rahvas pettunud. Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides olid demokraatlikud süsteemid välja arenenud pika aja jooksul. Paljudes Euroopa riikides aga paraku puudusid demokraatliku süsteemi juured ning rahval polnud eelnevat demokraatiakogemust. Tekkis mittedemokraatlik liikumine, millel oli palju toetajaid. Hädades süüdistati demokraatliku liikumist. Nad lubasid riigis korra majja lüüa kui võimule pääsevad. Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlikud, fasistlikud ja natsionalistlikud. Kommunistid uskusid paremale homsele. Hirmuvalitsemine oli omane fasistidele ja natsionalistidele. Palju lihtsam oli uskuda Hitlerit või Mussolinit, kes lubasid just seda, millest kõik puudust tundsid tegutsemisest.
Pärast esimest maailmasõda kaotasid liberaalid Euroopa maades oma senise mõju. Sõjast väsinud inimesed lootsid kiiretele muudatustele ja heaolule ,kuid majandusliku õitsengut paraku nii kiiresti ei saabunud milles oli ka rahvas pettunud.Tekkis mittedemokraatlik liikumine ,millele oli palju toetajaid.Süüdistati hädades demokraatliku liikumist .Nad lubasid riigis korra majja lüüa kui võimule pääsevad.Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlikud,fasistlikud ja natsionalistlikud .Kommunistid uskusid paremale homsele .Hirmuvalitsemine oli omane fasistidele ja natsionalistidele. 1920 algas majandus tõus ,mille katkestas ülemaailmne majanduskriis.Suurbritannial oli edumaa ja seal toimus põhiseaduslik monarhia.Eesotsas võttis seadusi vastu parlament ja peaminister korraldas seaduste täitmist.Samuti oli ka Inglismaal probleeme ja valitsused vahetusid.Minu arvates oli perioodil 1920-1930 nii võidukäik kui ka kaos.HEA OLI SEE ,ET ARENES MAJANDUS
ei saanud Manzuuria riiki iseseisvaks pidada. Rahvasteliit nõudis, et Jaapan viiks oma väed Hiinast välja, Tokio valitsus eiras seda nõuet ning seepeale kuulutas Rahvasteliit Jaapani agressoriks. Jaapan lahkus vastuseks Rahvaste liidust, kuid mitte Hiiinast . 4) Itaalia agressioon Etioopias itaalia tahtis muutuda väga tugevaks, selleks oli vaja uusi asumaid. Esimeseks valiti etioopia. 1935. Aastal tungisid fasistlikud Itaalia väed etioopiasse. Kohe pärast sõja algust kuulutas Rahvaste Liit selle vallutussõjaks ning kutsus üles sõjaka riigi suhtes majanduslikke karistusmeetmeid rakendama. See aga ei andnud tulemust kuna Saksamaa hakkas ise Itaaliat varustama. Mõne kuu pärast oli sõda läbi ja Etioopia muudeti Itaalia asumaaks. 5) Miks õnnestus Saksamaa taasrelvastumine ? kuna saksamaa astus Rahvasteliidust
Saksamaaga? Piir Nõukogude Liidu ja kommunistlike riikide ning Lääneriikide vahel. Saksamaaga seob seda terminit see, et 1961 aastal ehitati Berliinimüür, mis oli reaalseks osaks ,,raudsest eesriidest" 8. Miks ei võetud SLV-d ÜRO liikmeks 1950´- 1960´aastatel? Kuna SLV-l oli II maailmasõja rahuleping sõlmimata 9. Miks anti SLV-le võimalus taasrelvastuda ja astuda NATO-sse? Põhjuseks oli kartus kommunismi leviku ees 10. Mida tähendab denatsifitseerimine? Saksamaal keelati fasistlikud organisatsioonid ja parteid. 11. Mis on Hallsteini doktriin? SDV on saksa rahva ainus esindaja. Kõik kes loovad suhted SDV-ga, käsitletakse kui SLV vaenulikke ja nendega katkestatakse igasugused suhted. 12. Milliseid lepinguid nimetatakse idalepinguteks? Miks need sõlmiti? 1970 a. leping Poola RV ja SLV vahel- loobuti vastastikku jõudu kasutamas ja tunnistati II ms. järgseid piire Euroopas 1972 a sama leping SLV ja NL-i vahel
kultuur 9000-5000 a eKr. Sõnad näiteks: konn, liha, meri, nüri. · Kultuuri järjepidevus kultuurides säilimise tulemus, kultuuri alguseks peetakse keelt ja religiooni. · Rahvuslus e natsionalism ideoloogia, mis keskendub rahvusele. Kuidas säilitada? Tuleb luua oma sotsiaalsed institutsioonid, säilitada/arendada oma ainulaadsust. Seda saab kõige paremini teha endasse suletuses, eraldatuses. · Äärmuslikud vormid eelmist sajandit iseloomustasid fasistlikud liikumised, seostati geneetika ja rassiga. Internatsionism, kosmopolitism rahvusluse vastandid, riikide ülene maailmakodaniku idee. · Kogukond enamasti traditsiooniliselt määratud inimeste kooslus. Ühendab ajalugu, sugulussidemed, ühesugused väärtused, eluviis. · Hõim rahvast väiksem etniline üksus, mille liikmeid ühendavad keel, kultuur, päritolu.
