peale kuninga sõdalased ja tapsid kõik hugenotid. Hiljem anti hugenotidele teatud vabadused. Charles IX õde pidi abielluma Henry de Bourboniga 1572, et sõlmida vaherahu. Hugenotid kogunesid Pariisi, di Medici otsustas nad hukata, Üle 2000 hugenoti tapeti. Ususõdade uus puhkemine. De Coligny tapeti. Abiellumine toimus. De Bourbon pidi muutma mitu korda usku, et jääda ellu. Charles IX sureb ja tema asemele sai vend Henry III(1574-1588), kes oli viimane di Medici poeg, ta tapeti fanaatiliste katoliiklaste poolt. 1589 sai võimule Henry Bourbon , Henry IV nime all, oli võimu all 1610 aastani. Ta oli hugenot. Ta ei saanud troonile kuna Pariis ei lasknud teda väravatest sisse. Pariisis pooldati katoliiklust. 1594 vahetab Henry usku sõnadega Pariis väärib missat. Ta ei unusta hugenotte. 1598 annab ta välja Nantesi edikti, millega andis ta hugenotidele õiguse jumalateenistusi pidada, et nad ei peaks elu pärast kartma anti neile paar kindlust ja õigus sõjaväge pidada
Eesmärgiks ilmselt tagada võimalikult mitmekesine ja `õigete inimeste' kooslus. Komsijonile on tagatud juurdepääs informatsioonile, õigus nõuda seletusi jne. Kuigi komosjoni kuulub üsna suur hulk inimesi, leian, et otsuse tegemine võib siiski subjektiivseks kujuneda. Põhjuseks siinkohal ühiskonna suhtumine diskrimineerimisse. Miskipärast on sõna `feminism' tänases Eestis veel negatiivse kõlaga ning suurele hulgale inimestele seostub see fanaatiliste naisõiguslastega, kes kiivalt oma õiguste eest võitlevad. Veelgi enam, kohati jääb mulje, et feministe peetakse poolearulisteks. Seega, on vist naiivne loota, et avalikkus naiste diskrimineerimist ühiskonnas tunnistab. Just seetõttu kahtlen, kas diskrimineeritutel on piisavalt julgust, et komisjoni poole pöördumisega avalikkuse tähelepanu endale tõmmata. Pigem olen seda meelt, et enamus valib kergema tee, nn. tradistioonilise käitumismustri ning ignoreerib fakti, et teda on