oma lapsi ise õpetada) Itaalia-Türgi sõja päevil sai temast sotsialistide parim ajakirjanik Benito Mussolini sündis sepa peres Tema lapsepõlv möödus vaesuses Benito esimese Ms ajal Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmas õtta Antandi poolel Sõja-aastatel oli Mussolini sõdurina rindel ning sai seal haavata 1919a asutas ta vasakpoolsete vastu suunatud sõjaveteranide organisatsiooni, mis 1921 kuulutas enda Rahvuslik Fasistlikuks parteiks Benito võimuletõus 1922a korraldas ta demostratsiooni Roomale ja nõudis valistust endale 32 oktoobril 1922a kuulutas kuningas Mussolini peaministriks Antifasistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati Võrreldes natsidega, Mussolini ei kiusanud juute taga Benito teise Ms ajal Benito Mussolini juhtis riiki üle 20 aasta 1943a ta kukutati ning arreteeriti Itaalia kuninga käsul
olukord üsna keeruline: keskvalitsus oli nõrk, koalitsioonivalitsus oli võimul, parteidevahelised tülid, tööpuudus riigis ning millest tekkisid rahutused ning tööliskond sattus üha enam kommunistide mõju alla. Nendes tingimustes tekkis üks väike rühmitus nimetusega Võitlusliin, kuhu põhiliselt kuulusid sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mõne aja eest tekkis rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mida juhtis Benito Mussolini. Varsti oli Mussolinil sadu tuhandeid toetajaid. Mussolinist sai tähtis isik Itaalias ning ta kehtestas oma võimu. 1925.aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused. Totalitaarne diktatuur kujunes välja kommunistlikus Nõukogude Liidus nii, et alguses oli kodusõda, mis toimus valgete ja punaste vahel. 1927
sõjaks ja uute territooriumite hõivamiseks, 7) väljaspoool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala-ja julgeolekuteenistused. Itaalias oli maailmasõjajärgsel aastal olukord keeruline. Keskvalitsus oli nõrk, parteid ei suutnud erimeelsuste tõttu otsuseid langetda mistõttu suurenes tööpuudus ja rahutused. Tekkis võitlusliit, kuhu kuulusid sõjaväelased ja töötud ning neid hakati kutsuma fasistideks, sest fascio tähendab itaaliakeeles liitu. Rühmitus muutus Fasistlikuks parteiks mida juhtis Benito Mussolini. Varsti oli Mussolinil palju toetajaid, sest usuti, et ta suudab Itaalias korra majja lüüa. Fasistid hakkasid looma relvastatud salku, et võidelda kommunistide ja kurjategijatega. 1921 saavutas Fasistlik Pertei parlamendivalimistel võidu ja 1922 sai Mussolini peaministriks. 1925. Aastal alustati Itaalia muutmist diktatuuri riigiks. Nõukogude Liidu totalitaarne süsteem hakkas kujunema, kui bolsevikud 1917. Aastal võimule tulid
haaratud patsifismi ideedest, läks Mussolini nendega tülli ja ta heideti 1914.a. oktoobris Itaalia sotsialistide parteistvälja ja oli kuni sõja lõpuni Antante valitsuste palgaline mõjuagent avaldades ajakirjanduses patsifistliku sisuga artikkleid. Sõjaaastatel oli Mussolini sõdurina rindel ning sai seal haavata. 1919. aastal asutas ta vasakpoolsete vastu suunatud sõjaveteranide organisatsiooni Fascio di Combattimento (võitlusliit), mis 1921. aastal kuulutas enda Rahvuslik Fasistlikuks Parteiks. Põhiline toetajaskond olid erusõjaväelased, dissidentidest sotsialistid, suurmaaomanikud ja futuristid. Fasistid rakendasid kommunistide suhtes füüsilist terrorit ning tegelesid ka tänapäeva mõistes "katusepakkumisega". Võimuletõus Oktoobris 1922 organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal Itaalia valitsusele ning kuningale Vittorio Emanuele IIIle surve avaldamiseks demonstratsiooni, nn Marsi Roomale, ja nõudis valitsust endale. 31
Diktatuur jagatakse ka autoritaarseks ja totalitaarseks. Demokraatia on valitsemisviis, kus suurim võim on rahval. Üheks diktatuuririigiks sai Itaalia. Itaaliale tekitas Esimene maailmasõda suuri raskusi ning neisse ei suhtutud kui võrdväärsesse partnerisse. See tegevus solvas Itaaliat. Selle tagajärjel tekkis rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Hiljem muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mida hakkas juhtima Benito Mussolini, kes 1922. aasta sügisel määrati Itaalia peaministriks. Mussolini tegi suuri muudatusi ning võttis vastu seadusi, mis andsid talle kuningaga võrdsed õigused ja piiramatu võimu. Saksamaal loodi Saksa Töölispartei, mis 1920.aastal nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks, mille esimeheks sai Adolf Hitler. Hitleri meelest pidi Saksamaa saama jälle suureks ja tugevaks. Selleks
Kogudes palju populaarstust kujunes sellest välja Rahvuslik Fasistlik Partei. Seda asus juhtima Bernito Mussolini, kelle valitsusmeetod rahvale meeldis, tal oli tuhandeid toetajaid kes temasse uskusid ja lootsid, et riik saab tänu temale tagasi esiplaanile ning riik kehtestatigi fasistlikuks. Mina arvan, et see oli aus nii rahva kui ka riigi suhtes, sest Itaalia muutus taas edukaks ning otsustusvõimeliseks. Venemaal hakkas kujunema totalitaarne diktatuur 1917. aastal, pärast Ajutise Valitsuse võimule tulekut. Kuid uue riikluse tegelikuks põhjustajaks