Lisaks on erinevad autorid nimetanud fasistliku ideoloogia põhitunnustena veel antikonservatismi, antiliberalismi, parteilisi võitlussalku ja eesmärki totalitarismile. Kahtlemata sobinuks vähemalt mõned neist põhimõtetest (etatism, elitarism) rakendamiseks ka Suurbritannia ühiskonnas, kuid näiteks hüpernatsionalismi ja antiparlamentarismi viljelemine ei tulnuks toonases koloniaalimpeeriumi pidanud ja 13. sajandisse ulatunud parlamentarismiga riigis kõne alla. Fasistlikud liikumised Suurbritannias 1920. aastail Fasistlikke liikumisi Suurbritannias maailmasõdade vahelisel perioodil on ajaloolased hinnanud erinevalt. Mõned autorid on fasismi kui ideoloogia mõju kasvus näinud üht suurimat ohtu 1930. aastate Briti poliitilise süsteemi stabiilsusele (Branson & Heinemann 1971, 281), seevastu teised (nt Benewick 1972, 51) on leidnud, et fasistlikud liikumised olid Briti poliitikas marginaalse tähtsusega.
· Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ja piiramatu võimu. · Mussolinist sai kogu Itaalia juht e. duce. · Ettevõtteid kontrollis riik. · Töölised jagati eriala järgi kutsekogudesse. · Tööandjad ja töövõtjad moodustasid korporatsioone, kelle ülesandeks oli tülide lahendamine. · Salapolitsei jälgis inimeste tegevust ja meelsust. · Ajalehtedes võis ilmuda vaid fasistlikud kirjutised. · Mussolini tahtis Vahemerd Itaalia sisemereks. · Vallutati Albaania ja Abessiinia 10. Milles seisnes demokraatia kriis? · Muutused ühiskonnas Keskklass kaotas poliitilise, ühiskondliku ja majandusliku mõjuvõimu. Naistele anti valimisõigus. Tugevnes tööliskond. · Sõja mõju Sõja-aegadel karmikäeline riigivõim. Juhid tegutsesid kindlakäeliselt ja karistasid vaenlasi. · Pettumine Versailles' süsteemis
4 Kohalikest oludest sõltuvalt omandas fasism eri maades erineva kuju. Fasistlik liikumine tekkis 1919. aastal Itaalias, kus Mussolini moodustas Fascio di Combattimento (`Võitlusliit'). 1921 kujunes sellest Rahvuslik Fasistlik Partei. Esmakordselt kehtestatigi fasistlik kord Itaalias (1922 1943), seejärel Saksamaal (1933 1945) ja teistes maades. Saksamaal esines fasism natsionaalsotsialismi nime all. Saksamaa ja Itaalia eeskujul ja toetusel tekkisid fasistlikud organisatsioonid I ja II maailmasõja vahelisel ajal ka mitmetes teistes riikides: Hispaanias Falang (tuli kindral Franco juhitud putsi tulemusena võimule aastaks 1939) jt. Austrias kehtis 1934 1938 fasismist mõjustatud autoritaarne diktatuur, nn. klerikaalfasism. Sama oli Portugalis alates 1930. aastaist valitsev reziim. Fasismile iseloomulikke jooni oli Ungaris 1930. aastail, Bulgaarias 1935 1944, Kreekas 1936 1944, samuti Ladina-Ameerika
II maailmasõda Üldandmed: algus 1.sept 1939 Saksamaa ründas Poolat Lõpp 2 sept 1945 Üle 70 riigi, 50-70 milj. Holokaust juutide massiline hävitamine enne ja II maailmasõja ajal (5,75-6 milj). Antisenitism juutide vihkamine, juute süüdistati kõigis hädades. Genotsiid vägivald mingi inimrühma vastu. 1941 juuniküüditamine 1949 märtsiküüditamine Demotsiid mingi rahva haritlaskonna hävitamine. Sõdivad pooled: Fasistlikud riigid e. Teljeriigid (Saksamaa, Itaalia, Jaapan). Liitlasriigid e. Suur kolmnurk (Suurbritannia Winston Churchill, USA F. D. Roosevelt, Nõukogude Liit Jossif Stalin). Lepingud: 1)1936. Okt Berliini-Rooma telg. Saksamaa tunnistas Itaalia tegevust Etioopias. 2 riiki otsustasid toetada Frankot Hispaania kodusõjas. 2)1936. nov Kominterni vastane pakt Saksamaa ja Jaapan, 1937 liitus Itaalia.
