Madrigal – (Jacopo da Bologna) 14.saj Itaalias tekkinud polüfooniline ilmalik lauluvorm. Ilmalik polüfooniline laul – (Gilles Binchois) laia kasutusalaga stiil, mille hiilgeaeg oli 16.saj ja mille levikule aitas kaasa nooditrüki leiutamine. Instrumentaal muusika: 16.saj hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika üksteisest eralduma Esimesed kirjapandud teosed instrumentaalmuusikale oli vokaalmuusika seaded Lühikesed fantaasiapalad Ansamblimuusikas olid populaarsed tantsud, mida käsitleti, kui seltskonna muusikat 15.saj leiutati nooditrükitehnika, lihtsustas nootide kirjapanemist Peeti oluliseks muusikaharidust Heliloojad: Inglise – Thomas Tallis, William Bird Itaalia – Orlandus Lassus, Giovanni Perluigi da Palestrina Kontsertmissa – ainult ordinaariumi osadest, Reekviem – kontsertmissa erivorm – leinamissa – Mozart
plaanipärasest süsteemist ja tagajärjeks oli käevigastus, mis purustas alatiseks lootused pianistikarjäärile. Tänu sellele puhkes aga õitsele Schumanni komponistianne ja sajandi 30-ndad aastad said ta loomingu esimeseks õitseajaks. Puhanguliselt töötava helilooja armastatuimaks instrumendiks oli klaver ja see loominguperiood andiski klaveriteoseid. "Liblikad" (1831) , "Sümfoonilised etüüdid" (1834), "Karneval" (1835) , sonaat fis-moll (1835) , "Davidsbündlerite tantsud" (1837) , "Fantaasiapalad" (1837) , "Lastestseenid" (1838), "Kreysleriana" (1838) , "Viini karneval" (1839) jt. on tema tähtsaimad klaveriteosed sellest ajast. Samal ajal sai alguse ka Schumanni muusikakriitiline tegevus. Noore, senitundmatu kriitiku esimene artikkel aastast 1831 oli pühendatud noorele, samuti tundmatule heliloojale Chopinile, kelles ta nägi muusikageeniust. Et veelgi resoluutsemalt võidelda oma põhimõtete eest, otsustas Schumann koos lähedaste sõpradega alustada muusikaajakirja väljaandmist
oli tal ka tugev kirjanduslik anne. Tema muusika on enamasti inspireeritud mõnest kirjandusteosest või varustatud omapoolse kirjandusliku programmiga. Schumanni muusikas esinevad sageli puhanguliste ja unistavate, kirglike ja mõtlike meeleolude kontrastid. Sageli viib Schumann kangelase loodusesse. 4. Suure osa tema loomingust moodustavad klaveriteosed ja vokaalmuusika. Eriti silmapaistvad on tema klaveriteosed. Näiteks: ,,Karneval" ; ,,Davidsbündlerite tantsud"; ,,Lastestseenid" ; ,,Fantaasiapalad"; ,,Sümfoonilised etüüdid" ; ,,Kreisleriana" ; ,,Album noortele" jt. 5. Võrreldes Schubertiga on Schumanni looming elujaatavam ja rõõmsam, selles on rohkem kontraste ja tormakust ning eredaid karaktereid. Suur osa Schumanni loomingus on programmilisel muusikal. Ta laiendas sümfooniaorkestri kõlavõimalusi ja armastas ebatavalisi rütmimustreid. 6. 1834. a. lõi Schumann Davidsbündlerite liidu Taaveti vennaskonna. Schumann lõi selle rühmituse oma fantaasiates
