Olles olukorras, kus tööline vaatas arvuti monitori ja mõtles, kuidas antud ülesannet lihtsamalt ja paremate tulemustega lahendada, astus sisse tegevjuht ja küsis, mis sa teed. Saanud vastuseks, et mõtlen, tuli kohe ka juhilt vastus, et sa ei ole tulnud siia mõtlema, vaid tööd tegema, mõtlemisega tegelen MINA. See tähendab, kui ei mõtle oled hea tööline. Juba selle näite põhjal võib aru saada, et tegemist on autokraatliku juhtimisstiiliga, mis oli hinnatum fasistlikul Saksamaal ja Nõukogude Liidus. Antakse märku, et kui sa ei mõtle ja teed mis 2 kästud, ilma vastu vaidlemata ja oma arvamust avaldamata, siis mina, kui juht olen nii helde, et säilitan sulle töökoha. Juht, kas stressi tekitaja? Sellele küsimusele oma kogemuste põhjal oleks vastuseks jah. Töökaaslastega vesteldes ja neid kuulates, sain aru et peale minu on veel mõnel töötajal
Selline majanduslik suletus võttis eekujuks Euroopa fasismi ja peegeldas inetlust, mida Franco tundis Saksamaa ja Itaalia vastu. Kuid selline poliitika suri 1940-ndate lõpus, kui jõuti arusaamale, et autarkia oli läbi kukkunud. Kuigi Franco pooldas Saksamaad väga palju suutis ta jääda Teises maailmasõjas siiski neutraalseks, kuigi tema õemees Ramón Serrano Suner üritas kõigest väest saavutada Hispaania liitumist sõtta fasistlikul poolel. Neutraliteedi saavutamisele aitas kaasa ka Hitleri ja Franco ebaõnnestunud kohtumine 1940. aastal. 1945. aasta detsembris kuulutas ÜRO Hispaaniale diplomaatilise boikoti, mille järgi jäi ta ka Marshalli plaanist kõrvale. Majanduslik olukord halvenes veelgi, inflatsioon suurenes pidevalt ja maksebilanss oli kroonilises defitsiidis . Dplomaatiline isolatsioon lõppes 1953. aastal, mil Vatikan sõlmis Hispaaniaga konkoraadi, ja USA,
Sõjaoht kasvas, sest maailma valdas majanduskriis, Jaapani agressiivsed taotlused Kagu-Idas, Hitleri võimuletulek Saksamaal ja nende suund sõjale. Saksamaa rikkus aja jooksul ka rahulepinguid, mis ta oli sõlminud. Toimus desarmeerimiskonverents, mis kukkus läbi ja mille tagajärjeks langes ka rahvasteliidu tähtsus. Suurriigid ei suutnud enam jõude omavahel koondada, et rahu hoida. UK arvas, et kui Saksamaale järele anda rahuneb ta maha ja sõda ei tule, kuid see oli ekslik. Fasistlikul Itaalial olid ka agressiivsed taotlused Ida-Aafrikas. Samal ajal toimus ka kodusõda Hispaanias. Suur majanduskriis 1929-1933 Enne majanduskriisi oli USA heal järjel majanduslikult, sest neil oli kohalik odav tööjõud ja tooraine, eksporditi kaupe Euroopasse, Euroopa tasus oma laene tagasi neile ning Euroopa varustamine kaupadega. Kõik arenes seal tohutu kiirusega, mis lõppes kokkuvõtteks krahhiga börsil
aastaks. Sealt algas fasistlik ajaarvamine. On avaldatud arvamust, et fasism päästis Itaalia sotsialismist. Tegelikult ei olnud laiade masside seas sotsialismiideed üldse populaarsed. Itaallastel on alati olnud tugev rahvustunne ja nad on olnud ka sügavalt usklikud. Sotsialism oli aga sellega vastuolus. Ja Mussolini tegutsemisajendiks polnud sugugi soov oma rahvast sotsialismist ja kommunismist päästa. Tema tegutses enda huvides. Fasistlik reziim Tähtis osa reziimis oli Rahvuslikul Fasistlikul Parteil. Partei eesotsas oli sekretär. Ta nimetati Mussolini ettepanekul kuninga poolt ametisse. Itaallased tegid vahet Mussolini ja tema partei vahel. Mussolinit nad toetasid või talusid, aga fasism oli neile vastumeelne. Kuni reziimi lõpuni oli Mussolinil piiramatu võim kõrvaldada parteiametnikke, sageli said viimased alles ajalehte lugedes teada, et nende asemele on määratud keegi teine. Organiseeriti ka opositsiooniliidrite tapmisi (1924. aastal tapeti sotsiaaldemokraat Matteotti).