soovida ning oodeti, et nüüd astuksid ajalooareenile tõeliselt karmikäelised valitsejad, kes leiaksid probleemidele tõhusad lahendused. Seetõttu hakkasid 1920. aastate algul tekkima kommunistlikud liikumised. Juba 1919. aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Komitern, kes kuulutas vahetult hiljem välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarsele revolutsioonile. Selle tagajärjel hargnesid edasi juba natsionaalsotsialistlikud ja fasistlikud liikumised. Kuid rõhuks siinkohal on nimelt see, et inimesed olid hakanud panema suuremat lootust füüsilisele isikule, kes seaks korda sõjajärgse majanduse ja ehitaks uuesti vundamendi üldisele heaolulule. Inimesed olid minetamas usku Kõigevägevamasse. Usu järkjärguline taandumine ongi viies oluline muutus. Kui sõda niivõrd lähedalt inimesi puudutab ja ühe põlvkonna justkui vahelt ära lõikab, olgu siis füüsiliselt või hingeliselt, ei tasu
Loodi seadused, mis andsid Mussolinile samaväärsed õigused kuningaga ja piiramatu võimu. Mussolinist sai rahva juht ehk duce. Majandus: rakendati riiklikke abinõusid tööpuuduse vähendamiseks, ettevõtteid kontrollis riik, töölised jagati kutsekogudesse, korporatsioone kontrollis fasistlik valitsus. Ametlikult oli korporatsioonide ülesandeks tülide lahendamine, et vältida streike ja suurvallandamisi. Streike ei saanudki olla kuna need polnud lubatud. Keelati mitte-fasistlikud ettevõtted, ajalehtedes võidi kirjutada ainult fasimimeelseid kirjutisi, valitsus kontrollis ka haridust. Inimeste tegevust jälgis salapolitsei. Paljude meelest oli Mussolini suutnud luua hästitoimiva riigi. Välispoliitika: sõjakas 1930ndatel aastatel, eesmärk muuta Vahemeri Itaalia sisemeeks, taheti muututa samasuguseks nagu Vana-Rooma ajal, vallutati Abessiinia, Albaania ja mõned teised alad, Itaalia riik kuulutati impeeriumiks, sai liitlaseks Hitleri Saksamaaga. 8
maailmasõda. Kohalikest oludest sõltuvalt omandas fasism eri maades erineva kuju. Fasistlik liikumine tekkis 1919. aastal Itaalias, kus Mussolini moodustas Fascio di Combattimento (`Võitlusliit'). 1921 kujunes sellest Rahvuslik Fasistlik Partei. Esmakordselt kehtestatigi fasistlik kord Itaalias (1922 1943), seejärel Saksamaal (1933 1945) ja teistes maades. Saksamaal esines fasism natsionaalsotsialismi nime all. Saksamaa ja Itaalia eeskujul ja toetusel tekkisid fasistlikud organisatsioonid I ja II maailmasõja vahelisel ajal ka mitmetes teistes riikides: Hispaanias Falang (tuli kindral Franco juhitud putsi tulemusena võimule aastaks 1939) jt. Austrias kehtis 1934 1938 fasismist mõjustatud autoritaarne diktatuur, nn. klerikaalfasism. Sama oli Portugalis alates 1930. aastaist valitsev reziim. Fasismile iseloomulikke jooni oli Ungaris 1930. aastail, Bulgaarias 1935 1944, Kreekas 1936 1944, samuti Ladina-
See oli ka heaolu kontseptsiooni aluseks. Seda võisid ohustada pärilike haigustega ja puuetega inimesed. Halvas valguses näisid kurjategijad, prostituudid ja mitte töötavad inimesed. Selline oli antidemokraatlik, autoritaarne ja tugevas vastasseisus poliitilise töölisklassi liikumisega olev natsiideoloogia. Euroopas 19.sajandil arutulusel olnud vaated olid aluseks natside rassistlikutele ja poliitilistele veendumustele. Peale Esimest maailmasõda kujunesid fasistlikud liikumised ja reziimid üle Euroopa. Mitmed riigid otsustasid minna üle autoritaatsetele reziimidele loobudes demokraatiast. Natside ideoloogia oli vallutamas maailma. Vägivalla ja süveneva ebastabiilsuseni viisid parempoolsete rahulolematus vasakpoolsete tegevuste üle. Natsid kasutasid olukorda ära ning lubasid rahvale stabiilsust ja majanduslikku taastumist. Seda kõike tugeva juhiga eesotsas.
