enam ei kasutatud. Panusteks kivikirved; savinõud sisaldasid ilmselt sööki või jooki. Silmaga kivikirved: kontinentaalne kirvetüüp on üleüldine kogu alal. Venekirveid Soomest leitud u 900. Ka Soomes arenesid välja oma kohalikud kirvetüübid. Väikeseid lamedapõhjalised nõud, vaid ülemises osas kaunistatud. Siingi peamiselt nöörijäljed, ornament valdavalt nõu ülaosas. Kultuuri elanikud tegelesid tõenäoliselt maaviljeluse ja karjakasvatusega. Fatjanovo kultuur levis 32002300 eKr Ülem- ja Kesk-Volgal nöörkeraamika kõige idapoolsem rühm. Ulatus Pihkva järvest läänes Volga keskjooksuni idas, põhja pool ulatus kuni Volga ülemjooksuni. Fatjanovo on asulakoht Jaroslavli lähedal, kuid üldiselt asulakohti siin v vähe. Mitmed neist vähestest asulakohtadest olid mingil määral kindlustatud. Peamine elatusala karjakasvatus (sead). Põhiliselt matmispaigad. Maeti külili, kõverdatud põlvedega.
Sel perioodil levisid venekirvekultuurid, millele on iseloomulikud kivist, hiljem vasest venekirved ning nöörkaunistusega keraamika. Viimasest ka kultuuri paralleelnimetus nöörkeraamikakultuur. Ulatusid Kesk-Rootsi, Norrasse, Taani, Soome lõunaossa, Kesk-Saksamaale, Poolasse, Sveitsi, Eestisse, Lätisse, Ülem- ja Kesk-Volgani välja. Selleski eristatakse rida lokaalseid ilminguid: näiteks Taanis nimetatakse seda üksikhaudade kultuuriks, Ida-Euroopas Fatjanovo kultuuriks jne. Alguse sai see u 2500 eKr, selle päritolu ja leviku kohta on mitmeid erinevaid teooriaid. Kultuuri leviku lähteala ei ole suudetud kindlaks teha, ilmselt sai see alguse kusagil Reini ja Dnepri vahel. Iseloomulik on õhuke asulakohtade kultuurkiht, millest on oletatud, et tegu oli suhteliselt liikuvate kogukondadega. Esemetest olid ühisjooneks kivist venekujulised kirved, millest paljudel oli esiküljel terast kannani pikuti sisselihvitud soon või kaks paralleelset
annaabi.ee 
