..... 5 2. 1. Feministid. Simone de Beauvoir...........................................................................................................................5 2.2. Feministid. Elaine Showalter.................................................................................................................................6 3. Feministlik kirjanduskriitika............................................................................................................ 8 3. 1. Feministliku kirjanduskriitika rakendamine ....................................................................................................................................................................................10 3. 2. Põhimõisted........................................................................................................................................................10 3.3. Feministlik kirjanduskriitika A. Puskini luuletuse ,,Pihtimus" põhjal...................
! """"""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""# """""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""$ %"%" & '' """""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""$ %" " """"""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""( %")" * """"""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""%+ %")"%" * """"""""""""""""""""""""""""""""""""""""% %")" " , - * , ...
Feminism on oma alguse saanud Prantsuse revolutsioonist 1830. aastal, kuid organiseeritud feminism sai alguse alles Esimesel Naiste Konverentsil 1948. aastal Seneca Fallsis Ameerika Ühendriikides. Feminismi loojaks peetakse Prantsuse filosoofi, romaanikirjanikku ja esseisti, Simone de Beauvoir´i (1908-1986). Feminism on lähenemisviis ühiskonnaelule, filosoofiale ja eetikale, mis püüab muuta neid tendentse, mis on viinud naiste allutamisele või naiste kogemuse alavääristamisele Feministliku mõtlemise eesmärgiks on luua ühiskonda, mis kaotaks sotsiaalsete sugude erinevuse ning saavutaks naistele ja meestele võrdsed võimalused ning õigused. Feministlik mõtlemine annab mõista, et naisi, ei tohiks ebaõiglaselt kohelda ega diskrimineerida. Feministlik teooria käsitleb ning eristab nais- ja meessugu kahest tasandist lähtuvalt : bioloogiline- ja sotsiaalne sugu. Feministlik ideoloogia on mitmevormiline, see tähendab, et
tema kirjapilt. Miks ei võiks tõlgendada liiklusmärke erinevalt? Mõistagi, tekiks kaos. Aga haiguse sümptomid? Kas vesised silmad tähendavad, et peagi on tulemas nohu, silmad on päevläbi arvuti taga istumisest hakanud streikima või oled hoopistükis kuskilt klamüüdia hankinud? Täna keskendun feministlikule allkeele. Nimelt sellele, kuidas mõista ja tõlkida feministlike keelemärke ja mis saaks siis, kui eirata diskursuse terminoloogiat. Analüüsi käigus seletan lahti feministliku diskursuse keelemärgid, mis tavalugejale võivad jääda lisa kommentaarideta ebaselgeks. Analüüsimiseks olen võtnud artikli ,,Gender and The Metaphorics of Translation" Lawrence Venuti tõlketeooriate kogumikust ,,Translation Studies Reader" (Chamberlain 2004: 306319). Artikkel ise räägib sellest, kuidas tõlget on sageli käsitletud soolistes terminites ning mees-naine võimuvõitluses. Chamberlaini analüüs keskendub seosele, et naised on
KOOL, KUS SA ÕPID FEMINISM Referaat Juhendaja: õpetaja nimi Tallinn aastaarv Sisukord Sissejuhatus.................................................................Error: Reference source not found 1. Feministliku teooria põhiülesanne..............................Error: Reference source not found 2. Feminism kui ideoloogia.............................................Error: Reference source not found 3. Põhimõttelised probleemid..............................................................................................5 4. Juured Lõuna Ameerikas..........................................Error: Reference source not found 5. Feminism Eestis....................................................
Võitlus hääleõiguse eest ning hiljem perekonnatoetuste, raseduse vältimise võimaluse, abortide ja sotsiaalsete õiguste eest kutsus esile diskussiooni selliste probleemide üle nagu naiste kodutööd, emaduse väärtustamine, kaitsev seadusandlus ja naiste seaduslik staatus. Nende seas olid naiste õigused abikaasade ja emadena, lahutust ning omandit puudutav seadusandlus, mis leidsid laialdase vastukaja töölisklassist naiste ning radikaalsete aktivistide seas. Teine laine Feministliku liikumise teise laine eesmärki formuleeriti kui "naiste vabastamine", vastandades seda esimese laine võitlusele kodanikuõiguste eest. Liikumise raames loodi uued poliitilised organisatsioonid, mis tegutsesid meestest sõltumatult, ja tutvustasid naistele nende senise elu muutmise võimalusi. Naised võitlesid aktiivsemalt võrdsuse eest tööturul. Feministliku liikumise teise laine tegevuse põhisuunaks sai naiste kaitsmine seksuaalse ning koduvägivalla
Feminist Review No. 97, religion & spirituality, 32-55 Sekulariseerumist käsitlevaks artikliks valisin Kristin Aune uurimuse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi feministide religioossetest vaadetest. Konteksti lisamiseks lugesin ka Neitzi (2014) ja McPhilipsi (2016) artikleid, mis muuhulgas annavad ülevaate feminismi rollist ja seostest sekulariseerumisprotsessiga. Kuigi naiste ja religiooni teemal on palju uurimusi kirjutatud, sealhulgas ka läbi feministliku vaatenurga, on üllatavalt vähe uuritud feministide endi vaateid religioonile ja spirituaalsusele. Kristin Aune uurimuse eesmärgiks ongi see lünk täita ja uurida end kolmanda laine feministidena määratlevate (peamiselt noorte) naiste suhtumist religiooni ja spirituaalsusesse. Meetod: uurimuse andmestik pärineb küsitlusest, mis saadeti enam kui viiekümnele 21. sajandil loodud feministlikule grupile palvega edastada see oma liikmetele. Lisaks jagati paberkandjal küsitluslehti
abiga 1915. aastal • Kõige isiklikum romaan „Proua Dalloway“(1925) • Tuntuimaks osutus autobiograafiline rooman „Tuletorni juurde“(1927) • Viimane rooman „Vaatuste vahel“(1941) valmis otse enne kirjaniku vabasurma minekut Teosed • „Merereis" (1915) • „Jacobi tuba" (1922) • „Proua Dalloway" (1925) • „Tuletorni juurde" (1927) • „Orlando: elulugu" (1928) • „Oma tuba" (1929) (essee, mis tegi Woolfist feministliku kirjanduse klassiku) • „Lained" (1931) • „Aastad" (1931) • „Vaatuste vahel“(1945) Tänan kuulamast!