1928-1929- kiire majanduslik tõus USA-s 1929 - Sel aastal puhkes ülemaailmne majanduskriis, mis kestis mitu aastat . 24.10.1929-börsi must päev New Yorgis 29.10.1929- müügipaanika üle kogu riigi 1930-ndate algus-jaapanlased ründasid Hiinat 1933 - Astus Saksamaa Rahvasteliidust välja, kuna Inglismaa,Prantsusmaa ja veel mõned riigid olid olid vastu Saksamaa piiramatule relvastumisele. 1933- suure ülemaailmse majanduskriisi lõpp 1935-Saarimaal toimus rahvahääletus 1935-fasistlikud väed tungisid Etioopiasse 1936-Saksa väed marssisid Reinimaale 1936 sügis- sõlmiti Berliini- rooma telg 1936-1939 - Neil aastail oli Hispaania kodusõda. 1939-algas teine maailmasõda 3. Woodrow Wilson - USA president, kes osales Pariisi rahukonverentsil.Tähtsamad otsused olid paljugi tema otsustada. Adolf Hitler - Ta juhtis Natsionaalsotsialistlik Töölisparteid. Ta teatas oma kavatsusest tühistada ,, ebaõiglane ja Saksamaad alandav`` Versailles` rahuleping.
parlamendi saadikukohtasest enim hääli saanud parteile. 1924 mõrvatakse sotsialistide liider , kuningas ei saatnud Mussolinit erru. Uus parlament fasistide kontrolli all, 1925 saadetakse parteid laiali. Tegelik otsustamine oli Fashistliku Partei käes. II Duce- mitmetel ministrikohtadel üheaegselt. Erakorralised volitused, 4 atendaadi katset. Vastaste arreteerimine (salapolitsei, OVRA, surmanuhtlus 10 inimesele), pagendamised. Fasistlikud noorteorganisatsioonid. Majandus: streikide, ametiühingute keelustamine. Riigi poolt rahastatavate ehitiste rajamine: sillad, teed, haiglad, koolid, raudteejaamad. Rooma linna ehitusprogramm. Soo kuivatamine, metsatööd. Tööandjate ja töövõtjate korporatsioonid. Kampaaniad: võitlus vilja eest, Itaalia liiri väärtuse eest. Riiklik tugi suurettevõtetele, pankadele majanduskriisi ajal. 5
4) poliitilised doktriinid (nt. USA's kritiseeritakse oma presidenti ja presidendi naist aga sinna juurde tuuakse alati midagi positiivset.); 5) Partei sotsiaalne koosseis (kes siia parteisse kuuluvad: vaesed, rikkad, migrandid jne) Need viis kriteeriumit iseloomustavad: I 19. saj. tüüpi parteid: a) liberaalsed; b) konservatiivised. II Sotsialistlikud ja sotsdem. parteid III Totalitaarsed parteid: a) kommunistlikud; b) fasistlikud. IV Agraarparteid V Kristlik-demokraatlikud parteid VI Arhailised parteid (2009-05-15) -> DOKUMENTAALFILM ,,11. TUND" · Kas veel annab midagi teha? -> Kas me sooritame kõik koos nö suure enesetapu või on meil mõistust ennast muuta ja seeläbi olukorda parandada? · Filmi tutvustajaks L. DiCaprio. · Inimene on otseses seoses loodusega, tegelikult ongi inimene loodus.
Kasvasid töötus ja elukallidus. Vaesunud inimesed hakkasid maalt linna valguma. 1929 natsionaliseeriti naftamaardlad. 1930 sundisid sõjaväelased kindral José Uriburu juhtimisel eaka radikaalist presidendi Hipólito Yrigoyeni võimult lahkuma. Sellest sai alguse pikk sõjaväeliste riigipöörete seeria. 1932 sai presidendiks Agustín Justo. Tema ajal tugevnes Saksamaa mõju Argentinas. 1938. aasta presidendivalimiste lävel muutusid fasistlikud organisatsioonid üha aktiivsemaks. 1936. aasta mais ühinesid parempoolsed parteid vasakpoolse Rahvaliidu eeskujul parempoolseks Rahvusliiduks. See organisatsioon nõudis avalikult diktatuuri ning toetas edukalt rahandusministrit ja tulevast presidenti Roberto Ortizi. Ent oma toetajate ootuste kiuste astus 1938 presidendiks valitud Ortiz jõulisi samme demokraatia tugevdamiseks. 1930. aastate valitsused püüdsid majanduslikke ja poliitilisi muutusi ohjeldada, kasutades ka pettust ja jõudu
