Meditsiiniajaloo konspekt
51
sisesekretsiooni, vereringe, hingamis- ja patofüsioloogia valdkondadele, Fleisch ja Tiitso
täiustasid sj füsioloogilise elutegevuse uurimiseks vajalikke aparaate.
Farmakoloogiainstituudi sõdadevahelisele edule pani aluse prof. Siegfried Loewe (1884-
1963), kelle uurimisvaldkonnad ulatusid ravimudade analüüsimisest või joodi toimest
kilpnäärme ravisse, kuni emakasse toimivate ühendite farmakoloogiani (mis omakorda viis
suguhormoonide temaatikani). Loewe järglaseks õppetoolis oli Georg Barkan (1889-1946),
kelle teadustöö keskendus biokeemiale (raua- ja joodiühendite farmakoloogia). Barkan sunniti
paraku 1938. a, ettekäändeks soov luua "rahvuslikku farmakoloogiat" lahkuma ning tema
järglaseks sai prof. Georg Kingisepp (1898-1974), hiljem kaua (1938-1972) Tartu ülikooli
teadustööd kujundanud õppejõud.