piiramatu võim. Rahval diktatuuris sõnaõigust ei ole. Itaalias oli peale sõda raske olukord. Valitsus vahetus pidevalt ja parteivaheliste erimeelsuste tõttu oli neil raske otsuseid langetada. Itaali linnades suurenes tööpuudus ja see omakorda tekitas rahutusi ning tööliskond sattus kommunistide mõju alla. Nendes tingimustes tekkis tühmitus nimega Võitlusliit. Selles oli sõjaväelased ja töötud. Neid kutsuti Fasistideks. Mõne aja pärast muutus see Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, milel etteotsa sai Benito Mussolini. Usuti et Mussolini on mees, kes viib Itaalia raskest olukorrast välja. 1921. aastal saavutas fasistlik partei võidu ja 1922 määrati Mussolini peaministriks. 1925. aastal kehtestati ühepartei süsteem ja võimule jäi fasistlik partei. Hakati kinnistma diktatuuri ja anti Mussolinile kuningaga võrdsed õigused. Nõukogude valitsuse kujunemine algas 1917. aastal pärast bolsevike võimuletulekut
ohtlikkus ? Kommunism, sest rahvas ei saanud ise hakkama ja paljud arvasid, et riik peab appi tulema ja neid aitama. Kuna demokraatlikul teel võimuletulek kommuniste ei huvitanud, siis tegid relvastatud mässe. Rahvas aga ei liitunud kusagil ning mässukatsed suruti kiiresti maha. Äärmuslik natsionalistlik liikumine rõhutasid klassihuvide asemel rahvuse kui terviku huve, olles aga orienteeritud diktatuuri kehtestamisele ning vägivaldsele võimuhaaramisele. Itaalias saatis fasistlikuks nimetavat liikumine edu, saksamaal esialgu mitte. Äärmusliikumiste ohtlikus seisnes selles, et tegu oli vägivaldsete rühmitustega, kes püüdlesid no matter what enda eesmärgi poole. Inimesi tapeti ja vangistati. Kunagi ei võinud teada, mis on nende järgmine samm. 3. Iseloomusta rahvusvahelisi suhteid Euroopas 1920. aastatel. Riigid tegid koostööd majandusliku ja poliitilise olukorra stabiliseerumiseks. 1925. Locarno konverents, millest
Demokraatia vastandiks on diktatuur, mis on mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Esimese maailmasõja põhjustas Itaaliale suuri raskusi. Itaalia keskvalitsus oli nõrk ja valitsused vahetusid pidevalt. Suurenes tööpuudus, mis tekitas rahutusi. Karmides tingimustes tekkis rühmitus Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud, keda hakati kutsuma fasistideks. Hiljem muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille juhiks sai Benito Mussolini. Mida suurem oli inimeste rahulolematus peale Esimest maailmasõda, seda suuremat poolehoidu sai nautida Mussolini. Paljud uskusid, et just tema suudab Itaalias korra jalule saada ning majanduse madalseisust välja tuua.1921. a. parlamendivalimistel saavutas fasistlik parteid võidu. 1925. a. kehtestas Mussolini üheparteisüsteemi ning alustas fasistliku diktatuuri kinnistamist. Kaitseks poliitiliste vastaste vasetu loodi salapolitsei ja rajati
Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmasõtta Antanti poolel. Kuna aga sotsialistid olid haaratud patsifismi ideedest, läks Mussolini nendega tülli ja ta heideti sotsialistide parteist välja. Sõja-aastatel oli Mussolini sõdurina rindel ning sai seal haavata. 1919. aastal asutas ta vasakpoolsete vastu suunatud sõjaveteranide organisatsiooni Fascio di Combattimento (eesti keeles : võitlusliit), mis 1921. aastal kuulutas enda Rahvuslik Fasistlikuks Parteiks. Põhiline toetajaskond olid erusõjaväelased, dissidentidest sotsialistid, suurmaaomanikud ja futuristid. Fasistid rakendasid kommunistide suhtes füüsilist terrorit ning tegelesid ka tänapäeva mõistes "katusepakkumisega". Oktoobris 1922 organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal Itaalia valitsusele ning kuningale Vittorio Emanuele III-le surve avaldamiseks demonstratsiooni, nn Marsi Roomale, ja nõudis valitsust endale. 31.oktoobril
grupi inimeste kätte. Peale sõda olid Itaalias olukord keeruline ning tekkisid rahutused. Pidevalt vahetusid valitsused, mis koosnesid mitme erakonna esindajatest. Erimeelsuste tõttu ei püsinud parteid koos rohkem kui aasta. Itaalias suurenes tööpuudus. Karmides tingimustes tekkis väike rühmitus, kuhu kuulusid põhiliselt endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mida hakkas juhtima Benito Mussolini. Paljud arvasid, et Mussolini on see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ning majanduse madalseisust välja tuua. 1921. aasta parlamendivalimistel saavutas võidu fasistlik partei. 1922. aasta sügisel määrati Mussolini peaministriks ja 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnitamine.Poliitiliste vastastega võitlemiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Kinnitati seadus, mis
Seetõttu otsustasid itaallased muuta oma maa suurriigiks, keda teised riigid austavad ja kardavad. Loomulikult oli see üsna keeruline, sest parteide vahel olid erimeelsused ning Itaalia linnades suurenes tööpuudus, mistõttu sattus tööliskond üha enam kommunistide mõju alla. Tekkis väike rühmitus nimetusega Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks ning mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa sai Benito Mussolini, kes lubas, et Itaalia saab sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. 1921. aasta parlamendi valimistel saavutas fasistlik partei võidu ning Mussolini tunnetas oma mõjuvõimu kasvu ja nõudis peaministri kohta. Aasta hiljem määratigi ta peaministri kohale, sest Itaalia kuningas pooldas ka ise fasistlikke vaateid. Juba 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem ja loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagreid
