Sürrealism Sürrealism (pr.-keelsest sõnast surréalisme - "realismi kohal", s.t. üle-reaalsuse võimalikkust, üleloomulikkuseni ulatuvat kunsti ). Sürrealism on 20. sajandi kunsti ja kirjanduse vool, fantaasiakunst, kus olendid ja esemed ühendatakse omavahel ebatavalistesse seostesse, saades nii unenägusid meenutavaid kujutluspilte , valitseb absurdi, hallutsinatsioonide kujutamine. Olulisel kohal on ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid. Ajalooline taust Sürrealism sai alguse pärast Esimest maailmasõda Pariisis. Äsja lõppenud sõda tõi kaasa pessimismi, meeleheite ja väsimuse. Kirjanduses
pimeda juhuse kõikvõimsust. Juhtlause:" Mõte sünnib suus." Kalju Lepik M.Solohhovile (,,Ülesküntud uudismaa") pühendatud luuletus. Lehel oli vaid must kast. Kunstnik Marcel Duchamp loobus maalimisest ja hakkas oma teostena esitama vabrikutooteid. Nende idee kunst on ühiskonnavastane mäss. Lemmikhüüe ,,Ma vihkan tervet mõistust!" 2. Sürrealism See on fantaasiakunst. Sürrealism mässab eluvormide ja maailmapildi vastu, mis põhinevad loogikal ja mõistusepärasusel. Tekkis I maailmasõja vapustuste järel. Väidavad, et inimestest on saanud üha enam asjade ja nn. tõsiasjade ori. Vaimuvabadus on kängunud. Sümbolite metsa asemel, kus kõndis Baudelaire, tõukleb tänapäeva inimene etikettide metsas. Inimeste unelmad närbuvad, tunded lamestuvad. Oma õnne otsib inimene asjadega kohanemises, oludega leppimises
- värvilaikude paigutuses ei paista olevat mingit korrapärast süsteemi b)konstruktiivne e geomeetriline abstraktsionism - Saksamaaga samal ajal arenes Prantsusmaal konstruktiivne e geomeetriline abstraktsionism - kasutati puhtaid spektrivärve ja kindla vormiga kujundeid Sürrealism - oli üks pikema kestvusega kunstivool 20.sajl, mis tekkis esmalt kirjanduses, siis graafikas ja maalikunstis - on fantaasiakunst, kus tvalised olendid ja esemed on ebatavalistes seostes - püüti otsida alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides ning laste ja vaimuhaigete või ürgaja inimese visuaalses eneseväljenduses - kuulsaim sürrealist oli hispaanlane Salvador Dali - veel kuulsaid sürrealiste: Rene Magritte, Max Ernst, Jaan Miro - Max Ernst täiendas sürrealismi veel omapoolsete leiutistega frotaaz -faktuuride sissehõõrumistehnika dekolaaz värvikihtide mahavõtmine
aastal autoavariis. 2006. aasta novembris müüdi Pollocki teos "Number 5" 140 miljoni USA dollari eest. Tegemist oli suurima summaga, mis ühe kunstiteose eest välja käidud. Kas Juhuslikkus või kord!? Ajal, mil Jackson Pollock oma teosed lõi, oli kunstis kolm olulist aspekti ekspressionism, milles oli olulisel kohal kunstniku emotsionaalne seisukoht iseenda ja maailma suhtes, abstraktsionism, mis püüdis üldistada reaalsuse erinevaid struktuure, ning fantaasiakunst, mis nagu inimmeele individuaalne labürint balansseeris kujutlusvõime piiridel, olles spontaanne ja irratsionaalne. Heas kunstiteoses pidi olema korra ja kujutlusvõime kohalolu ning tasakaal ilma kujutlusvõimeta oleks teos surmavalt igav, ilma vähima korrata liiga kaootiline, ilma tundevarjundita ei tekitaksta meis vähimatki vastukaja. Pollockis oli see kõik olemas.Miks siis ikkagi ,,heitis Pollock purgi värvi publikule näkku"
