2.1 Savitellised Savi erineb oma koostise poolest. Ühe savikoguse koostis võib erineda samast kohast kaevatud teise savikoguse koostisest. Savi kogutakse veskitesse, segatakse veega, et teha savi plastiliseks. Pärast seda vormitakse savi kas käsitsi või masinatega tellise mõõtmetesse. Tellised, mis vormitakse ja pressitakse käsitsi liivatud puitvormidesse, seejärel kuivatatakse ja põletatakse, omavad liivast tekstuuri ja on kõik erinevad oma värvi ja kuju poolest kasutatavaks fassaaditellistena. Masinaga valmistatud tellised on hüdrauliliselt pressitud terasvormidesse või on pressitud pikaks savist reaks, mida lõigatakse. Pikad saviread on tellise laiuse ja kõrgusega, ning nad lõigatakse õige pikkustega tellisteks traatraamiga. Sellisel viisil valmistatud telliseid nimetatakse „traadiga lõigatud“ tellisteks. Vormitud tellist „küpsetatakse“ niikaua, kui vesi on aurustunud ja seejärel põletatakse kõrgel temperatuuril, et savimassist saaks vastupidavaks. 2
täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral (valmis segu niiskus peab olema 8-10%); telliste vormimine metallvormides pressimise teel 15-20 MPa rõhu all; toortelliste ladumine vagonettidele; telliste kivistamine autoklaavis 0,80,9 MPa aururõhu all (temp autoklaavis 170-180 kraadi, kestab 8-12h). Tihedus 1850-1950 kg/m3, veeimavus 10-15%. Külmakindlus 50 tsüklit. Tulekindlus mittepõlev (klass A). Kasutatakse fassaaditellistena. Lõhestatud (tavalise tellise lõhestamisel saadud tellist) kasutatakse fassaadi kattematerjalina. Silikaattellis on enam-vähem valge. Kunagi lisati telliste segule põlevkivituhka, mis tegi nad hallikaks. Pigementide lisamisel saab värvilisi telliseid. Silikaattellist ei tohi kasutada vundamentides ja soklites- ei ole küllaldase külmakindluse ja niiskuskindlusega vees; ahjude, korstnate, lõõride valmistamiseks- ei ole tulekindel (püsiv kuni 600 kraadi, pehmeneb 1100-1200 kraadi juures)
annaabi.ee 