Ainult vähesed riigid suutsid säilitada demokraatia oma riigis . Tekkisid autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid . Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline . Keskvalitsus oli nõrk . Olid koalitsioonivalitsused , tänu millele oli raske otsuseid langetada . Halbades tingimustes tekkis väike rühmitus , kuhu kuuluvaid inimesi hakati kutsuma fasistideks . Mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks , mille etteotsa sai Benito Mussolini . Paljude arvates oli Mussolini see õige valitseja , kes suutis korra majja luua ja paljud hakkasid teda pooldama . Mussolini lubas rahvale , et Itaalia saab sama võimsaks , kui oli olnud Rooma impeerium . Mussolinil vedas , et Esimese maailmasõja järgses Itaalias olid inimesed rahulolematud võimulolijate suhtes . Kuna Mussolini oskas õigel ajal head juttu rääkida rahvale , siis 1921
Parteidevaheliste erimeelsuste oli neil raske otsuseid langetada ning nad ei püsinud koos rohkem kui aasta. Itaalia linnades suurenes ka tööpuudus, mis omakorda tekitas rahutusi ja tööliskond sattus üha enam kommunistide mõju alla. Nendes tingimustes tekkis üks väike rühmitus Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa sai Benito Mussolini. Peagi oli Mussolinil sadu tuhandeid toetajaid. Paljude arvates oli just tema see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ja majanduse madalseisust välja tuua. Mussolini lubas ka, et Itaalia saab sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. Samal ajal oli Venemaa majanduslikult ning sõjaliselt tugevnenud. Nõukogude Liit hakkas mõtlema uutele vallutustele. 1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL),
Fasistlik Itaalia Sageli nimetatakse 1920-1930 aasta diktatuure fasistlikuks, kuid täie õigusega võib seda sõna kasutada vaid Itaalia peal. SOLVUMINE ITAALIA MOODI Esmine maailma sõda tekitas Itaaliale suuri raskusi. Nad võidsid vaid ühe lahingu ning mitu tuhat inimest sai rindel surma. Sõjakulud olid küll tunduvalt väiksemad , kui suurriikidel. Itaalia armee ei näidanud erilist sõjalist oskust ning mitmel korral sattuti nii raskesse olukorda, et liitlasmaad pidin appi tulema, oma sõjaplaane muutes. Sõja algul lubas Antant
sooritas Hitler Berliinis Führerbunker'is enesetapu. Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmasõtta Antanti poolel. Kuna aga sotsialistid olid haaratud patsifismi ideedest, läks Mussolini nendega tülli ja ta heideti sotsialistide parteist välja. Sõja-aastatel oli Mussolini sõdurina rindel ning sai seal haavata. 1919. aastal asutas ta vasakpoolsete vastu suunatud sõjaveteranide organisatsiooni Fascio di Combattimento (võitlusliit), mis 1921. aastal kuulutas enda Rahvuslik Fasistlikuks Parteiks. Põhiline toetajaskond olid erusõjaväelased, dissidentidest sotsialistid, suurmaaomanikud ja futuristid. Fasistid rakendasid kommunistide suhtes füüsilist terrorit ning tegelesid ka tänapäeva mõistes "katusepakkumisega".Oktoobris 1922, järjekordse valitsuskriisi ajal nõudis Mussolini valitsusohje enda kätte, toimus nn. marss Rooma. 31.oktoobril 1922 kuulutas kuningas Mussolini peaministriks. Antifasistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati
5 Arvo Mägi "Euroopa rahvaste ajaraamat" 1992, lk 142 6 "Benito Mussolini elulugu" Christopher Hibbert 1962, lk 39 7 Lee 2002: 146 6 välja. Sõja-aastatel oli Mussolini sõdurina rindel ning sai seal haavata. Fasistliku liikumise kirjeldamiseks tuleb alustada 1919. aastast, mil Mussolini asutas vasakpoolsete vastu suunatud sõjaveteranide organisatsiooni Fascio di Combattimento (võitlusliit), mis 1921. aastal kuulutas ennast Rahvuslik Fasistlikuks Parteiks. Peamiseks toetajaskonnaks olid erusõjaväelased, dissidentidest sotsialistid, suurmaaomanikud ja futuristid. Fasistid rakendasid kommunistide suhtes füüsilist terrorit. Liikumine vastandas end töölisorganisatsioonidele, kapitalistidele, suurärimeestele ning vaenlasena nähti isegi kirikut. Poolehoid oli seega väga väike ning 1919. aasta valimistel ei saanud fasistid parlamendis ainsatki kohta. 1921
Inimesed vajasid uut, karmikäelist juhti, kes suudaks riigi majanduse jälle tõusule aidata. Millised riigid olid kahe maailmasõja vahel diktatuurised ja millised demokraatlikud ning miks? Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord keeruline. Keskvalitsuse nõrkus ja koalitisoonivalitsused tõid raskusi otsuste. Sellistes tingimustes tekkis fasistide rühmitus, mis hiljem muutus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa sai Benito Mussolini. Mussolini lubas rahvale , et Itaalia saab sama võimsaks , kui oli olnud Rooma impeerium ja loodeti, et ta loob korra Itaaliasse. 1921. aasta parlamendivalimistel saavutaski fasistlik partei võidu, mõne aastaga kehtestas ta üheparteisüsteemi ning alustas fasistliku diktatuuri kehtestamist. Võitluseks poliitiliste vastastega loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Riik kontrollis ettevõtlust, haridust ja ajakirjandust
mitmel korral sattuti raskesse olukorda, mis sundis liitlasi plaane muutma. Pärast sõja lõppu ei saanud Itaalia algul Antanti lubatud uusi valdusi, neisse suhtuti üleolevalt. Sellest tekkis soov muuta oma maa suurriigiks. - Rasketes oludes moodustati väike rühmitus-Võitlusliit kuhu kuulusid endised sõjaväelised ja töötud- kutsuti fasistideks. Peagi muutus see Rahvuslikuks Fasistlikuks parteiks, mille juhiks Benito Mussolini. - Fasistid lõid relvastatud salke- mustsärklased, kes võitlesid kommunistide ja kurjategijatega. - Mussolini pidas rahvust tähtsamaks kui üksikisikut või ühiskonnaklassi, see õigustas diktaatorliku riigi loomist, kus inimelude väärtus on väike ja nende ohverdamine on riigi ja rahvuse nimel õigustatud. - Mussolini muutus Euroopa diktaatorite ning mittedemokraatlike liikumiste eeskujuks.
