· Andis tõuke Prantsuse revolutsioonile Voltaire vaated haridusest · PROPAGEERIS HARIDUST · "Mida rohkem loete järele mõtlemata, seda rohkem usute, et teate palju; mida rohkem mõtlete lugedes, seda selgemini näete, et teate veel väga vähe." · Pidas teadmiste allikaks vaatlusi ja kogemust TSITAATE · "Originaalsus pole midagi muud kui arukas matkimine." · "Ta oli kõige rumalam, seega ka kõige fanaatilisem." · "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõtelda" Voltaire · Ta oli filosoof, kirjanik, poeet, dramaturg ja ajaloolane, kuid ta tegeles veel metsanduse, rahvastikuloo ja paljude teiste teadustega, sest 18. sajandi haritlased püüdsid olla võimalikult mitmekülgsed. · Juba järgmisel sajandil tuli sellest loobuda. · Uskus Jumala olemasolusse, kuid eitas kirikut kui institutsiooni, nägi selles pigem vaimupimeduse levitajat.
inimese idealiseerimisele Rousseau’ filosoofias. • Lugu indiaanlasest, kes satub Prantsusmaale, kes n- ö teistsugusena näeb Euroopa tsiviliseeritud ja mõistust pooldavas ühiskonna valelikkust ja rumalust. • Voltaire’i ei rahulda tegelase nö metslasepuhtus – indiaanlasest saab hariduse ja kultuuri kaudu isiksus. TSITAATE • “Originaalsus pole midagi muud kui arukas matkimine.” • "Ta oli kõige rumalam, seega ka kõige fanaatilisem." • "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõtelda"
puhastati: võidmissalviga viksiti saapaid ning armulauakarikatest joodi gööside terviseks. Antwerpeni sinod pani samal aastal aluse kalvinistlikule riigikirikule. Niisugune areng Madalmaades polnud kaugeltki mitte see, mida Felipe II oli taotlenud. Kui ülemasehaldur Margarete oli valmis rahu sõlmima, siis Felipe II mitte. Mässu saadeti maha suruma Alba hertsog Fernando Alvarez de Toledo 10 tuhande mehelise Hispaania sõjaväega. Alba hertsog oli veelgi fanaatilisem kui kuningas, leides, et ,,Madalmaid saab valitseda vaid timukakirve ja tuleriida abil." Saanud tagasiastunud Margarete asemel ülemasehalduriks, asuski ta oma kavatsusi ellu viima. 9. septembril 1567 lasi hertsog banketi ajal kõrgemad aadlikud vahistada. Juunis 1568 ,,ketserlikud mässajad" (teiste hulgas ka katoliiklasest krahv Egmont) hukati ning nende varandus konfiskeeriti. Alanud oli süngeim aeg Madalmaade ajaloos. Kuni 1572. aastani hukati 8000 inimest,
annaabi.ee 