Feminism Feminism- naiste ja meeste ja võrdseid õigusi taotlev liikumine. Kujunemine Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Tänapäevane, ehk radikaalne feminism, seda nimetatakse ka feministliku liikumise teiseseks laineks, ning see laienes naistele kodanikuõiguste nõudmisest veel poliitika ja majanduse valdkondadele. Nüüd lisaks veel ka seksuaalsusele, kehale ja emotsioonidele ning teistele “ühiskondliku” elu sfääridele, mida oli varem peetud isiklikuks, kaasa arvatud majapidamisele. Naised tuleb ka sellisest “koormast” vabastada ja seeläbi on võimalik tungida lausa perekondade, mitte ainult naiste isiklikku ellu. Põhimõte
KES RÄÄGIB TELEEKRAANIL? Naised meedia kõverpeeglis Barbi Pilvre Akadeemia nr 9, 2003.a. Kairi Saaron Naiste diskrimineerimine ei tähenda mitte ainult ebavõrdsust tööturul, vaid ka seda, et naisi kujutatakse meedias ühekülgselt ja tendentslikult. Feministliku teooria järgi on meedia hariduse, meditsiini, juura jt kõrval üks neist institutsioonidest, kus mitmesuguse igapäevase praktika kaudu toimub ühiskonna soolise süsteemi taastootmine. Eesti tööturg on väga segregeerunud, naiste põhilised töövaldkonnad-meditsiin, haridus, teenindus- on ka madalamalt tasustatud. Valitseb üldine negatiivne suhtumine feminismi. Marju Lauristin on märkinud, et naised ise ei pea väga oluliseks näha poliitikas või juhtivatel kohtadel rohkem naisi
naiste kodutööd, emaduse väärtustamine, kaitsev seadusandlus ja naiste seaduslik staatus. Nende seas olid naiste õigused abikaasade ja emadena, lahutust ning omandit puudutav seadusandlus, mis leidsid laialdase vastukaja töölisklassist naiste ning radikaalsete aktivistide seas. Teise laine feminism 1960+ Termini "teine laine" võttis kasutusele Marsha Lear, tähistamaks naiste gruppide moodustamist Ameerikas, Suurbritannias ja Euroopas 1960ndate lõpus. Feministliku liikumise teine laine laiendas naiste vabastamise kodanikuõiguste, poliitika ja majanduse valdkondadelt seksuaalsusele, kehale ja emotsioonidele ning teistele ühiskondliku elu sfääridele, mida oli varem peetud isiklikuks, kaasa arvatud majapidamisele. Liikumise raames loodi uusi poliitilisi organisatsioone, mis tegutsesid meestest sõltumatult, tutvustades naistele nende senise elu muutmise võimalusi. Samuti aktiviseerus naiste võitlus võrdõiguslikkuse eest
meeskirjanike teosed. Kui aga tahame rõhutada erinevust, luues näiteks naiskirjandusest oma erilise valdkonna vältimaks meheliku maailma väärtusi, on oht luua eriline naiste geto, kust naiste hääl ei kostu kaugemale kui enne." (Rojola, 148) Prantsuse feministlikud teooriad püüavad väljuda sellest ummikust omal kombel. Nad rõhutavad küll erinevust, kuid samas püüavad muuta erinevuse mõistet ennast. Feministliku diskursuse järgi varjub ratsionaalse ja autonoomse mina- käsitluse taga tegelikult mehe kui (üld)inimlikkuse esindaja paradigma. Küsimus erinevusest ei taandu bioloogiliseks erinevuseks, vaid samavõrra on oluline, kuidas seda erinevust taasluuakse kultuurilisel tasandil. Nii seostub seksuaalse erinevuse mõiste küsimusega erinevusest keeles, subjektiviteedis ja identiteedis. Luce Irigaray ja sugudevahelise erinevuse filosoofia L
Teostel puudub kindel süzee, jutustust siduv intriig, pole sõlmitusi ega lahendusi, järjekindlat tegevustikku. Ta oli julge eksperimentaator. Veendunud feminist. Lisaks romaanidele kirjutas Woolf ka novelle ja kirjanduslikke esseid. Teosed "Merereis" (1915) ,,Kew Gardens" (1919) "Jacobi tuba" (1922) "Proua Dalloway" (1925) "Tuletorni juurde" (1927) "Orlando: elulugu" (1928) "Oma tuba" (essee, mis tegi Woolf'ist feministliku kirjanduse klassiku) (1929) "Lained" (1931) "Aastad" (1931) "Vaatuste vahel" (ilmus postuumselt) (1941) "Proua Dalloway" 1925 Virginia Woolfi üks tunnustatumaid romaane. Click to edit Master text styles 1997. aastal võeti "Proua Dalloway" Second level esmakordselt Hollywoodis filmilindile. Third level Rohkem tunnustust pälvis sama raamatu Fourth level ainetel valminud film "Tunnid"
lõpetamisel eksternina. (Gümnaasiumi riiklik õppekava 2011) Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, sealhulgas poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Tihti eristatakse esimese ja teise laine feminismi. Esimese laine feminism andis naistele poliitilise identiteedi ning senisest laiemaid karjääri- ja emantsipatsioonivõimalusi. Feministliku liikumise teine laine laiendas naiste vabastamise kodanikuõiguste, poliitika ja majanduse alalt seksuaalsusele, kehale ja emotsioonidele ning teistele eluvaldkondadele. (Vikipeedia: ,,feminism". 12.12.2016) 2. Palun lisa üks tsitaat või väike refereering enda uurimistööga seotud allikast ja lisa ka see kasutatud allikate loetellu. Uurimistöö alused Jakob Westhomi Gümnaasium