5 Tuleb mainida, et Vilde viimased novellid on peensusteni viimistletud, meisterlikud, hea sõnastusega. Vildel oli plaanis asuda ka pikema proosateose kirjutamisele, ent kahjuks ta lahkus enne. Romaanikatkend ,,Rahva sulased" . 1933. aastal hakkasid ka Eestis levima fasistlikud mõtted, milledele Vilde sotdemona tohutult vastu oli. Ta kirjutas eestlastele läkituse. Vilde suri 26. detsembril 1933. aastal südametromboosi tagajärjel. Eduard Vilde pärand: Vilde tegutses kirjanikuna pisut üle 50 aasta. Lisaks oli ta juhtiv ühiskonnategelane, ajairjani ja muidu härrasmees. Ajakirjanikuna töötades üritas ta alati parimat, lükata artiklitele elu ja hoog sisse. Ta taotles värskeid mõtteid, aktuaalsust. Vilde oli väga tugev ka sotsiaalsete olude kriitikuna
2. “Vanades dem. maades toimusid muutusid poliitilises süsteemis – konservatiivide kõrvale tekkisid sotsiaaldemokraadid. 3. Totalitaarseks riigiks muutus Itaalia, autoritaarseteks Türgi, Ungari, Hispaania. 4. 1929.a. alanud maj. kriispani nn. noored demokraatiad tõsisele proovile. ISELOOMULIKKU 1930. AASTAIL: 1. Maj. kriisiga seoses pööras enamik noori riike demokraatiale selja. 2. Vanadest demokraatiatest oli kõige dramaatilisem sisepoliitiline olukord Prantsusmaal (fasistlikud organisatsioonid). 3. Demokraatiast taganemine ja totalitarismi pealetung viisid maailma arengu suure sõja suunas. MAAILMAMAJANDUS 1920-1930. AASTATEL: Majanduse areng 1920-ndatel: I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus. Selle põhjused: Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest. Sõdade järel kasvab alati tarbimine = vaja rohkem toota. Taastus sõja tõttu soikunud kaubavahetus riikide vahel.
vanarooma võimu sümbol) marurahvuslik poliitiline ideoloogia, mida viisid ellu 1921. a. Benito Mussolini loodud Rahvuslik Fasistlik Partei Itaalias (võimul 19221943) ja Adolf Hitleri poolt 1920. a. loodud Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (võimul 19331945) II maailmasõja eel ja ajal. Fasism on juhikultust, sõda ja rahvastevahelist vaenu propageeriv äärmuslik poliitiline diktatuur, kus pole ruumi mõttevabadusel ega vabal ajakirjandusel. 20. saj. fasistlikud ja kommunistlikud reziimid olid nagu kaksikvennad. Mõlema puhul kadusid õige pea areenilt kõik poliitilised parteid peale ühe. Peagi kujunes välja riigipea isikukultus, mis omandas pahatihti karjuvalt tobeda vormi. Kodanike järel hakkas nuhkima hiiglaslik salapolitsei. Riigist väljasõit muutus tavakodanikule praktiliselt võimatuks. Teisitimõtlejate (dissidentide) jaoks loodi orjatöölaagrid. Kui Venemaa puhul rääkisime Gulagist, peab natsistliku Saksamaa puhul
vanarooma võimu sümbol) marurahvuslik poliitiline ideoloogia, mida viisid ellu 1921. aastal Benito Mussolini loodud Rahvuslik Fasistlik Partei Itaalias (võimul 19221943) ja 1920. aastal Adolf Hitleri loodud Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (võimul 19331945) II maailmasõja eel ja ajal. Fasism on juhikultust, sõda ja rahvastevahelist vaenu propageeriv äärmuslik poliitiline diktatuur, kus pole ruumi mõttevabadusel ega vabal ajakirjandusel. 20. saj fasistlikud ja kommunistlikud reziimid olid nagu kaksikvennad. Mõlema puhul kadusid õige pea areenilt kõik poliitilised parteid peale ühe. Peagi kujunes välja riigipea isikukultus, mis omandas pahatihti karjuvalt tobeda vormi. Kodanike järel hakkas nuhkima hiiglaslik salapolitsei. Riigist väljasõit muutus tavakodanikule praktiliselt võimatuks. Teisitimõtlejate (dissidentide) jaoks loodi orjatöölaagrid. Kui Venemaa puhul rääkisime Gulagist, peab natsistliku Saksamaa puhul
9.2 Igapäevaelu Suleti kõik opositsioonilised ajakirjad, ajalehed, keelustati kõik parteid peale fasistliku, antifasistidel keelati liigist lahkuda, piiridel seati sisse erivalve, asutati politsei, mis allus otseselt Mussolinile. Eraomand säilis, kuid ettevõtte omanik vastutas riigi ees tootmise eest, riik võis sekkuda tootmisküsimustesse. Klasside koostööd organiseeriti läbi korporatiivses süsteemi. Töövõtjaid-töölisi esindasid korporatsioonides fasistlikud ametiühingud, kes polnud valitavad. Keelati streikimine. Loodi fasistlike noorte organisatsoon, mille deviisiks oli ,,Uskuda, alluda, võidelda!", organisatsioonid haaras endasse praktiliselt kogu noorsoo. 10. Ameerika 1930. aastatel 1932. a saabus Ameerikas majanduskriisi sügavseis, Hoover kaotas oma populaarsuse, keeldudes majandusse sekkumast ning uueks presidendiks sai Roosevelt, Tal õnnestus president olla 4x järjest. Poliitikat, mida ta võimule tulles teostama