,, ROBERT SCHUMANN(1810-1856) Saksa helilooja, soov saada pianistiks. ,,Uus muusikaajakiri,, asutaja ja toimetaja. Abiellus Claraga(tunnustatud helilooja ja pianist ning Wiecki tütar) Tema elu iseloomustab sõna ,,võitlus,, Looming: 4 sümfooniat Oratoorium,, Paradiis ja Peri,, Solo ja koorilaul(üle 400) Tuntumad laulutsükid ,, luuletaja armastus,, ,,naise elu ja armastus,, ,,mirdid,, Klaveripalad, tuntumad tsükklid: ,,liblikad,, ,,lastestseenid,, noorte album,, ,,fantaasiapalad,, ,,kreisliriona,, ,,Eusebius,,-lüürik, introvert ,,florstan,,-impulsiivne, ekstravert GIUSEPPE VERDI()1813-1901 Itaalia tuntumaid romantismiajastu heliloojaid. Alustas 7 a. kiriku organisti abilisena. 1832 tahtis minna Milani konservatooriumisse, kuid teda ei võetud vastu. Muusikahariduse sai eraõpetjaalt. Peamiselt oli ooperihelilooja. Loosung ,,Viva Verdi,, e. ,,Viva Vittorio Emanuelle , Re D Italia,, Tuntumad oopeid: ,,Nabucco,, saavutas üleeuroopalise tuntuse
Klavessiiniteosed ,,Prelüüd ja fuuga" h-moll 26. Sündis õukonna kirurgide perekonda, millega kaasnes klats ja keelepeks. Pere ei pooldanud eriti Händeli muusika õppimist. Hamburg- 1.viiuldaja, siis klavessiinimängija ja siis dirigent. Itaalia- loomingu peamine käekirja lähtepunkt + kapellimeister London- juhtis Rinaldo ooperiteatrit. Veetis seal pika aja kuni jäi pimedaks ning 1759. Aastal suri. 27. Avaldas end põhiliselt ooperis. Tokaatad, süidid, fantaasiapalad, oratooriumid. Orkestrisüidid ,,Veemuusika" ja ,,Tulevärgimuusika". 28. Vokaallooming Oratooriumid ,,Messias" Kantaadid Aariad ,,Xerxese aaria" Duetid Tertsetid 29. Vivaldi oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiuldaja. Pühendus haiguse tõttu muusikale. Oli viiuliõpetaja, orkestrijuht ja muusikadirektor. Lõi oma õpilastest ühe säravaima Euroopa orkestri. ,,Oboekontsert", ,,Aastaajad", ,,Magnificat" g-moll Kirjutas erakordse tempoga
kaasaegset muusikat, analüüsib seda, tutvustab noori näitlejaid. Kriitikuna oli tal hea võimalus kujundada publiku arvamust. Oli konservatooriumis õppejõud, Schumann oli jaatav romantik, tema muusikas on tormakust, kontrraste, eredaid karaktereid, tema teeneks jääb sumgooniaorkestri kõla võimaluste laiendamine ja esimesena loob karakter variatsioone. Looming: klaveriteosed väikevormid, karneval,Fantaasiapalad,Vokaalmuusika Poeedi armastus, naise elu ja armastus, Orkestri suurvormid 4 sümfooniat, 1 ooper. KLAVER Virginaal, kaksikvirginaal spinett,klavikord,klavesiin. 1709 Bartolameo Cristofori, tema instrumendil olid olemas kõik nüüdisaegsed klaverivahendid. 1739 sündis I vertikalklaver e püstiklaver Klaver täiustub ja areneb terve 19. Saj. Haydni ajal eelistatakse klaverit klavesiinile, 19. Saj alguses on klaver nagu praegu, Klaver annab võimaluse mängida valjust-vaikseni,
ja rahvalaul ning intiimsete muusikaõhtute isetegevus. Õpinguaastad (1797-1813) Schumanni looming Schumanni looming on arvuliselt suur ja küllaltki mitmekülgne. 1. Palju klaveriteoseid kahele ja neljale käele, neist tähtsamad: a) kahele käele: "Liblikad" (op.2,1831), "Sümfoonilised etüüdi" (op.13, 1834), "Karneval" (op.9 1834- 36), sonaat fis-moll (op.11, 1835), Fantaasia C-duur (op.17, 1835) , "Davidsbündlerite tantsud" (op.6, 1837), "Fantaasiapalad" 8op.12,137), "Lastetseenid" (op.15, 1838), "Kreisleriana" (op.16, 1836), "Viini karneval" (op.26, 1839), "Noorte album" op.68, 1848), "Metsastseenid" (op.82, 1849); b) neljale käele: "Idamaised pildid" (op.66, 1848), "Ballistseenid" (op.109, 1851), "Laste ball" (op.130, 1853) jt. 2. Sümfooniline muusika ja kontserdid: 4 sümfooniat, seitse avamängu, 3 kontserti orkestri saatel (klaveri-, viiuli- ja tsellokontsert). 3. Kammerteosed: 3 keelpillide kvartetti, kvintett ja kolm triot. 4