Grecole. Linda Nochlini arvates puudub nende kahe maali vahel otsene seos, kuna El Greco teosel ei ole kujutatud maskiballi, mis Nochlini analüüsis Manet’ teosest on määrava tähtsusega. Maskides näeb Nochlin vahendit kustutamaks maalil figureerivate naiste identiteedid samal ajal kui kõik mehed on teosel äratuntavad. Ta peab tähelepanuväärseks teoses samaaegselt esinevat sensuaalsust ja brutaalsust. Nochlin on tuntud feministliku kunstiajaloolase ja kriitikuna ning ka Manet’ teost analüüsides esindab ta feministliku seisukohta keskendudes seega peamiselt soorollidest ning klassikuuluvusest tulenevatele sotsiaalsetele aspektidele tolleaegses ühiskonnas. Naisfiguurid maalil kõnelevad tema arvates nende seksuaalsest objektistatusest ja naisest kui meestele mõeldud kaubast, mille kättesaadavus oleneb naise sotsiaalsest staatusest ja positsioonist ühiskonnas
poliitiliste ja ühiskondlike huvide eest, seisneb tema läbielamistel, mis raamistab nimetatud autobiograafiat tervikuna, olles selle ideeliseks ja narratiivseks keskmeks. Annuk usub, et autobiograafilisus oli Suburgi jaoks kui tõe kuulutamine, seetõttu leidub seda kõikjal tema kirjutistes, ka ilukirjanduslikus loomingus. Terve artikkel põhineb suures osas autorist lähtuval meetodil, kuna ilma Suburgi raske minevikuta poleks tema loomingut nagu meie seda teame, sündinudki. Tema feministliku võitluse aluseks on samuti isiklikud kogemused, mis häälestasid teda kriitiliselt suhtuma meestesse. Näiteid, miks ja kuidas Suburg jõudis arusaamani, et meeste eesõigustatud asend ühiskonnas on ülekohtune, leidub mitmeid. ,,Meie, naised''-hoiaku abil end lugejaga samastades väheneb võimalus, et inimesed teda vääriti mõistaksid. Artiklis on Annuk kasutatud ka kultuurilisest kontekstist lähtuvat meetodit 20. sajandi üldine
ühiskonnas valitsevast seksismist, andes nõnda klientidele suurema vabaduse ja kontrolli oma elu üle, võimaluse isiklikuks arenguks ja kasvuks. Pikemas perspektiivis on selle eesmärgiks kõrvaldada seksismist tulenev rõhumine. Laiemas määratluses püüab mitteseksistlik töö vältida seda, et sotsiaaltöö protsesse kasutataks viisil, mis rõhub või diskrimineerib naisi või kinnitab meeste üleolekut ühiskonnas. Feministliku sotsiaaltöö juured on 1960te ja 1970te aastate naisliikumises (Hudson 1985, Collins 1986, Gilligan 1982). Klientidega töötamiseks soovitavad feministliku sotsiaaltöö esindajad järgmisi printsiipe töös klientidega: · Ettevalmistamine info naisklientide vajadustest ja ressurssidest, toeta naisi toetuse ja ressursside taotlemisel; · Kujunda naisekeskse praktika printsiipe kasuta naiste kogemusi ressursina,
Ajaloo mõjukamaid naiskangelasi astub meie ette (lk. 9) eestimaisena autori kehastuses. Romaanis "Liilia märgi all" on idee, et Jeanne d'Arc oli androgüün. Androgüünsus oli moes kahekümnendail ning nüüdki (lk. 15). Siurulikkus luules ja pealkirjaski. Sisust lähtudes on võetud kaanele mitte vaba ja lendav eevatütar, vaid ristilöödu. Põhimõtteliselt peavad Jürgeni luuletused olema tõesed stambid, ranged vormid. Naised (neli) lüüakse risti küll otseselt ja kaudselt, kuid feministliku kiiksuga naine on siiski parem kui mees ja jumalikum. Rooste võrdub Renoir, kel õrn tugevam sugu on eluallikas ja maailmanaba. Kordagi ei leia me vastassoo alandamist, isegi ironiseerimist mitte, küll aga enda ja oma mehelike tungide naeruvääristamist. Prelüüdis "Punasel toal" laseks luuletaja endale kuuli kuklasse, et naerda oma juhmi üllatusesegust nägu, andes mõista, et meiegi ehk võtame asju liiga enesestmõistetavana ega üllatuks enne surma
Virginia Woolf Tuletorni juurde Postmodernistliku kallakuga Virginia Woolfi romaan ,,Tuletorni juurde" käsitleb põhiliselt ühe perekonna ja seda ümbritsevate inimeste hingeelu ja mõttemaailma I Maailmasõja eel. Perekond koos oma tuttavatega peatub Suurbritannia põhjaosas oma suvekodus, millest üle lahe asub majakas, mille kohalolu on pidevalt tajutav läbi terve teose. Woolfi teosed on feministliku kallakuga, ja seda on ka selle teose puhul väga selgelt näha. Tegelasi ei kujuta ta niivõrd ühtse perekonnana, kui üksikindiviididena, kelle isikupära ja olemus on tähtsamad, kui nende omavaheliste füüsiliste suhete täpne kujutamine või kasvõi välimuse kirjeldamine enne hingeelule tähelepanu pööramist, nagu sageli romaanides kombeks on. Kuna teoses on väga vähe dialoogi ja tegevust, näeb põhiliselt tegelaste sisemonoloogi, mõtteid ja suhtumist üksteisesse
Eksperimenteeriv mäng keele ja stiiliga. Kuulsaim uuendus sisemonoloog. VIRGINIA WOOLF (1882-1941) isa oli biograaf Leslie Stephen. Abiellus Leonard Woolfiga, kellega koos asutasid Hogarth Press kirjastuse. Alustas loomingut realistlikus stiilis. ,,Jacobi tuba" - korrapäraselt arenevast süzeest on loobutud. 1924 esines Cambridge's ettekandega, kitiseeris tradits jutustusmaneeri esindajaid. 1929. a ,,Oma tuba" esines ta naise loominguliste õiguste kaitsjana XX saj feministliku kirjanduse klassik. Pihtimuslik-isiklik ,,Proua Dalloway", esindusteos ,,Tuletorni juurde", sisemonoloogid, teadvuse vool ,,Lained", ühiskondlik-filosoofiline ,,Aastad". ,,TULETORNI JUURDE" mr ja mrs Ramsay 8 lapsega, Inglismaal mereäärses alevikus suve veetmas. Naabrid: kunstnik Lily Briscoe, leskmehest botaanik William Bankes, vana luuletaja mr Carmichael jt. I peatükk(Uks): 6-aastane poeg James tahab paadireisi (1 päev). Näiliselt ei toimu midagi pisitoimingud