Üleeuroopalises Hispaania pärilussõjas kaotas Hispaania oma valdused Madalmaades ja Itaalias. 1810-26 kestnud iseseisvussõjaga vabanesid Ameerika mandril olnud Hispaania asumaad. 1931 kuulutati Hispaania vabariigiks, kuningas loobus troonist. Algas kodanlik revolutsioon. 1936 moodustati fasismi vastane rahvarinne. Samal aastal puhkes rahvarinde valitsuse vastu fasistlik mäss.Vallandus 32 kuu pikkune kodusõda, 1936 juulist 1939 märtsini. Mässulistele tulid appi Itaalia ja Saksamaa. Fasistlikud väed võitsid sõja ja nende juht kindral F. Fraco sai diktaatoriks. Teises maailmasõjas Hispaania ei osalenud, kuid toetas Itaaliat ja Saksamaad. Pärast Franco surma sai 1975 kuningaks Juan Carlos I. Valitsus taastas poliitilisi vabadusi, parteid olid jälle lubatud. 17 1977 sõlmiti diplomaatilised suhted NSV Liiduga ja 1986 liituti Euroopa Liiduga.
· Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ja piiramatu võimu. · Mussolinist sai kogu Itaalia juht e. duce. · Ettevõtteid kontrollis riik. · Töölised jagati eriala järgi kutsekogudesse. · Tööandjad ja töövõtjad moodustasid korporatsioone, kelle ülesandeks oli tülide lahendamine. · Salapolitsei jälgis inimeste tegevust ja meelsust. · Ajalehtedes võis ilmuda vaid fasistlikud kirjutised. · Mussolini tahtis Vahemerd Itaalia sisemereks. · Vallutati Albaania ja Abessiinia 10. Milles seisnes demokraatia kriis? · Muutused ühiskonnas Keskklass kaotas poliitilise, ühiskondliku ja majandusliku mõjuvõimu. Naistele anti valimisõigus. Tugevnes tööliskond. · Sõja mõju Sõja-aegadel karmikäeline riigivõim. Juhid tegutsesid kindlakäeliselt ja karistasid vaenlasi. · Pettumine Versailles' süsteemis
Sisuliselt oli see riigipööre. Fasistlik diktatuur kujunes Itaalias välja järk-järgult. Esialgu valitses Mussolini vormiliselt konstitutsiooni raames, lõplikult kujunes totalitaarne fasistlik diktatuur välja aastail 1926-1929.a. Korporatsioonid olid ühiste elukutsetega inimeste - tööandjate ja töövõtjate koondised, mille kaudu fasistlik riik organiseeris klasside koostööd. Tööandjaid-ettevõtjaid esindasid korporatsioonides nende liidud, töövõtjaid-töölisi fasistlikud ametiühingud. Fasistlike ametiühingute ülesanne ei olnud kaitsta tööliste huve, vaid aidata kaasa töö paremale organiseerimisele. Fasistlikku parteisse pääses vaid range valiku kaudu, see oli suhteliselt kinnine eliidiorganisatsioon. VÄLISPOLIITIKA. Totalitaarse reziimi kujundamise üks eesmärke oli algusest peale agressiivne välispoliitika, kuid 1920. aastatel oli Itaalia veel liiga nõrk, et välisekspansioonile mõelda.Itaalia oli esimene Euroopa riik, mis 1930
konsensuspoliitikat - Nii Inglismaal kui Prantsusmaal raha devalveeriti ja loobuti kullastandardist - Inglismaal oli poliitilisi segadusi, kuid need ei väljunud parlamentaarsest kontekstist, piirdudes kaheparteisüsteemi asendamisega rahvusliku valitsusega. 1929.a. oli võimul Tööerakond. Kriisi ületamiseks sõlmis liidu konservatiividega ja moodustati rahvusliku ühtsuse valitsus. - Prantsusmaal 1934-35 terav poliitiline kriis parempoolsed fasistlikud organisatsioonid (Croix-de Feu, Action Française). Demokraatia õnnestus säilitada, võttes appi laiapõhjalised koalitsioonid (Rahvarinne) Enamikus Euroopa riikides tulid võimule autoritaarsed diktatuurid. Miks säilis demokraatia paljudes Lääne-Euroopa riikides? 1. Vabaduse ja võrdsuse printsiibil põhinevad inimõigused olid omased mitte ainult poliitilisele süsteemile, vaid ka ühiskonna teistele alasüsteemidele, nt. perekonnale ja töösuhetele. Inimesi igapäevaelus