Kõige suuremaid lootusi asetas Komintern ülestõusule Saksamaal, kus 1923.aastal valitses sügav poliitiline kriis. Kominterni katse maailmarevolutsiooni käivitada oli läbi kukkunud. Mitmel pool Euroopas tõi kommunistlike liikumise aktiviseerumine kaasa äärmuslike natsionalistlike liikumiste tekke. Need rõhutasid rahvuse kui terviku huve, püüdes ka diktatuuri kehtestada ning vägivaldselt võimu haarata. Saksamaal kukkusid seda laadi katsed esialgu läbi. Itaalias saatis ennast fasistlikuks nimetavat liikumist aga edu. 1922. Aastal tulid fasistid Itaalias võimule. Neid juhtis Benito Mussolini. Esialgu oli tegemist siiski Itaalia eripäraga, millel laiemat mõju ei tundunud olevat. Uue majandusliku tõusu aastad 1920.aastate keskel alanud majandusliku tõusuga äärmusliikumiste mõju nõrgenes. USA rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaega, Ameerika andis ka Saksamaale laenu. Saksa
Itaalia oli solvunud ning seetõttu leidsid poolehoidu üleskutsed muuta oma maa suurriigiks, mida teised riigid austavad ja kardavad. Koalitsioonivalitsuse tagajärjel oli riigis palju valitsusega seotud rahutusi, Itaalia linnades suurenes tööpuudus ning tööliskond sattus üha enam kommunistide mõju alla. Tekkis väike rühmitus nimega Võitlusliit, mis koosnes endistest sõjaväelastest ja töötutest. Mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, eesotsas Benito Mussoliniga. Arvati, et tema on inimene, kes suudab riigis korra jalule seada ning Itaalia majanduse madalseisust välja tuua. Mussolini ise lootis ja lubas Itaalia muuta võimsaks nagu seda oli olnud Rooma impeerium. Fasistid kandsid musti särke, mis andis neile nimetuse mustsärklased. Nad võitlesid kommunistide nind kurjategijatega, vahetades välja paljudes kohtades isegi politsei. Fasistid pääsesid ainuvõimule, Mussolini määrati peaministriks
Nad tekitasid sõjas liitlastele raskusi. Sõja lõpus said nad ainult väikesi alasid, nendesse suhtuti üleolevalt. Itaalia tahtis muutuda suurriigiks. Itaalia keskvalitsus oli nõrk. Pidevalt vahetusid valitsused (koalitsioonivalitsus). Itaalias valitses suur tööpuudus, rahutused, töölised sattusid kommunistide mõju alla. Tekkis rühmitus Võitlusliit, kuhu kuulusid sõjaväelised ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Nad muutusid Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa otsa sai Benito Mussolini. Neil aina kogunes toetajaid. Arvati, et tema taastab korra ning majanduse madalseisust välja tuua. Nad tahtis teha Itaalia nii võimsaks kui Rooma Impeerium. Fasistid kandsid musta särki, see sai nende tunnusmärgiks (mustsärklased). Suurimad vastased olid kommunistid. Mussolini (1883-1945, sepa poeg, vaene, halb haridus, õpetaja alguses, pooldas Itaalia
mitmekordistas. Esimene Maailmasõda: Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmasõtta Antandi poolel. Kuna aga sotsialistid olid haaratud patsifisimi ideedest, läks Mussolini nendega tülli. Sõja-aastatel oli Mussolini sõdurina rindel ning sai seal haavata. Fasistlik partei: 1919. aastal asutas ta vasakpoolsete vastu suunatud sõjaveteranide organisatsiooni Fascio di Combattimento (võitlusliit), mis 1921. aastal kuulutas enda Rahvuslik Fasistlikuks Parteiks. Põhiline toetajaskond olid erusõjaväelased, dissidentidest sotsialistid, suurmaaomanikud ja futuristid. Fasistid rakendasid kommunistide suhtes füüsilist terrorit ning tegelesid ka tänapäeva mõistes "katusepakkumisega". Tee riigijuhiks: Itaalia kuningas Vittorio Emmanuel III, kes ka ise fasistlikke vaateid pooldas, keeldus toetamast võimulolevat valitsust ja määras 28. oktoobril 1922. aastal Mussolini peaministriks. Esimesed valimised uue seaduse järgi toimusid 1924
Iseloomulikuks jooneks oli inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Itaalias kehtestati fasistlik diktatuur, sest Esimene maailmasõda tekitas Itaaliale suuri raskusi. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna segane ja need tingimusi kasutati ära. Tekkis väike rühmitus nimega Võitlusliit, mis koosnes endistest sõjaväelastest ja töötutest, keda hakati kutsuma fasistideks. Üsna pea muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa sai Benito Mussolini. Usuti, et fasistid suudavad Itaalia tugevuse taastada ning tänu rahva usule nad oma ideid ellu viia saidki. 1921.aasta parlamendivalimistel saavutasid nad võidu. Seejärel nõudis Mussolini endale peaministri kohta ning 1922.aastal ta selleks ka sai. 1925.aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Mussolinist sai kogu Itaalia rahva juht ehk duce.
tõrjuda. Kasvas rahulolematus. Julgemalt hakkas ennast näitama maffia. Sotsialistide juhtimisel algas ettevõtete ülevõtmine tööliste poolt. Riigis algas anarhia, valitsus oli võimetu olukorda kontrollima. Parlamendifraktsioonid kulutasid kogu energia poliitiliste vastaste kahjustamiseks. Paljudele paistis, et Itaalias hakkavad korduma Venemaa sündmused. Rahvas ootas tugevat kätt. Seda lubas uus liikumine, mis hakkas ennast nimetama fasistlikuks. Selle liikumise juhiks oli Benito Mussolini. Benito Mussolini lapsepõlv Ta sündis 29. juulil 1883. a. Tema isa Alessandro oli külasepp, kes elatus juhutöödest. Ta oli riiaka loomuga, pidas ennast sotsialistiks. Laste kasvatamise parimaks vahendiks pidas rihma. Ema Roza oli sügavalt usklik inimene, ametilt külakooliõpetaja. Just tema pidas oma palgast peret üleval. Hiljem on rõhutatud, et isa mõju domineeris Mussolini poliitilise karjääri esimeses osas, mil ta oli vasakpoolne
rahukonverentsil tahaplaanile tõrjuda. Kasvas rahulolematus. Julgemalt hakkas ennast näitama maffia. Sotsialistide juhtimisel algas ettevõtete ülevõtmine tööliste poolt. Riigis algas anarhia, valitsus oli võimetu olukorda kontrollima. Parlamendifraktsioonid kulutasid kogu energia poliitiliste vastaste kahjustamiseks. Paljudele paistis, et Itaalias hakkavad korduma Venemaa sündmused. Rahvas ootas tugevat kätt. Seda lubas uus liikumine, mis hakkas ennast nimetama fasistlikuks. Selle liikumise juhiks oli Benito Mussolini. Benito Mussolini lapsepõlv Ta sündis 29. juulil 1883. a. Tema isa Alessandro oli külasepp, kes elatus juhutöödest. Ta oli riiaka loomuga, pidas ennast sotsialistiks. Laste kasvatamise parimaks vahendiks pidas rihma. Ema Roza oli sügavalt usklik inimene, ametilt külakooliõpetaja. Just tema pidas oma palgast peret üleval. Hiljem on rõhutatud, et isa mõju domineeris Mussolini poliitilise karjääri esimeses osas, mil ta oli vasakpoolne.