eksperimentaalülesande: jätta mulje aja voolamisest; kujutada tegelaste tunnete arenemist ajas lapsepõlvest vanaduseni; näidata, kui erinev on mitmesuguste inimeste reaktsioon ühele ja samale sündmusele; kõnelda paralleelselt arenevaist inimsaatustest, mis põimuvad ainult korra või kaks ja lähevad siis igaveseks lahku; kirjeldada ühtainust päeva inimese elus ja näidata selle kaudu tema minevikku. Virginia Woolfi tuntakse mitte ainult romaanikirjaniku, vaid ka esseisti ja feministliku kirjanduskriitika rajajana. Tema essee "Oma tuba" (1929), kus käsitletakse naiste viletsat olukorda maailmas, kus domineerivad mehed, avaldas suurt mõju naisliikumisele. Tema esseesid proosast peetakse üheks moodsa romaani lähtekohaks. Woolfi romaanide põhiteemad on elu ja surm ning varasemates romaanides ka perekonnasuhted. 1915. aastal ilmunud esimeses romaanis "Merereis" kirjeldas ta oma vaevalist noorusaega; "Öö
tuua sellised filosoofid nagu Simone de Beauvoir ja Martha Graven Nussbaum. Esimese ja teise laine ühenduseks võibki pidada Prantsuse filosoofi Simone de Beauvoir´i (1908-1986), kes rõhutas, et sood on võrdsed vaatamata oma erinevustele. Kuulsaks sai ta raamatuga „Teine sugupool“, kus ta kirjutab bioloogilise soo ja sotsiaalselt tingitud sookategooriate vahelistest eristustest. Teise laine feminism ehk erinevusfeminism tõusis esile eelmise sajandi 60-ndatel. Selle feministliku liikumise eesmärk oli õiguse nõudmine naiste seksuaalsele ja vaimsele enesemääratlusele. Loodi uusi poliitilisi organisatsioone, mis tutvustasid naistele võimalusi muuta oma senist elu. Oluline suund teise laine tegevuses oli naiste kaitsmine seksuaalse- ja koduvägivalla eest, samuti võideldi aktiivselt naiste võrdõiguslikkuse eest tööturul. Kolmanda laine feminism ehk postfeminism on suunatud feminismi teise laine tegevuse kriitikale
üle lugeda. "oivaline laip" - igaüks lisab luuletusse omapoolseid ridu, teadmata midagi eelnevast tekstist. Inglismaa Virgina Woolf alustas oma loomingut realistlikus laadis. Pöörangut eksperimenteeriva jutustuskunsti poole märkis romaan "Jacobi tuba", kus korrapäraselt arenevast süzeest on loobutud. Jäädvustab peategelase elukäigu eri ruumidese kuuluvaid fragmente. Essees "Oma tuba" esines ta naiste loominguliste õiguste kaitsjana, saades 20.sajandi feministliku kirjanduse klassikuks. Peateos: "Tuletorni juude". Romaanis ei toimu näiliselt midagi. Autor valgustab tegelasi nii nene endi kui ka teiste tegelaste mõtete ja sisekõnede kaudu, mis moodustavad enda ette vaatepunkti. Üht ja sama tegelikkuse fragmenti nähtakse erinevate pilkude kaudu, ainult nii on võimalik ühtainsat päeva jäädvustada ligemale 100 leheküljele. Tuletorn sümboliseerib elu sisemist valgust, vaimset alget, viitab ka kutsungile - teekonnale, millele asumine on
Tegelikult ei peaks Atwoodi nime seostama isegi mitte ühe riigiga, sest tegu on üle riigipiiride klassikuks tõusnud ning pea 40 keelde jõudnud kirjanikuga. Ta alustas kirjanduslikku karjääri luuletajana, kellelt on praeguseks ilmunud 9 luulekogu, (eesti k. "Moondatute laulud" 2003). Kuulsaks on ta aga saanud eelkõige oma romaanidega, mis on võitnud mitmeid kirjanduspreemiaid ja esitatud ka briti prestiizikamale, Bookeri auhinnale. Enamik tema teoste sisu on feministliku sisuga ja räägivad naiste ning meeste ebavõrdsusest või naiste rasketest kastumustest ja elust. Taoline feministlik ulmekirjandus on oma populaarsuse saavutanud just erinevate naisteorganisatsioonide poolt, kuid lugejate hulgas on ka tavalisi naisi ning mehi. Tuntumad teosed: · ,,Tantsutüdrukud" (jutustused, 1987), · ,,Teenijanna lugu" (romaan, 1993), · ,,Orüks ja Ruik" (romaan, 2004), · ,,Penelopeia" (romaan, 2006), · ,,Ebakõlad" (romaan, 2008)
diskussiooni selliste probleemide üle nagu naiste kodutööd, emaduse väärtustamine, kaitsev seadusandlus ja naiste seaduslik staatus. Nende seas olid naiste õigused abikaasade ja emadena, lahutust ning omandit puudutav seadusandlus, mis leidsid laialdase vastukaja töölisklassist naiste ning radikaalsete aktivistide seas. Termini "teine laine" võttis kasutusele Marsha Lear, tähistamaks naiste gruppide moodustamist Ameerikas, Suurbritannias ja Euroopas 1960ndate lõpus. Feministliku liikumise teine laine laiendas naiste vabastamise kodanikuõiguste, poliitika ja majanduse valdkondadelt seksuaalsusele, kehale ja emotsioonidele ning teistele ühiskondliku elu sfääridele, mida oli varem peetud isiklikuks, kaasa arvatud majapidamisele. Liikumise raames loodi uusi poliitilisi organisatsioone, mis tegutsesid meestest sõltumatult, tutvustades naistele nende senise elu muutmise võimalusi. Samuti aktiviseerus naiste võitlus võrdõiguslikkuse eest tööturul, mille