Kuna lastes nähti tuleviku-fasiste, oli riigi haridussüsteem ning noorteorganisatsioonid Mussolini erilise tähelepanu all. Esimene samm hariduse muutmiseks tehti 1923. aastal, kui haridusminister Gentile otsustas, et tehnika- ja humanitaarharidus tuleb lahutada. Tehnikaharidus jäi hooletusse ning põhirõhku pandi heale grammatikaoskusele ning intelligentse eliidi moodustamisele. See tekitas aga lapsevanemates suurt vastuseisu ning sai seetõttu kesta ainult aasta. Aasta- aastalt muutusid fasistlikud vaated koolis järjest tugevamaks. Suurem murre tehti 1936. aastal, kui õpikutest tehti riigi monopol ning heaks kiideti ainult üks ajalooõpiku variant, mis teatas algklassiõpilastele: ,,Duce jälgib igaühte teist." Fasismi ja Mussolini kultus oli nähtav ka teistes õppeainetes. Näiteks üks 3.klassi matemaatikaülesanne nägi välja selline: ,,Kuulsusrikas sõda Aafrikas kestis 7 kuud. Mitu päeva see kestis?" Grammatikas pandi
suur hulk teenekaid sõjamehi, kes tundsid, et neil kui Eesti eest võidelnud ja kannatanud meestel on ka suurem õigus öelda, kuidas asjad riigis peaksid olema. Paljudel juhtudel liitus sellega ka isiklik kibestumus kehva elujärje või takerdunud karjääri pärast. Kes tagab stabiilsuse? Tooma huvi vapside tegevuse vastu on seepärast täiesti loogiline, samuti kui energilise tegudemehe Ploompuu kaasaminek liikumisega. On oluline mõista, et tollal aimasid vaid vähesed, kuhu fasistlikud-natslikud ja nendega sarnased liikumised välja viivad. «Kõva kätt», st korda ja seaduslikkust ei nõudnud rahvamassid mitte ainult Itaalias, Saksamaal või Eestis, vaid peaaegu kogu Euroopas ja Ameerikas. Ei ole õige suhtuda vapslusega kaasaläinutesse kui mingitesse ebarditesse. Selles segases olukorras ei olnud kaugeltki selge, kes suudab võimule tulla ja nõutava stabiilsuse tagada. Tõnissoni valitsus ägas pahameelekoorma all, vapside võimed polnud veel selged, ülejäänud
Oma sõjaväe säilitamise tättu suutis Soome nii 1940.kui ka 1944.aastal sõjast välja tulla organiseeritult ja sõlmida rahu tingimustel, mis olid küll karmid, kuid ei tähendanud siiski maa alistamist. Selleks, et Soome rahutahe tunduks veenvana, pidi riik viivitamatult hakkama rahulepingus ettenähtud kohustusi täitma. Üheks selliseks oli armee demobiliseerimine. Vaherahulepingu kohaselt pidi Soomes laiali saadetama ,,fasistlikud" ja ,,hitlerimeelsed" organisatsioonid. Laiali tuli saata ka vabatahtlik maakaitseorganisatsioon Kaitseliit. Soome pidi katkestama ka kõik suhted Saksamaaga ja ajama välja Põhja-Soomes olevad umbes 200 000 saksa sõdurit. Algul prooviti seal harrastada omamoodi mängusõda, mille stsenaariumi kohaselt pidid soomlased teatud vahemaad hoides järgnema sakslastele, kes taganesid Norrasse. Selline taktika ei läinud läbi, kuna järelvalvekomisjon nõudis sõige sõja alustamist
1924. a valitud parlament fasistide kontrolli all. Mussolini uus valitsus koosnes valdavalt fasistidest Il Duce oli mitmetel ministrikohtadel üheaegselt. Erakorralised volitused. 4 atentaadikatset. 1925 opositsiooniparteide laialisaatmine. Vastaste arreteerimine, pagendamised (surmanuhtlus 1927 - 1940 10 inimesele) Mussolini isikukultus Dokfilmid, ajalehed, raadio Massimeeleavaldused, paraadid, kõned Sümboolika, vormiriietus. Fasistlikud noorteorganisatsioonid Mehelikkuse, jõu rõhutamine. Osa rahvast vaikis, osa vaimustuses Majanduspoliitika Streikide, ametiühingute keelustamine Riik rahastas ehitustöid: sillad, teed (autostrada), haiglad, koolid, raudteejaamad tööpuuduse vähendamine Rooma linna ehitusprogramm. Soode kuivatamine, metsatööd. Tööandjate ja töövõtjate korporatsioonide loomine. Kampaaniad: võitlus vilja eest, Itaalia liiri väärtuse eest.