Sealt algas fasistlik ajaarvamine. On avaldatud arvamust, et fasism päästis Itaalia sotsialismist. Tegelikult ei olnud laiade masside seas sotsialismiideed üldse populaarsed. Itaallastel on alati olnud tugev rahvustunne ja nad on olnud ka sügavalt usklikud. Sotsialism oli aga sellega vastuolus. Ja Mussolini tegutsemisajendiks polnud sugugi soov oma rahvast sotsialismist ja kommunismist päästa. Tema tegutses enda huvides. Fasistlik reziim Tähtis osa reziimis oli Rahvuslikul Fasistlikul Parteil. Partei eesotsas oli sekretär. Ta nimetati Mussolini ettepanekul kuninga poolt ametisse. Itaallased tegid vahet Mussolini ja tema partei vahel. Mussolinit nad toetasid või talusid, aga fasism oli neile vastumeelne. Kuni reziimi lõpuni oli Mussolinil piiramatu võim kõrvaldada parteiametnikke, sageli said viimased alles ajalehte lugedes teada, et nende asemele on määratud keegi teine. Organiseeriti ka opositsiooniliidrite tapmisi (1924. aastal tapeti sotsiaaldemokraat Matteotti).
Viimaseks globaalseks tõukejõuks selles arengus oli II maailmasõda oma õudustega ning sellele reaktsioonina järgnenud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni loomine, et kaitsta rahu ja inimväärikust. Kuni Teise Maailmasõjani arvati üldiselt, et inimõiguste sisu, eriti aga nende ulatuse kindlaksmääramine, kulub riikide sisekompetentsi. Seda arusaamist sundis revideerima rassi-, rahvus- ja poliitiliste gruppide ebainimlik jälitamine fasistlikul Saksamaal ja stalinlikus Nõukogude Liidus. 22 Inimõiguste ülddeklaratsiooni vastuvõtmine On tähelepanuvääriv, et ÜRO asutajaliige Nõukogude Liit, mille koosseisu olime meiegi liidetud, ei hääletanud ülddeklaratsiooni vastuvõtmise poolt. ÜRO 56-st tolleaegsest liikmest hääletas ülddeklaratsiooni vastuvõtmise poolt 48 liiget, erapooletuiks jäid NSV Liit,
kellel maal olukord veel rängem oli, tulid linnadesse elama ning laiendasi sealseid agulipiirkondi. Palgad olid väga väiksed ja toit kallines pidevalt, mistõttu ei saanud tavainimesed endale enam lubada sellised toiduained nagu liha, või ja suhkur. Mussolinile see aga korda ei läinud. Riik püüdis küll vaesematele abiraha jagada, aga see jäi liiga väikseks, et mingit muutust tuua. Paljud inimesed elasid kas savist hüttides või kümnekesi ühes toas. Raske oli ka naiste elu fasistlikul ajal. Mussolini nägi naist vaid kui lastesünnitajat, pere eest hooldajat ja kodutöödetegijat. Selleks võeti 1932. aastal vastu kriminaalseadus, millega keelati rasestumisvastased vahendid, steriliseerimine ja abordid ning meestele anti võim naise üle nii rahaliselt kui ka seaduslikult. Naistel piirati juurdepääsu enamikele tööaladele, mis 1938. aastaks oli jõudnud niikaugele, et naised ei tohtinud töötada rohkemal kui 10% kogu töökohtadest
annaabi.ee 
