24. Simulatsioonil baseeruvad ökonomeetrilised mudelid. Näide taoliste mudelite koostamisest. Need on mudelid, mille lähteandmed ei ole statistikaameti poolt hangitud vaid on arvutuslikud suurused. Selliseid ökonomeetrilisi mudeleid nim simulatsioonil baseeruvateks mudeliteks. N: sealiha arvutusliku omahinna mudeli koosamine. Selleks tuleb välja selgitada kulutused sealiha tootmiseks. Peamised kululiigid: söödakulu (Ks); soetamiskulu (Kp); farmikulu (Kf). Ks mõjutavad tegurid: jõusööda maksumus kj; põr-sa ostumass Mp; realiseerimismass Mr. -> Ks võib vaadelda nende 3 teguri fun-na. Ks= f(kj, Mp, Mr). Nüüd tuleb fun-le anda konkr. kuju. Selleks valime ruut-fun.Ys=b0+b1*xp+b2*xr+ b3*xj+b4*xp2+b5*xr2+b6*xj2+b7*xp*xr+b8*x*xj+b9* xr xj (reg.võr). Nüüd on vaja leida bi. Selleks tuleb teha matemaatiline eksperiment andes ette x väärtused. Koost. katseplaani maatriks. Vähimruutude meetodi alusel leitakse bi.
st. ajahetkest, millal põrsas lülitus sealiha tootmistsüklisse ja sea realiseerimismassist Mr, siis farmikulusid Kf võib vaadelda kui kahe äsjamainitud teguri Mp ja Mr ning päevaste farmikulude kf funktsiooni. Seega farmikulud avalduvad üldjuhul järgmiselt Kf = f (kf , Mp, Mr) Seega funktsiooni konkreetne kuju on järgmine -;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;kus, y2 -; arvutuslikud farmikulu (eelnevalt tähistatud Kf) x1 -; põrsa ostumass (eelenalt tähistatud Mp) x2 -; realiseerimismass (eelenalt tähistatud Mr) x4 -; farmikulud päevas (eelevalt tähistatud kf) Sõltumatute muutujate x1, x2, x4 tasemete kindlaksmääramisel kasutame katseplaani maatriksit. Saadakse võrrand. Põrsa ostuga seotud kulud Kp sõltuvad põrsa ostumassist Mp ja ostetud põrsa 1kg hinnast hp. Antud juhul kulude sõltuvus kujutab endast tegurite Mp ja hp korrutist
annaabi.ee 