Aasta 1848 oli Bront'dele kurb aasta: Charlotte'i vend Branwell, kes oli alkohoolik ja tarvitas oopiumi, suri septembris ja tema õde Emily suri detsembris. Järgneval aastal suri ka õde Anne. Nüüd jäid Charlotte isaga kahekesi. Aastail 1848 kuni 1854 elas Charlotte aktiivset kirjaniku elu. Ta sai tuttavaks mitme tolleaegse kirjanikuga, nagu Harriet Martineau, Elizabeth Gaskell, William Makepeace Thackeray, George Henry Lewis. Bront raamat sünnitas feministliku liikumise kirjanduses. Jane Eyre, nagu autorgi on väga tugev naisterahvas. Sellegipoolest ei suutnud Charlotte kauaks lahkuda kodulinnast, kuna ei tahtnud jätta üksinda vananevat ja haiget isa. Kui Charlotte alustas oma kolmanda raamatu, "Shirley", kirjutamist, olid kõik neli Bront'd elusad ning elasid koos pastoraadis; enne kui ta selle lõpetada jõudis, tuhmistas tööd tragöödia. Töö avaldati 1849. a. 1853. a
Performance Viinis MUMOK-is, november 2009. Kontekst: 1980ndate popmuusika 1981 Music TV – uus kontseptsioon meelelahutuslikust massimeediast, music video’d 24h 7 päeva nädalas Madonna karjäär algas 1980ndate alguses East Village’i kunstnikekoloonia klubides. Ta isik saab 1980ndatel teismeliste tüdrukute rollimudeliks (esimene sedavõrd jõuline naisartist). - kasvab uus, feminismis teadlik põlvkond naisi Madonna kui feministliku moe ikoon – aluspesu pealisriiete peal, mitte vastupidi Kontekst: 1980ndate elustiil - 1981 tuvastati USA-s esimest korda aids / HIV viirus (1960ndate seksrevolutsioon peegeldumas vastu 1980ndatel?) - East Village’i kunstnikekoloonia kunstnikest New Yorgis surid paljud aidsi: Keith Haring (1958-1990) David Wojnarowicz (1954-1992) jt Aidsi surnud muusikuid: Freddie Mercury (Queen’i solist) (1946-1991) Yuppie – “young urban professional” / “young upwardly-mobile professional”
Tihti eristatakse nn esimese ja teise laine feminismi. Esimese laine feminismi all mõistetakse võitlust naiste hääleõiguse eest Ameerika Ühendriikides ja Inglismaal vahemikus 1880 kuni 1920 (nn sufrazettide liikumine). See andis naistele poliitilise identiteedi ning senisest laiemaid karjääri- ja emantsipatsioonivõimalusi. Termini "teine laine" võttis kasutusele Marsha Lear, tähistamaks naiste gruppide moodustamist Ameerikas, Suurbritannias ja Euroopas 1960ndate lõpus. Feministliku liikumise teine laine laiendas naiste vabastamise kodanikuõiguste, poliitika ja majanduse valdkondadelt seksuaalsusele, kehale ja emotsioonidele ning teistele ühiskondliku elu sfääridele, mida oli varem peetud isiklikuks, kaasa arvatud majapidamisele. st. Feministliku liikumise teise laine tegevuse oluline suund oli naiste kaitsmine seksuaalse ning koduvägivalla eest, mis väljendus naiste varjupaikade ning vägistamisohvrite kriisikeskuste avamises.
liikumine, mil feministid jaotusid vastavalt oma poliitilistele vaadetele. Osa feminist kogesid edutut võitlust võrdse palga eest ja soolise diskrimineerimise eest ning teisalt kogeti, et naisliikumise naised leidsid end igal pool ja igal tasemel mängimas teisejärgulist rolli ning kui algul arvati tegu olevat personaalsete probleemidega, siis tasapisi hakkas selgus, et probleemid on hoopiski sotsiaalset ja poliitilist laadi. Põhjusi ja erinevusi feministliku liikumise jagunemiseks oli palju. Kui USAs rõhutati, et m ustadel oli rassiline ja sooline koorem, siis Britannias kujunes kõige põhajpanevamaks jagunemine pigem klassi kui rassi alusel. Vaatamata üleskutsetele õeskonna ühtsuseks, on teoreetilised erinevused ja poliitilised kõrvalekaldumised kogu aeg silmatorkavad. • Utilitarism – eetika seisukoht, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele
12. Lk. 2591-2603 I Praktiline eetika on analüütilise moraalifilosoofia uus, ameerika päritolu suund. See rõhutab eetika rakendamist tänapäeva põletavatele probleemidele nõnda, et kaoksid traditsioonilise moraalifilosoofia abstraktsus ja teatud autarkilisus. Tegemist pole mingisuguse programmilise ühiskondliku valgustusliikumise ega poliitilise kampaaniaga, ehkki tuleb tõdeda, et vähemalt rassipoliitilise ja feministliku probleemiasetusega liitub ka selliseid toone. Tervikuna on praktiline eetika siiski osa moraalifilosoofiast ja mitte sotsiaalpoliitikast või sotsioloogiast. Olemuselt on see ameerika suund, kuigi sellist uurimistööd harrastatakse Inglismaalgi, kontaktid Inglismaa ja USA vahel on ju traditsiooniliselt lähedased. Võib arvata, et just Ameerikas, kus filosoofide ringkond on ulatuslik ja organiseerunud ning kus