Romantiline, fantaasiaküllas I kohal vokaallooming Kuni 1840 kirjutas klaveriteoseid Lauluzanri vastu tekkis tal huvi Schuberti loominguga tutvudes. Ta on loonud 250 soolulaulu. Ta on jätk Schuberti loomingule, arendab soolulauluzanrit. II kohal klaverilooming Kuni aastani 1840 Schumanni klaveristiil on uus kvaliteet muusikaajaloos. 1) kirjutas enamasti väikevorme, kus iga pala on just kui hetkemeeleolu 2) klaverikäsitlus on orkestraalne, omapärased kõlavärvid 1) tsükkel "Fantaasiapalad" 8 pala, valitsevad tunded 2) tsükkel "Laste stseenid" 13 pala, laste mõtted ja tunded 3) tsükkel "Noorte album" mõeldud lastele mängimiseks, õppimiseks, kirjutas oma tütrele 6ndaks sünnipäevaks 4) tsükkel "Karneval" 21 pala III kohal Sümfoonilised teosed On kirjutanud 4 sümfooniat, 8 avamängu, klaveri, viiuli ja tsellokontsert ISELOOMULIKUD JOONED Miniatuursed Domineerib armastuslüürika
Miniatuur ongi sobivaim väljendusvorm üksikisiku tundeist ja meeleoludest. g) Schumanni muusikaline keel on väga mitmekülgne. Siin võime kohata laululis-romantilisi ja tantsulisi intonatsioone. Schumann tõi oma teostesse mitmesuguste tantsude (valss, polonees jt.) rütmi. Eriti tuleb rõhutada Schumanni omapärast rütmikäsitlust. Tähtsamad teosed: Klaverile: "Liblikad" (1831) , "Sümfoonilised etüüdid" (1834) "Karneval" (1835) "Davidsbündlerite tantsud" (1837) "Fantaasiapalad" (1837) "Lastestseenid" (1838) "Kreysleriana" (1838) "Viini karneval" (1839) jt Laulutsüklid: "Luuletaja armastus" (16 laulu Heine tekstidele) "Naise elu ja armastus" (8 laulu Chamisso tekstidele) "Mirdid" (26 laulu mitmete poeetide tekstide) Sümfooniad nr 1 B-duur ,,Kevadsümfoonia" (1841) Oratoorium ,,Paradiis ja Peri" Ooper ,,Genoveve" (1848)
lühikest aega Leipzigi konservatooriumis, Düsseldorfis muusikasirektor .Abielus nimeka pianisti Clara Wieckiga, oma õpetaja tütrega.Vaimuhaigus aastast 1854. Oluline on tugevalt klassikutega seotud klaveri ja laululooming, tänu põhjalikule Bachi uurimisele tihedalt polüfooniline looming( fuugad teemale B-A-C-H), siit väga isikupärane rikkalikult arendatud keskhäältega klaveristiil. Sisult romantiline ja ka muusikaväliselt inspireeritud väljendusmaailm( Fantaasiapalad, Karneval, Noortealbum).Kirjaniku ja kriitikuna suur mõju avaliku arvamuse kujundamisele. 1834.a. asutas ajakirja muusikutele. Teosed : ooper "Genoveva", ilmalik oratoorium Paradiis ja Peri, 4 sümfooniat, kontserdid klaverile, tsellole, viiulile, olulosed kammerteosed, . 27 suurteostklaverile (3 sonaati, Sümfoonilised etüüdid, Fantaasia C-duur, Kreisleriana). 5.Romantiline realism, Intellektuaalsus. a) R.Wagner, G. Verdi Programmiline muusika b) H.Berlioz, F. Liszt
annaabi.ee 
