Üldine Teatriajalugu I
Tühja ruumi probleem
lavastusala, selle personal, mehhanismid jne peavad täitma selle tühja ruumi probleemi.
Näitlejateatris sellist probleemi ei eksisteeri. Näitleja ei mõtle sellises kategoorias nagu terve
lava. Tema mänguruum, see ruum mida ta suudab füüsiliselt endaga täita enda ümber. See ruum
on tal alati täidetud. Näitleja jaoks teatris ruumiprobleemi ei eksisteeri, ka dramaturgi jaoks
mitte, suudab sõnades maalida vaataja kujutlusse ükspuha mis ruumi ja aja (fantaasiaruum).
Selleks, et teatris tekiks tühja ruumi probleem, kuulub rezissuuri juurde. Oli vaja esteetilist
pööret teatris, mille tagajärg see, et teater seisis käsi laiutades tühja ruumi probleemi ees.
Louis XV ajaks oli Racine moest välja läinud. Valitses lõppematu pidupäeva stiil. Väsimatu
Racine'i stiil ei olnud uue ajaga kooskõlas. Klassitsistlik stiil Marais'i teatris. Marais oli algselt
väga vaene teater, seda vaesust hakati tõlgendama nagu omapärast stiili (teadlik, taotuslik
annaabi.ee 