"pehmed" "naiselikud" materjalid ja tehnikad kaasaegses kunstis, mida modernistlik kunstimudel ei tunnistanud kui "alaväärseid" tekstiil, tikkimine, kudumine jms. Valie Export ,,Touch TV" 1968-71 Hannah Wilke (kehal väikesed vagiinat kujutavad närimiskummid). Louise Bourgeois: Kogu ta looming seotud lapsepõlve traumaga, kui ta avastas, et tema inglise keele õpetaja oli ühtlasi isa armuke. L.Bourgeois 1999 elutööpreemia Veneetsia biennaalil. Feministliku teooria 3 suunda: I. võrdsusfeminism (makrotasandi analüüs soolisest võrdsusest seadusandluses, statistiline võrdsus, naiste poliitiliste ja majanduslike õiguste teema jms) II. erinevusfeminism (probleem pole naiste ja meeste erinevuses, vaid nende erinevuste mahasurumises, nii et priviligeeritakse varjatult valge keskklassi mehe huve) III. kolmanda laine feminism (mõistete "naiselik" ja "mehelik" sisu analüüs;
FEMINISM * Ann Tickner-teooria autor. Võttis kõrgetest töö 6pm ja kirjutas need ümber feministlikus võtmes. Ladina ameerika hääled RS. Cynthia Enloe; Elisabeth Prügli PÕHIEELDUSED * Sooanalüüs- mis on soo mõju riigi ja julgeoleku mõistele; sugu- millised mehed ja naised peavad oleme, tüübid; välispoliitika juhid enamasti mehed; maailm toimub vastavalt mehelikult olemusele FEMINISTLIKU TEOORIA TÜÜBID *Liberaalne feminism- Sooanalüüs positivislikus raamistikus * Kriitiline feminism- materiaalsed tingimused, ideed ja institutsioonid (Robert Cox); maailma muutmine maailma mõistmise kaudu * Feministlik Konstruktivism- sots aspekt uuringutes (ideed soost mõjutavad globaalset poliitikat ning globaalne poliitika mõjutab ideid soost) * Feministlik postkontruktivism- keelelised konstruktsioonid; teadmise võimu omavaheline suhe (tekstianalüüs
Lõpuks tundis üks Bostoni spetsialist tegeliku haiguse ära poliomüeliit ehk lastehalvatus. Kuid see ei murdnud Franklini, ta õppis tahtejõu ning Eleanori abil oma puudega hakkama saama ning plaanis peagi poliitikasse naasta. Nii nagu Franklin läks ka Eleanor oma karjääriga edasi. Eleanor alustas taas oma sotsiaaltööga. Aastal 1920 alustas ta tööd naisõigusliku organisatsioonis League of Women Voters. Eleanor võttis ühendust New Yorgi Greenwichi Village'i linnaosas tegutsenud feministliku kogukonnaga. Teda köitsid sealsed alternatiivsed eluviisid, mida ta õppis tundma oma uute sõbrannade, feministide juures. Sellised feministid olid näiteks Elizabeth Read, Esther Laspe ja Marion Dickerman. Selline keskkond erines vägagi sellisest, millises Roosevelti suguseltsi naine ning esimene leedi elama oleks pidanud. Enamik neist uutest sõbrannadest olid akadeemilise haridusega ning nad võitlesid naiste võrdõiguslikkuse eest.
näiteks islamimaades või Hiinas, kus naine oli kinnistatud kodu nelja seina vahele, oli rohkem või vähem mehe omand. Samal ajal ei häbenenud mehed vanas Hiinas nutta: Hiina vanas luules kohtame palju pisaraid: luuletaja (väheste eranditega ikka mees) nutab taga oma peret ja kodu. On huvitav, et mitmetes keeltes, näiteks inglise ja prantsuse keeles tähendasid sõnad "mees " (man, homme) sedasama, mis inimene. Nüüd, feministliku liikumise survel, on Läänemaailmas kasutusele võetud sõnad, mis tähendavad lihtsalt inimest, sõna, mis on eesti keeles ikka olemas olnud inglise keeles nüüd "human", "human being". See sõnakasutus viitab mehe eelisasendile ühiskonnas. Mees on ühelt poolt privilegeeritud inimene, tal on olnud rohkem õigusi. Teame ju, et naised said Euroopas valimisõiguse alles XX sajandil, mitmetes islamimaades ei ole neil seda praegugi
olulist rolli representatiivsete süsteemidena ning levinud arusaama kohaselt väljendab kirjandus inimkonna kõrgemaid huve ning näiteid inimmõtteist. Seega on kirjandus mõjuvõimas kultuuriline praktika, millel on ka sookategooriate üle suur võim. Feministlikke kirjandusteoreetikuid huvitab see, kuidas kirjandus kui kultuuripraksis osaleb tähenduste ja väärtuste loomisel, mis põhjustab naiste ebavõrdset seisundit ühiskonnas. Feministliku kriitika areng: Naistegelaste analüüs; Naiskirjanduse traditsiooni ja naiskirjutuse poeetika uurimine; Fookus soouuringutel – kuidas soolisus on kirjandustekstides markeeritud, soolisuse roll kirjanduses; Erinevused – kuidas rassi, klassi, seksuaalsuse jne erinevuste roll sooliselt markeeritud kirjutamise ja lugemise mudelite juures, ka maskuliinsuse uuringute esiletõus kirjandusteostes. Postmodernismi oluline küsimus on küsimus võimust. Suurkorporatsioonide võim inimestele, kes
ning üllamaid näiteid inimmõtte ja teo haardest. See on põhjuseks, miks feministid on huvitatud kirjandusest kui mõjuvõimsast kultuurilisest praktikast, mida kehastavad võimsad institutsioonid. Feministlikke kirjanduskriitikud huvitab see, kuidas kirjandus kui kultuuripraksis osaleb tähenduste ja väärtuste loomisel, mis põhjustab naise ebavõrdset seisundit ühiskonnas, mitte ei peegelda naiste elurealiteete. Pam Morris "Literature and Feminism" (1993, 8). Feministliku kirjanduskriitika lähtekohti 1) Kirjanduskaanon põhineb patriarhaalsel (androtsentristlikul) ideoloogial, see on meeste kirjutatud. meessoost peategelased (Oedipus, Ulysses, Hamlet, Tom Jones, Huck Finn), mehelike joontega, tegutsevad mehelikus huvisfääris. Naistegelased: teisejärgulised ja vähetähtsad & marginaalsed, aitavad kaasa meeste püüdlustele ja tegemistele suhtes kaasaaitavana või on opositsioonis. Suunatud meessoost lugejale