sotsialistide ajalehes L´Avanti ('Edasi'). Mussolini pooldas Itaalia astumist maailmasõtta Antanti poolel. Kuna sotsialistid olid vaimustuses patsifismi ideedest, läks Mussolini nendega tülli ja ta heideti sotsialistide parteist välja. Sõja-aastatel oli Mussolini sõdurina rindel ning sai seal haavata. 1919. aastal asutas ta vasakpoolsete vastu suunatud sõjaveteranide organisatsiooni Fascio di Combattimento (võitlusliit), mis 1921. aastal kuulutas ennast Rahvuslik Fasistlikuks Parteiks. Peamiseks toetajaskonnaks olid erusõjaväelased, dissidentidest sotsialistid, suurmaaomanikud ja futuristid. Fasistid rakendasid kommunistide suhtes füüsilist terrorit ning tegelesid ka tänapäeva mõistes "katusepakkumisega". 1922. aasta oktoobris organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal Itaalia valitsusele ning kuningale Vittorio Emanuele III-le surve avaldamiseks demonstratsiooni, nn Marsi Roomale, ja nõudis valitsust endale. 31.oktoobril 1922
lõplik väljakujunemine. 1922.aastal korraldas Mussolini demonstratsiooni kuningas Vittorio Emanuelle III-le, kus nõudis valitsust endale. Kuningas kuulutaski Mussolini peaministriks. Kui sai ametisse, kehtestas diktatuurivõimu. Nimetas end kuningaga võrdseks. Kommunistid ja teised vasakpoolsed suruti maha, autoritaarset natsionalistlikku võimu tugevdati. Itaalia muutsid nad samm-sammult totalitaarseks fasistlikuks diktatuuriks.Mussolini lubas rahvale korra majjatoomist, majandusliku heaolu ja koguni Rooma impeeriumi aegse hiilgus taassündi. Kuna lubas kõigile kõike, muutus ta väga populaarseks rahva seas. 3. Mussolini sisepoliitika- Kehtestati kontroll majanduse, hariduse, armee, politsei ja ajakirjanduse üle. Kõik ajalehed range tsensuuri all. Keelustatikõik poliitilised erakonnad. Ametiühingute asemele loodi ettevõtjaid ja töölisi ning
sekkumises igapäevaellu. Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase äärmusliikumiste levikuks. See soodustas kommunistlike liikumisi. 1919. aastal moodustati Komitern ehk rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organ. Kommunistid tahtsid kiiresti võimule saada vägivaldsete riigipööretega. Organiseeriti sõjalised mässud Bulgaarias, Poolas ja Eestis, kuid mässukatsed suruti maha. Komiterni katsed maailmarevolutsiooniks kukkusid läbi. Itaalias saatis ennast fasistlikuks nimetavat liikumist edu-1922. aastal tulid nad Itaalias võimule, neid juhtis Benito Mussolini. 6. Kommunistlikud riigipöördekatsed pärast I MS detsembrimäss Detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 1. detsembril 1924 Kommunistide relvastatud riigipöördekatse nurjus, mis tähendas et Eesti riik suutis üksi toime tulla ning püsima jääda. Mõeldi rohkem riigikaitsele
Partisanid eesotsas Titoga võitlesid sakslaste vastu ning neil õnnestus vabastada mitmeid territooriume. Sakslased hakkasid aga selle eest karistama tavakodanikke. Iga surnud Saksa sõduri eest pidi surema sada jugoslaavlast ning iga vigastatud sõduri eest viiskümmend. Sellest hoolimata võideti alasid vabaks ja kaitsti neid. Vabastatud kohtades loodi komitee, mis pidi toimima nagu valitsus. Seda komiteed hakati kutsuma Jugoslaavia Vabastamise Anti- Fasistlikuks nõukoguks. 1943. aastal nimetati Tito komitee presidendiks ja sama aasta neljandal detsembril kuulutas ta välja Jugoslaavia demokraatliku valitsuse, kuigi suur osa Jugoslaaviat oli ikka veel Saksa võimu all. Sakslased hakkasid aga panema rohkem ressursse partisanide hävitamiseks. Oli mitmeid lahinguid ning vastupanu peaaegu lämmatati, aga partisanid suutsid iga kord, kui hakkasid lüüa saama, põgeneda Saksa vägede käeulatusest välja
Ta oli seal snaiper ja pidas teenistuse ajal päevikut, kus kirjeldas end kui karismaatiline kangelaslik liider. Esialgu oli ta Itaalia sõjas osalemise vastu, kuid muutis kiiresti meelt. Pärast sõda hakkas Mussolini aktiivselt tegelema poliitikaga. 1919. aastal asutas ta vasakpoolsete vastu suunatud sõjaveteranide organisatsiooni Fascio di Combattimento (Võitlusliit), mis 1921. aastal kuulutas enda Rahvuslik Fasistlikuks Parteiks. Rahvas hakkas neid kutsuma fasistideks (fascio - liit või kimp itaalia k.). Siit ka termini päritolu, millega hiljem hakati üle kogu maailma tähistama paremäärmuslikke poliitilisi reziime. Fasistid kogusid kiiresti poolehoidu, eriti kui Mussolini lubas oma kõnedes muuta Itaalia sama võimsaks kui oli olnud Rooma Impeerium. Arvati, et tema toob Itaalia välja majanduskriisist ja lõpetab anarhia
Sunniviisiline viljavarumine laastas põllumajanduse. 1930. aastate algul tabas NSV Liitu ulatuslik näljahäda, hukkus ligi 7 miljonit inimest. c)massirepresioonid - Fasistide võimuletulek Itaalias. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline. Nendes tingimustes tekkis üks väike rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid endised sõjaväelised ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa sai Benito Mussolini. Varsti oli Mussolinil juba sadu tuhandeid toetajaid. Mussolini lubas, et Itaalia saab sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. Mussolini õpetus. Fasistlik õpetus oli suurel määral seotud Mussolini isiklike vaadete ja arusaamadega. Mussolini õpetuses oli tähtsaimal kohal rahvus, seega oi tegemist natsionalistliku õpetusega. Siit tulenes ka fasismi peamine idee: kõik inimesed ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele,