Kunsti kontrolltöö (29.10.2013) Sürrealism, dadaism, kubism, futurism, art-deco Sürrealism Sürrealism sai alguse pärast Esimest maailmasõda Pariisis. Selle liikumise eesotsas oli kirjanik ja kriitik André Breton. Kunstis üritati harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhusest lähtuvat joonistamist-maalimist. Sürrealism on fantaasiakunst, kus olendid ja esemed ühendatakse omavahel ebatavalistesse seostesse, saades nii unenägusid meenutavaid kujutluspilte. Eelkäijateks olid prantsuse luuletaja Arthur Rimbaud ( tema poeemid on nagu unenäod), eeskujuks olid ka Francisco Goya, samuti kunstnikelt-sümbolistidelt ja rühmituselt ''Dada''. 1924. a. avaldas kirjanik Andre Breton Pariisis sürrealismi manifesti, tuginedes psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. Sürrealistid: 1
*värvilaigud, pritsmed, nired (J.Pollock). 12. Eestis-Sirje Runge. Dadaism/Sürrealism 1. ,,Dada" prantsuse lastekeeles mänguhobune. 2. Euroopas oli esimene maailmasõda, protest sõja ja kapitalismi vastu. 3. Protesteerisid vana kunsti vastu. 4. Lõigati, kleebiti, toodi asju kohale. 5. Kollaaz kleebiti kokku materjale, assamblaaz monteeriti kokku juhuslikult leitud esemed. 6. P.Picabia, M.Duchamp, H.Arp 7. Sürrealism (fantaasiakunst) ideeliseks eeskujuks luuletaja A.Rimbau, F.Goya, manifest A.Bretonilt. 8. Sürrealismi manifest tugines psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. 9. Salavatore Dali tuntuim sürrealist. 10. Iseloomulik on esemete absurdne seostamine (pilv ukse vahel, vedur kaminas). 11. Tekitab vaatajates jälestust, maalib jubedaid asju, samas on pintslitöö täpne ja korrektne. Pariisi koolkond 1
MOODNE KUNST 20. sajandi jooksul loodud kunst on mitmekesine. Moodsa kunsti all mõeldakse eelkõige kapitalistlikes riikides loodud kunst, mis ei sea eesmärgiks looduse täpset edasiandmist. Moodne kunst koosneb tervest reast suundadest ja stiilidest. Moodsa kunsti voolud on näiteks ekspressionism (kunstniku tunnete ja meeleolude väljendamine), kubism (esemete taandamine lihtsateks geomeetrilisteks kujunditeks, esindajad Pablo Picasso, Georges Braque, Fernand Leger), futurism, sürrealism (fantaasiakunst, mis loob nägemusi või unenägusid meenutavad kujutluspilte, esindajad Marc Chagall, Salvador Dali, Joan Miro jt), abstraktsionism (ei püüa kujutada midagi looduses olemasolevat, vaid kasutades maalikunsti vahendeid väljendab kunstniku meeleolusid, tundeid, suhtumisi. Esindajad on näiteks Vassili Kadinsky, Kazimir Malevits, Piet Mondrian). KASUTATUD KIRJANDUS Eesti Entsüklopeedia VI, Tallinn "Valgus" 1992 Peatükke kunstiajaloost, Tallinn "Valgus", 1989
Ta uskus, et kunstiteos sünnib vaatajate oskusest näha tavalisest ümbrusest pärit esemeid uues ümbruses kui kunsti. 45 1914 pani näitusele välja pudelikuivatusresti. 14.-Sürrealism. Riik. Kuulsaim sürrealist? Millele toetus, kust saad mõjutusi? 2-3 tööd sellelt mehelt. Üks pikema kestusega moodsa kunsti voole. Veidi hilisem, peale I MS kujunenud. Õitseaeg 1920 -tel. Idee: inimese tõeline olemus on peidus alateadvuses, unenägudes. (S. Freudi psühhoanalüüsi rakendamine) Fantaasiakunst, kus kõik on võimalik, seal pole korda, mõistuspärasust. Kõik allub unenäo juhuslikkusele. Arstiteaduses levis: inimese hinges, alateadvuses peitub palju ürgseid pimedaid jõude, mis püüavad inimese mõistust ja käitumist allutada. Kunstnikud püüdsid oma loomingus anda vaba voli nendele tundmatutele hingejõududele. Kunstiteosed pidid tekkima nagu iseenesest, ilma mõistuse kontrollita. Eesmärgiks on elu ja kunsti piiride kahtlaseksmuutmine või kaotamine. Kunst on elu peaproov.
