetatud perioodil.
annaabi.ee 
