Karjatamise mõju taimekooslustele: Luhad, rannaniidud, aruniidud
Vabakarjatamise peamiseks
puuduseks on keeruline planeerida õiget karjatamiskoormust rohumaal, s.o. sobitada
karjatavate loomade arv rohukasvu muutustega vegetatsiooniperioodi vältel ja aastatest
tingitud erinevustega. Samuti vähendab see karjatamisviis kultuurliikide
saagipotentsiaali ja eluiga, sest pidev taimede optimaalsest arengufaasist varajasem
kärpimine mõjub taimede arengule ja talvekindlusele pärssivalt. See karjatamisviis ei
sobi ka farmipidajale, kelle kasutada on väikesed ja hajusalt asuvad maatükid.
Vabakarjatamise rakendamisel on väga oluline taimiku seisundi (saak, arengufaas) pidev
ja asjatundlik hindamine. Rohu tagavara saab reguleerida karja suurendamise või
vähendamise teel. Kõne alla tuleb ka karjamaarohu nappuse korral lisasööda ajutine
juurdevedu.
Süsteemne e rotatsiooniline karjatamineKopliviisiline karjatamine. Rotatsioonilise
karjatamise puhul on karjatatav rohumaa jaotatud kopliteks, kuhu loomad suletakse