Suleti kõik opositsioonilised ajalehed, ajakirjad, keelustati kõik parteid peale fasistliku, tribunali alla saadeti tuhandeid antifasiste, koostati dokument nimetusega "Töö harta," mis kavandas riigi majanduse juhtimise korporatiivse süsteemi. Korporatsioonid olid ühiste elukutsetega inimeste - tööandjate ja töövõtjate koondised, mille kaudu fasistlik riik organiseeris klasside koostööd. Tööandjaid-ettevõtjaid esindasid korporatsioonides nende liidud, töövõtjaid-töölisi fasistlikud ametiühingud. Fasistlike ametiühingute ülesanne ei olnud kaitsta tööliste huve, vaid aidata kaasa töö paremale organiseerimisele. Fasistlikku parteisse pääses vaid range valiku kaudu, see oli suhteliselt kinnine eliidiorganisatsioon. 1930. aastatel täienes partei üha enam fasistlikes noorsoo- organisatsioonides kasvatuse saanud isikutest, kes pidid vabad olema fasismi-eelse aja mõjudest. Suurt rõhku pöörati noorsoo maailmavaate kujundamisele. Deviisiks sai "Uskuda,
Propaganda omandas olulise tähtsuse ja saavutas Natsi-Saksamaal väga kõrge taseme (raadio, film, vapustavad rongkäigud ja massikogunemised). Oluline oli maailma jaotamine kaheks: meie / vaenlased (nt juudid, kommunistid, naaberrahvad jne). Vaenlaste / opositsiooni vägivaldne elimineerimine. NB! Itaalia fasismis antisemitismil oli teisejärguline roll, Natsi-Saksamaal see oli keskne küsimus. Natsid omandasid imperialismist jaotuse üle- / alamrassid; ,,Rassipuhtuse taotlemine". Nn fasistlikud diktatuuririigid kasutasid meeleldi välispoliitikas sõjalisi võtteid ja ületasid kergemini sõja künnise kui demokraatlikud riigid. Sõja ülistamine. Hitleri Natsi-Saksamaa 1933-39/-45 = totalitaarne diktatuuririik. ,,Kolmas riik" = Das dritte Reich. Eelkäijad: 1. Püha Saksa-Rooma Keisririik. 2. Hohenzollernite riik ehk Preisimaa ja Ühinenud Saksamaa Keisririik. Natside nägemuse järgi see kolmas riik kestab 1000 aastat. ,,SS Riik" (Schutz-Staffel asutati 1925a)
See ideoloogia rõhub emotsioonidele ja poliitilistele müütidele. Ideoloogia väited pole omavahel loogiliselt seotud, vaid adresseerivad inimeste hinge, emotsioone ja instinkte. Fasismi jaoks on võitlus väga oluline mõiste, mis peaks eksisteerima nii riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil. Fasism ei pea sõda ebameeldivaks nähtuseks, vaid loomulikuks ilminguks maailmas. Tähtsal kohal fasismi ideoloogial on sotsiaaldarvinismist tulenev olelusvõitlus, kus ellu jäävad ainult tugevad. Fasistlikud reziimid propageerisid elujõulise rahvuse loomist ning selle vahendina nähti ka teiste rahvuste hävitamist (antisemitism). Nõrgad ja nõrkuse ilmingud nagu inimlikkus, kaastunne, hoolivus, tuleb hävitada ühise heaolu nimel. Juhiprintsiip: Fasism ülistab juhti. Kuna riik ja rahvus on ühtsed, siis on neil üks eesmärk, üks tahe. Fasismi teooria kohaselt tuleb riiki juhtida totalitaarselt ning ainuisikuliselt, ilma valimiste, erakondadeta, parlamendita
müütidele. Ideoloogia ideed pole omavahel loogiliselt seotud, vaid adresseerivad inimeste hinge, emotsioone ja instinkte. Fasismi jaoks on võitlus väga oluline mõiste, mis peaks eksisteerima nii riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil. Fasism ei pea sõda ebameeldivaks nähtuseks, vaid 59 loomulikuks ilminguks maailmas. Tähtsal kohal fasismi ideoloogial on sotsiaaldarvinismist tulenev olelusvõitlus, kus ellu jäävad ainult tugevad. Fasistlikud reziimid propageerisid elujõulise rahvuse loomist ning selle vahendina nähti ka teiste rahvuste hävitamist (antisemitism). Nõrgad ja nõrkuse ilmingud nagu inimlikkus, kaastunne, hoolivus, tuleb hävitada ühise heaolu nimel. Juhiprintsiip: Fasism ülistab juhti. Kuna riik ja rahvus on ühtsed, siis on neil üks eesmärk, üks tahe. Fasismi teooria kohaselt tuleb riiki juhtida totalitaarselt ning ainuisikuliselt, ilma valimiste, erakondadeta, parlamendita. Fasism on täielikult nõus
annaabi.ee 