mille mõjusid võib leida tänapäevalgi. Selle sünd oli Esimese maailmasõja järgses Pariisis, kus 1924. aastal koondas Andre Breton, kes sel hetkel veel kuulus dadaistide hulka, enda ümber mässumeelsete ja sõjas ning ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kellega moodustati sürrealistide koolkond. Nimi ,,sürrealism'' tuleb prantsusekeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. See on fantaasiakunst, kus tavalised olendid ja esemed ühendatakse omavahel ebatavalistesse seostesse, saades nii mingeid nägemusi või unenägusid meenutavaid kujutluspilte. Niisuguse kunsti tekkel oli suur osa 20. sajandi alguse arstiteaduses levinud seisukohtadel, mille järgi inimese hinges ja alateadvuses pesitseb palju ürgseid pimedaid jõude, mis püüavad endale inimese mõistust ja käitumist allutada. Sürrealistid tuginesid psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele, kelle kohaselt
Moodsa kunsti all mõeldakse eelkõige kapitalistlikes riikides loodud kunst, mis ei sea eesmärgiks looduse täpset edasiandmist. Moodne kunst koosneb tervest reast suundadest ja stiilidest. Moodsa kunsti voolud on näiteks ekspressionism (kunstniku tunnete ja meeleolude väljendamine), kubism (esemete taandamine lihtsateks geomeetrilisteks kujunditeks, esindajad Pablo Picasso, Georges Braque, Fernand Leger), futurism, sürrealism (fantaasiakunst, mis loob nägemusi või unenägusid meenutavad kujutluspilte, esindajad Marc Chagall, Salvador Dali, Joan Miro jt), abstraktsionism (ei püüa kujutada midagi looduses olemasolevat, vaid kasutades maalikunsti vahendeid väljendab kunstniku meeleolusid, tundeid, suhtumisi. Pablo Picasso maal ,, Skulptuur (ladina keeles sculptura) on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval.
,,Barocco" tähendab eriskummaline, ebatavaline. 17 saj kasutati seda sõna ainult seoses kunstiga. Barokk-kultuuri aeg on iseloomustatud kui kriisiajastut. Barokk hämmastab, üllatab ülepaisutuste ja liialdustega, värvikülluse ja sümbolite rohkusega. Barokis püüti kasutada erinevate valdkondade elemente, sellest tulenebki juhuslikkus ja see, et erinevad detailid ei sobi tervikusse. Barokk on liikuv, energiline. Rabab ootamatusega, nutikusega, vastuolulkisusega, on mängurikas fantaasiakunst. Katoliku usu maades püüti barokk-kunstis luua illusiooni katoliku kiriku vägevusest. Püüti suurendada rahvahulkade usutunnet selle kaudu. Barokk-kunst sai selle tõttu erilise tähenduse katoliku usu maades. Peagi vallutas kogu Euroopa ning jõudis isegi Ameerikasse. Barokis kohtub traditsioon uuendusliku arusaamaga kunstist. Barokiaegsetele arhitektidele heideti ette maitsevääratusi. Barokis puudub tasakaal
annaabi.ee 