Oluline moment oli vabatahtliku kaitseorganisatsiooni- Kaitseliidu taastamine. See toimus Laidoneri ülemjuhataja käskkirjaga 17. detsembrist 1924. On loogiline, et suhteliselt vaene ja üliraskel geopoliitilisel asukohal riik nagu Eesti ei suuda lipu all hoida vajaliku suurusega sõjaväge. Appi peab tulema vabatahtlik riigikaitsetöö. Sellist tööd tegi Vabadussõja eel ja ajal Kaitseliit. Sõjajärgsed vasakpoolsed tembeldasid Kaitseliidu fasistlikuks organisatsiooniks ning ohuks demokraatiale. Esimene detsember näitas veenvalt, kustpoolt tuleb oht demokraatiale ja sest peale jäi Kaitseliit Eesti riigikaitse oluliseks osaks. 2.6 Sõjaväeline riigipööre 12. märts 1934 Tõenäoliselt poleks Konstantin Päts suutnud teostada sõjaväelist riigipööret ilma kolmandat korda ülemjuhatajaks määratud Laidoneri abita. Tol hetkel oli Johani populaarsus tunduvalt kõrgem Pätsi omast
vasakpoolseim). Vastukaaluks vasakpoolsuse kasvule ühiskonnas hakkasid koonduma ka parempoolsed jõud, kes kartsid Venemaa mudeli kordumist (ehk kommunistide võimulepääsu). Kasutades hirmu vasakpoolsuse ees hakkasid tekkima peamiselt sõjaveteranidest koosnevad ning natsionalistliku meelsust kandvad nn. võitlusliidud. Võitlusliidud kujunesid endise sotsialisti B.Mussolini juhtimisel Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks (fasistid). Selle populaarsust suurendas lubadus lüüa riigis kord majja ja rahvusluse (mitte klassivõitluse) rõhutamine. · 1922.a. korraldasid fasistid "marsi Rooma"- jõudemonstratsiooni, millega taheti valitsusele ja kuningale näidata oma jõudu ning nõuti ministrikohti valitsuses. · Alludes survele, anti Mussolinile valitsusjuhi (peaministri) koht ja fasistidele 5 ministrikohta. 3.2. Fasistliku diktatuuri olemus: (Vt. ka õpik lk.133-134)
Eriti kasvas Sotsialistliku Partei tähtsus, mis oli Euroopa sotsiaaldemokraatlikest parteidest vasakpoolseim. Vastukaaluks vasakpoolsuse kasvule ühiskonnas hakkasud koonduma ka parempoolsed jõud, kes kartsid kommunistide võimulepääsu. Kasutades hirmu vasakpoolsuse ees, hakkasid tekkima peamiselt sõjaveteranidest koosnevad ning natsionalistlikku meelsust kandvad nn võitlusliidud, mis kujunesid endise sotsialisti B. Mussolini juhtimisel Rahvuslikuks Fasistlikuks parteiks. Rahvusluse rõhutamine ja lubadus riigis ,,kord majja lüüa", suurendas selle populaarsust. 1922. aastal korraldasid fasistid ,,marsi Rooma". See oli jõudemonstratsioon, millega taheti valitsusele ja kuningale näidata oma jõudu ning nõuti ministrikohti valitsuses. Alludes survele, anti Mussolinile valitsusjuhi koht ja fasistidele viis ministrikohta. Fasistlikku diktatuuri ei kehtestatud mitte kohe. Esialgu üritas Mussolini valitseda
´Avanti ('Edasi'). Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmasõtta Antanti poolel. Kuna aga sotsialistid olid haaratud patsifismiideedest, läks Mussolini nendega tülli ja ta heideti sotsialistide parteist välja. Sõja-aastatel oli Mussolini sõdurina rindel ning sai seal haavata. 1919. aastal asutas ta vasakpoolsete vastu suunatud sõjaveteranide organisatsiooni Fascio di Combattimento (võitlusliit), mis 1921. aastal kuulutas enda Rahvuslik Fasistlikuks Parteiks. Põhiline toetajaskond olid erusõjaväelased, dissidentidest sotsialistid, suurmaaomanikud jafuturistid. Fasistid rakendasid kommunistide suhtes füüsilist terrorit ning tegelesid ka tänapäeva mõistes "katusepakkumisega". Oktoobris 1922 organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal Itaalia valitsusele ning kuningaleVittorio Emanuele III-le surve avaldamiseks demonstratsiooni, nn Marsi Roomale, ja nõudis valitsust endale. 31
Samas oldi pettunud ka Pariisi rahukonverentsis, sest loodetud piirkonnad sai endale Jugoslaavia. Itaalias oli terevalt lõhenenud ühiskond ja tugev streigiliikumine haaras tervet riiki. Sõjajärgsetel aastatel vahtus valitsus tihti ja siseriiklik olukord oli keeruline. Kõigis nendes rasketes tingimustes tekkis väiks rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelised ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa sai Benito Mussolini. Varsti oli Mussolinil juba sadu tuhandeid toetajaid. Paljude arvates oli just tema see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ning majanduse madalseisust välja tuua. Avalikes esinemistes lubas Mussolini, et Itaalia saab sama võimsaks kui oli olnud Rooma impeerium. 1922. aastal nõudis Mussolini viit ministrikohta valitsuses. Ta nõudis, et tema partei kaasataks valitsusse. 29. oktoobril 1922 korraldas ta marsi Rooma, mis otseselt ei
kartsid Venemaa mudeli kordumist (ehk kommunistide võimulepääs 1917.a. oktoobris). 5 Kasutades hirmu vasakpoolsuse ees hakkasid tekkima peamiselt sõjaveteranidest koosnevad ning natsionalistliku meelsust kandvad nn. võitlusliidud. Võitlusliidud kujunevad endise sotsialisti B.Mussolini juhtimisel Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks (fasistid). Selle populaarsust suurendab lubadus lüüa riigis kord majja ja rahvusluse (mitte klassivõitluse ) rõhutamine. · 1922.a. korraldasid fasistid "marsi Rooma"- jõudemonstratsiooni, millega taheti valitsusele ja kuningale näidata oma jõudu ning nõuti ministrikohti valitsuses. · Alludes survele, anti Mussolinile valitsusjuhi (peaministri) koht ja 5 ministrikohta. II Fasistliku diktatuuri olemus: A) Sisepoliitikas: · NB
