Eesti kunst keskajast klassitsimini
vaid mõnel kirikul. Kirikurühma üldomaseks jooneks on läänetorn, mida oli võimalik kasutada
kaitsetornina.
Ambla kirik:
Valmis 13. sajandi kolmandal veerandil esimesena ja oli kogu Kesk-Eesti arhitektuurile
määravaks eeskujuks. Esmakordselt Eesti kirikuarhitektuuris esineb siin monumentaalne
läänetorn. Tornialune võlvitud ruum on kesklööviga kaare abil kompositsiooniliselt seotud. See
aitas suurendada pikitelje mõjuvust, mida veelgi rõhutab roosaken torni fassaadiseinas.
Ümarsammaste plokikujulise ülaosaga kapiteelid on kaunistatud madalate reljeefidega:
ornamentaalsed palmetipõimingud ja kimbud ning looklevad väänlad.
Koeru kirik:
Ruumimõjult sarnane Ambla kirikuga, kuid ümarpiilarite kapiteelkoor ja konsoolireljeefid on
mõneti teist laadi ja viitavad mõningale kompositsioonisisesele sarnasusele vaatamata uuele,
kuid raiddekoori alal mitte vilunud meistrile. Ambla kiriku kapiteele võeti eeskujuks ja püüti
neid varieerida kasutades uusi motiive