ning üllamaid näiteid inimmõtte ja teo haardest. See on põhjuseks, miks feministid on huvitatud kirjandusest kui mõjuvõimsast kultuurilisest praktikast, mida kehastavad võimsad institutsioonid. Feministlikke kirjanduskriitikud huvitab see, kuidas kirjandus kui kultuuripraksis osaleb tähenduste ja väärtuste loomisel, mis põhjustab naise ebavõrdset seisundit ühiskonnas, mitte ei peegelda naiste elurealiteete. Pam Morris “Literature and Feminism” (1993, 8). Feministliku kirjanduskriitika lähtekohti 1) Kirjanduskaanon põhineb patriarhaalsel (androtsentristlikul) ideoloogial, see on meeste kirjutatud. meessoost peategelased (Oedipus, Ulysses, Hamlet, Tom Jones, Huck Finn), mehelike joontega, tegutsevad mehelikus huvisfääris. Naistegelased: teisejärgulised ja vähetähtsad & marginaalsed, aitavad kaasa meeste püüdlustele ja tegemistele suhtes kaasaaitavana või on opositsioonis. Suunatud meessoost lugejale
juurutades alateadvusesse eeldused meeste üleolekust. Tulemus: naissoo täiesti põhjendamatu alahindamine. * naissoo defineerimine mehel põhineva vormi teise poolena, ,,teise", mitte-mehena, alates piiblilugudest ja vanakreeka ühiskonnast. * sooline ebavõrdsus ei tulene bioloogilisest erinevusest, vaid on seega kultuurilise konstruktsiooni, kasvatuse küsimus. Simone de Beauvoir: ,,Me ei sünni, pigem saame me naiseks." Miks on sookategooria oluline kirjanduses? Feministliku kirjandusteooria alused. Mis huvitab feminislikke kirjandusteoreetikuid? Kuna alateadlikkult mängivad soorollid meie reaalsustajus olulist rolli representatiivsete süsteemidena ning levinud arusaama kohaselt väljendab kirjandus inimkonna kõrgemaid huve ning näiteid inimmõtteist. Seega on kirjandus mõjuvõimas kultuuriline praktika, millel on ka sookategooriate üle suur võim. Feministlikke kirjandusteoreetikuid huvitab see, kuidas kirjandus kui kultuuripraksis
hüpped, millel justkui pole käega katsutavat katet! Lisaks selle ajakirja komplekssus, selle erinevate allosade allutatus peaeesmärgile!! Ja liiatigi kuidas ajakirja enda järk-järguline muutumine kajastab ajakohaseid protsesse? Kuidas 1994-järgne ajakiri tagasipeegeldab ajakirja Suburgi- perioodi? Aga süvenegem siis ilu- ja soospetsiifilisemalt: kas Lilli Suburg ei maini tõesti kordagi naise ilu, ei mingiski seoses?! Osaliselt oma ajale tunnuslikult ei valda ta, feministliku terminiga öeldes, mehe pilku, sest tal on korralik tütarlastekasvatus, mis tollase kombe kohaselt oli põhimõtteliselt eraldatud poisslastekoolitusest. Ka tema lapsepõlvemängukaaslased olid samasoolised, esikjutustuses Liina esinev naabripoiss Jansu olla vaid süzeele vajalik tegelaskuju. Kuidas pidigi ta siis tundma vastaspoole mõttemaailma. Sood olid tollal selgema ja vastandlikuma rollijoonisega kui täna. Lilli Suburgi ajakiri on sellele baasile
et täitsa need lammutava sisuga ja võimu keel ümber pöörata. Tema luulekäsituse suunavamaid jõude ongi see sõltumatusetaju, mis väljendub sellise kõnetarvituse otsimises, mis ei alluks ühelegi maailmaseletusviisile, ideoloogiale ega mentaliteedile siiski neid pidevalt riivates. Siit pidev maskivahetus, järsud ümberlülitused ja ajaparadoksid. Tal ka teravat ühiskonna- ja meelsuskriitikat, nt luuleraamatus ,,Võlavalgel". Luulekogu ,,V". Feministliku mõistevara märksõnu ja nimesid üsna ohtrasti. Kuid tähtsaim on tema puhul teatav raskesti määratletav, ent selgesti adutav kujundilaad, aluspõhjalt intellektuaalne ja sageli teravalt irooniline. 19. Näiteid sajandivahetuse ,,teise laine" autoritelt (Rooste, fs, Sommer, Kristiina Ehin, eksperimentalistid jt) . Jürgen Rooste (TNT) Sonetid (1999), Veri valla (2000), Lameda taeva all (2002), Rõõm
maitseid ja väärtusi. Samu uurimistulemusi võib kirjeldada ka rõhutades nt põhjuslikke tegureid ( nt sissetulek, klassikuuluvus, kultuurilised aspektid jms). Elustiili mõiste puhul on raske leida sobiv analüüsitasand. Eristatakse kolme analüüsitasandit: 1) kogu ühiskonda hõlmav 2) ühiskonna-ja kultuurisiseste erinevuste tasand 3) individuaalne tasand. 58. Mehed ja naised kui auditoorium Feministliku teooria mõjul arendatakse mõtet, et meediakasutus sõltub suuresti inimese soost. Soolist eristamist meediakasutuses on juba ammu määratletud. Naisauditooriumile pakutakse teatud meediatüüpe, mida sageli loovad naised ise (ajakirjad, ilukirjandus, seebiooperid jms). Meestele toodetakse omakorda teatud meediatüüpe, -zanre. Uudne on suur uudishimu teada saamaks nende erinevuste tähendusi.