· Kommunistide eesmärk oli lihtsalt haarata võim kui vaja siis vägivallaga ning kehtestada ''proletariaadi diktatuur'' · Kominternis käisid ettevalmistused riigipöördeks mitmes Euroopa riigis · 1923. aastal valitses Saksamaal sügav poliitiline kriis · Isegi tänu kriisile ei õnnestunud Kominternil maailmarevolutsiooni käivitada · Tekkis ka äärmuslik natsionalistide liikumine, mis Saksamaal esialgu läbi kukkus · Itaalias saatis edu fasistlikuks nimetav liikumine · 1922.a tulid fasistid Itaalias võimule · Neid juhtis Benito Mussolini UUE MAJANDUSLIKU TÕUSU AASTAD · 1920.ndate a. keskel nõrgenes Äärmusliikumiste mõju seoses majandusliku tõusuga · USA rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsiooni koormat, pikendati maksete tasumise tähtaega · 1920.ndate teisel poole oli USA-s kiire majanduskasv · Majandus püsis mõnda aega tõusu teel
hariduselt kooliõpetaja ja ametilt ajakirjanik. Sotsialistliku partei liikmeks astus ta 1903. a., saades sõja eel selle juhiks. 1912-1914 oli ta partei häälekandja "L'Avanti" ("Edasi") toimetaja. Tema oli üks, kes propageeris Itaalia astumist sõtta Antandi poolel. 23. III 1919. a. asutas Mussolini Milanos koos oma poolehoidjatega sõjaveteranide organisatsiooni "Fascio di Combattimento" ("Võitlusliit"), mis 1921. a. kuulutas end Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks. Sõna "fascio" tähendab itaalia keeles liitu, ühendust. Mussolini kuulutati "duce'ks" ehk juhiks. 18. X 1922. a. toimus kurikuulus fasistide "marss Rooma," kus nõuti ministrikohti valitsuselt. Ärahirmutatud kuningas Vittorio Emanuele III tegigi Mussolinile ülesandeks moodustada valitsus. Sisuliselt oli see riigipööre. Fasistlik diktatuur kujunes Itaalias välja järk-järgult. Esialgu valitses Mussolini
sotsiaaldemokraatlikest parteidest vasakpoolseim. Vastukaaluks vasakpoolsuse kasvule ühiskonnas hakkasid koonduma ka parempoolsed jõud, kes kartsid Venemaa mudeli kordumist (e kommunistide võimulepääsu). Kasutades hirmu vasakpoolsuse ees hakkasid tekkima peamiselt sõjaveteranidest koosnevad ning natsionalistliku meelsust kandvad nn võitlusliidud, mis kujunesid endise sotsialisti B.Mussolini juhtimisel Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks. Partei populaarsust suurendas lubadus lüüa riigis kord majja ja rahvusluse rõhutamine. 1922 korraldasid fasistid "marsi Rooma" - jõudemonstratsiooni, millega taheti valitsusele ja kuningale näidata oma jõudu ning nõuti ministrikohti valitsuses. Alludes survele, anti Mussolinile valitsusjuhi (peaministri) koht ja fasistidele 5 ministrikohta. · Fasistliku diktatuuri olemus:
SAKSAMAA Saksamaal olid majandusraskused ja sisepoliitiline kriis. ITAALIA Peale sõda oli Itaalia välja kurnatud nin riigis valitses ulatuslik tööpuudus. 1920.a üldstreigi ajal võtsid töölised ettevõtted enda valdusesse ning omanikke ei lasted ligi. Nõukogud juhtisid tootmistegevust. Inimeste seas kasvas hirm ja pahameel, et valitsus ei suuda probleeme lahendada. JAAPAN Fasism - Võimu hakkas haarama Mussolini, kes lõi Võitlusliidu ja kuulutas end Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks. Fasistlik diktatuur Itaalias kujunes välja järk-järgult, lõplikult kujunes totalitaarne diktatuur välja 1926-1929 aastail. Suleti ajalehed, ajakirjad Keelustati kõik partied, peale fasistliku Natsionaalsotsialism - Juhiks oli Hitler, keda Saksamaal kõik inimesed austasid, kuid nad ei teadnud, mis plaanid Hitleril tegelikult on. Toimusid võitlused sise- ja välisvaenlastega. Kommunism - Teema 7 Eesti Vabariik, 1920- 1934; Eesti ajalugu pt. 13-19
koonduma ka parempoolsed jõud, kes kartsid Venemaa mudeli kordumist (e kommunistide võimulepääsu). Kasutades hirmu vasakpoolsuse ees hakkasid tekkima peamiselt sõjaveteranidest koosnevad ning natsionalistliku meelsust kandvad nn võitlusliidud, mis kujunesid endise sotsialisti B.Mussolini juhtimisel Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks. Partei populaarsust suurendas lubadus lüüa riigis kord majja ja rahvusluse rõhutamine. 1922 korraldasid fasistid "marsi Rooma" - jõudemonstratsiooni, millega taheti valitsusele ja kuningale näidata oma jõudu ning nõuti ministrikohti valitsuses. Alludes survele, anti Mussolinile valitsusjuhi (peaministri) koht ja fasistidele 5 ministrikohta. 2.3.2
eraldi. Tänu sellele oli võimalik propageerida Duce kultust ning näidata ükskõik milliseid sündmusi positiivses võtmes. Kuna paljud infokillud olid teada ainult üksikutele isikutele, siis viis selline ajakirjandus lõpuks olukorra nii kaugele, et valitsuses muutus desinformeerituks ning isegi Mussolini hakkas lõpuks ajakirjanduse väljamõeldisi uskuma. Kultuuri allutamine riigile toimus alles 1930-ndatel aastatel, kuigi ka siis ei muutunud see nii fasistlikuks kui näiteks Saksamaal natsimeelseks. Kuna Mussolini arvas, et kunsti ei peaks tegema kunsti pärast, vaid praktilistel põhjustel, siis püüdsid 1935. aastal loodud 8 Wolfson, R. 1987 Years of Change. 18 propaganda- ning 1937. aastal loodud rahvakultuuri ministeerium juhtida muusikat, kirjandust, kunsti ja kino. Mussolini jaoks kõige võimsaks kultuurivaldkonna relvaks oli filmikunst. Selle