kujutab Dostojevski romaani ,,Idioot" peategelasi. Kokoschka - austria ekspressionist. "H.Waldeni portree". saksa kirjanduslik ekspressionism koondus Berliinis asuva der Sturmi ümber ning Walden oli selle peatoimetaja. E. Schiele - kahtlustati pedofiilias,sest kasutas oma aktimaalidel modellideks tihti alaealisi lapsi, suri noorelt, oli üpriski depressiivne. Väga tuntud on tema ,,Autoportree" Põnev naiskunstnik Modernsohn-Becker - rühmitusteväline. Esile tõstetud feministliku kriitikute poolt. Tema temaatikaks olid lapsed, laste mänguasjad, lapsaktid (kuid teda siiski pedofiilias ei kahtlustatud). "Tüdruk rohelise keega", "Autoportree"- Gauguini Tahiti põhjal. Der Blaue Reiter rajaja Kandinsky, kes on abstraktse ekspressionismi rajaja. Igasugune loodusmotiiv on kadunud. 1910 näeb ateljees üht maali, kuid ei tunne seda üldse ära, sest see on tagurpidi. Abstraktsetele töödele iseloomulik, et nimetas neid kompositsioonideks ja nummerdas
Derrida dekonstruktivism -- traditsiooniliste binaarsete opositsioonide analüüs ja lõhkumine nende opositsioonide relatiivseks kuulutamise kaudu. feministlik dekonstruktivism (feministlik kriitika) -- logotsentrismi fallosliku variandi (meheliku alge domineerimine) lõhkumine. Derrida kiri (uuritakse eelkõige kirjandust) on loomu poolest naiselik ja see ei allu meheliku loogika seadustele. Feministliku kriitika eesmärgiks on paljastada meheliku psühholoogia domineerimine tekstides ja see tekst uuesti üles ehitada. Esindaja L.Irigaray. Gilles Deleuze (1925-1995) & Felix Guattari (1930-1992). Neid tuntakse koos, kuigi Deleuze'i võib pidada juhtivamaks figuuriks. Põhiteoseks on Kapitalism ja skisofreenia, mis ilmus aastatel 1972-1980 kahes osas. I osa - Anti Oidipus ning II osa - Tuhanded platood (selle eesõnaks "Risoom")
Paljastavad eelpooltoodud väidete toimimist kirjandusteoses ja kriitikas. Kriitline pilk kaanonile, naisautorite toomine kaanonisse. Uurivad ka naiskirjanike loomingut, traditsioone (kuidas kirjutatakse, kuidas erineb meesautoritest, teistest naisautoritest). Enda asetamine traditsiooni, on üsna raskesti tehtav, kuna sageli näevad naised ise oma eelkäijatena mehi. Huvi ja soov tuua avalikuse ette naiskirjanikke. Uurivad kuidas loevad mehed ja naised. Feministliku kriitika areng, kuid ka see mida on uuritud ja uuritakse: Naistegelase analüüs meesautorite teostes Naiskirjanduse traditsiooni uurimine Fookus soolisuse rollil kirjanduses Fookus erinevustel rass, klass, seksuaalsus Maskuliinsuse uuringud nende esiletõus kirjandusteaduses. 57.Kuidas mõista Virgina Woolfi lugu Shakespeare'i õest (,,Oma tuba" lk 184-187, ÕIS) 26 UUSHISTORITSISM alates 1980ndate lõpust
soodustanud naiste diskrimineerimist. 4. Mehekesksust läbib kogu Õhtumaa metafüüsika. 5. Fil. Ei arvesta naise mõtlemist ja kogemust. Naise mõtlemine erineb mehe omast tema teistsuguse füsioloogia ja kogemuse tõttu, mistõttu just naismõtlejad on eeliseeisundis teatud teemade käsitlemisel. Naise mõtlemine on subjektiivne, kontekstuaalne, mitteteaduslik, seda mõjutavad emotsioonid ja sotsiaalne hoolivus. Colin MacGinn feministlikku eetikat otsimas Angloameerika feministliku filosoofia kõige tugevamaks valdkonnaks on moraalifilosoofia ja sellised feministid on arvestatavad filosoofid. ( Nancy Frazer, Virginia Held jt.) kuid ka nende puhul võib väita, et see, mis on nende filosoofias väärtuslikk, pole eksklusiivselt naistepärane. Richard Rorty Senine võrdõiguslikkuse mõiste ei rahulda naist või et naine alles peab naiseks saama või inimene peab muutuma nii, et mehe ja naise vaheline eristus kaotaks tähtsuse. Feminism ja teooriad
Kõiki teisi sugulusastmeid väljendati kirjeldavalt terminite liitmise teel: vanaisa ema isa või isa isa; lapselaps poja poeg või tütre poeg; onu ema vend; lell isa vend jne. Samuti ei olnud erilist sõna "esivanema" jaoks. Seda asendati sõnaga "isa". Kõik see viitab asjaolule, et siin kujunes struktureeritud perekond ja ühiskond juba õige vanal ajal, mil patriarhaalsest korrust ei olnud veel kadunud matriarhaadi jäljed. ) Seepärast ("feministliku" ideoloogia pärast...) kujutlesid egiptlased taevajumalust, keda peeti maajumalusest tähtsamaks, jumalannana, kujutades NELJAS LOENG Vana-Egiptuse religioon. Loodusjumalad. Loomismüüdid (Kosmogoonia ja teogoonia). On säilinud palju lugusid, millest selgub egiptlaste arusaam maailma, jumalate ja inimeste loomisest. Aga seal oli mitmeid "teoloogilisi" ja "teogoonilisi" süsteeme. Peamised neist on Heliopolise, Memfise, Hermopolise ja Teeba kosmo- ja teogooniad. Heliopolise
annaabi.ee 