Hitleri välisministriks kuni 1938. aastani oli Konstantin von Neurath ja 1938-1945 Joachim von Ribbentrop. Alustuseks lahkus Saksamaa 1933 (nagu ka Jaapan) Rahvasteliidust. Märtsis 1935 teatas Berliin Saksamaa taasrelvastumisest. Suurbritannia ja Prantsusmaa ei võtnud seepeale midagi ette. Samuti jätkus Saksamaa koostöö NSV Liiduga. Saksamaa olulisimaks liitlaseks kujunes Itaalia, mis Benito Mussolini juhtimisel oli kujunenud totalitaarseks fasistlikuks riigiks. Itaalia ja Saksamaa liiduni ei jõutud kergelt, tüliküsimuseks oli eelkõige Austria, mida Mussolini tahtis säilitada puhvrina Saksamaa ja Itaalia vahel. Samal ajal oli Mussolini huvides Vahemere idaosa kontrollimine, mistõttu ta tundis suurt huvi Albaania (sattus 1930.-te algul Roomast sõltuvusse) ja Liibüa (oli Itaalia koloonia juba 1911. aastast) vastu. Kevadel 1935 sõlmis Itaalia Stresa konverentsil leppe Prantsusmaa ja Suurbritanniaga, millega tagati Austria suveräänsus
Itaalia ühiskonnas kasvas pidevalt vasakpoolsete mõju e. Vastukaaluks vasakpoolsuse kasvule ühiskonnas hakkasid koonduma ka parempoolsed jõud, kes kartsid Venemaa mudeli kordumist f. Kasutades hirmu vasakpoolsuse ees hakkasid tekkima peamiselt sõjaveteranidest koosnevad ning natsionalistliku meelsust kandvad võistlusliidud g. Võitlusliidud kujunesid endisesotsialisti Mussolini juhtimisel Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks. Selle populaarsust suurendas lubadus lüüa riigis kord majja ja rahvusluse rõhutamine. · Aastal 1922 korraldasid fasistid ,,marsi Rooma" jõudemonstratsiooni, millega taheti valitsusele ja kuningale näidata oma jõudu ning nõuti ministrikohti valitsuses. · Alludes survele, anti Mussolinile valitsusjuhi koht ja fasistidele 5 ministrikohta. 2. Fasistliku diktatuuri olemus: · Sisepoliitika: a
kooliõpetaja ja ametilt ajakirjanik. Sotsialistliku partei liikmeks astus ta 1903. a., saades sõja eel selle juhiks. 1912-1914 oli ta partei häälekandja "L'Avanti" ("Edasi") toimetaja. Tema oli üks, kes propageeris Itaalia astumist sõtta Antandi poolel. 23. III 1919. a. asutas Mussolini Milanos koos oma poolehoidjatega sõjaveteranide organisatsiooni "Fascio di Combattimento" ("Võitlusliit"), mis 1921. a. kuulutas end Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks. Sõna "fascio" tähendab itaalia keeles liitu, ühendust. Mussolini kuulutati "duce'ks" ehk juhiks. Partei liikmeid kutsuti fasistideks e. mustsärklasteks nende riietuse tõttu. Nad nõudsid korda ja "tugevat kätt." Fasistid ründasid töölismiitinguid, purustasid sotsialistide ja kommunistide hooneid, tapsid töölisaktiviste jne. Vastuvõetud programmis oli kesksel kohal rahvus. Mussolini põhjenduse järgi on
kehtestada ,,proletariaadi diktatuur'' · Kõige suuremaid lootusi asetas Komintern ülestõusule Saksamaal, kus 1923.aastal valitses sügav poliitiline kriis. · Kominterni katse maailmarevolutsiooni käivitada kukkus läbi. · Mitmel pool Euroopas tõi kommunistliku liikumise aktiviseerumine kaasa äärmuslike natsionalistlike liikumiste tekke. Saksamaal kukkusid sedalaadi katsed esialgu läbi, Itaalias saatis ennast fasistlikuks nimetavat liikumist aga edu. Uue majandusliku tõusu aastad · USA rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning mpikendati maksete tasumise tähtaegu · Eriti kiire oli majanduskasv 1920.aastate teisel poolel Ameerikas. Paraku tugines majanduskasv pigem soodsatele laenuvõimalustele kui suuremale tootlikkusele. · Üha suureneva tarbimise tõttu püsis majandus mõnda aega tõusuteel. Väiksemgi
Propaganda etteotsa pandi dr Goebbels (kes ei olnud "aarialane," kuid just temale sobivalt töödeldi välja aaria rassi eriharu). 1925 - trükkist ilmus "Mein Kampf." 1932 toimusid presidendi valimised. Kandidaadiks oli Hindenburg, keda pooldasid sotsialistid. Kommunitidel oli lahklarvamusi teiste parteidega ja tänu sellele valiti Hindenburg presidendiks. 1932 - Wimari Vabariik loobus reparatsioonide maksmisest. Jaanuar 1933 - Hindenburg määras riigi kantselriks Hitleri. Saksamaa muutus fasistlikuks riigiks. 20 2.14 REICH (1933-1945) Lennuväe juhiks määrati Herman Göring. Göring ja Hitler süütasid arvatavasti vastvalminud riigipäeva hoone veebruaris 1933. Peale nn uurimist teatati, et süütamises olid süüdi kommunistid. Selle tulemusena hakkati kommuniste arreteerima. Komunistliku Partei juhiks oli Thalmann. Seejärel likvideeriti kõik ülejäänud poliitilised parteid. 1933. aasta suveks oli säilinud vaid NSDAP.
Kaitseliit Oluline moment oli vabatahtliku kaitseorganisatsiooni- Kaitseliidu taastamine. See toimus Laidoneri ülemjuhataja käskkirjaga 17. detsembrist 1924. On loogiline, et suhteliselt vaene ja üliraskel geopoliitilisel asukohal riik nagu Eesti ei suuda lipu all hoida vajaliku suurusega sõjaväge. Appi peab tulema vabatahtlik riigikaitsetöö. Sellist tööd tegi Vabadussõja eel ja ajal Kaitseliit. Sõjajärgsed vasakpoolsed tembeldasid Kaitseliidu fasistlikuks organisatsiooniks ning ohuks demokraatiale. Esimene detsember näitas veenvalt, kustpoolt tuleb oht demokraatiale ja sest peale jäi Kaitseliit Eesti riigikaitse oluliseks osaks. 12. märts 1934- Sõjaväeline riigipööre Tõenäoliselt poleks K. Päts suutnud 12. märts 1934 teostada sõjaväelist riigipööret ilma kolmandat korda ülemjuhatajaks määratud Laidoneri abita. Tol hetkel oli Johani populaarsus
annaabi.ee 
