Ilmselt peaksin füsiokraatide järeltulijaid oma talupoegliku elulaadi ülistamise ja linnade kunstlikuse ülistamise pärast maainimesteks. Võrreldes merkantilistidega olid füsiokraadid rohkem n.ö linnavurled. Füsiokraadid olid oma põhimõtetelt väga lihtsad ja usklikud. Mina ise pooldan rohkem merkantiliste, sest nende põhimõtted on loogiliselt lahtiseletatavad, lihtsad ja löövad. Füsiokraadid aga soovivad kõik jätta jumala hooleks kuid tegu on vaid fanaatilise usu, mitte faktidel põhinevate argumentidega. Fantaatiline usk võib, tõsi küll olla väga edukas, kuid pooldan siiski pigem merkantiliste.
Kujutab üksikasjalikult esimesena ühiskonna madalat poolt, põhjakihti. Rabelais nägi inimelu peaaegu ainult materiaalse ja bioloogilisena. Peateos "Gangantua ja Pantagruel". Oli munk, õppis arstiteadust, oli arst ja suhtles humanistlike ringkondadega. Materialistlik ja vabameelne elukäsitlus. Kasutab ohtralt rahvalikku rämedat kõnepruuki. Looduse alus on kehalisus, sugulisus. Groteski suur kasutaja + mäng keelega. Tegelased hiiglastest kuningad. Fanaatilise militarismi paroodia. Kelmiromaan realistliku romaani esimene etapp. Omamoodi rüütliromaanide paroodiaks. Iroonia nende idealismile. Ajalooline konkreetsus, antakse edasi minajutustusena, peategelase autobiograafia, tõepärase mulje jätmine on tähtis, enamasti räägitakse noorukiea seiklustest, ühiskonna väärnähtuste kriitika. Cervantesel oli seiklusrikas elu. Värvati sõjaväkke ja jäi sõjas halvatuks. Langes mereröövlite
skulptuure.San Marco aias,kunstiliselt harivas keskonnas valmisid tal ka esimesed skulptuurid ,,Madonna trepil" ja ,,Kentauride lahing". Firenzest põgenemine 15.sajandil oli Firenze üks Euroopa tähtsamaid kultuuri ja kaubanduskeskusi.Linna valitsenud Medicite suguvõsa jõukus rajanes pangandusel ja kaubandusel.Firenze linn oli küll vabariik aga siiski mõne võimsa suguvõsa kätte.Lorenzo de`Medici surma järel 1492 aastal tuli võimule tema poeg Piero,kes ei suutnud aga vastu seista fanaatilise dominikaani munga Girolamo Savonarola kasvavale mõjuvõimule,ega ära hoida linna langemist Charles VIII-nda juhitud Prantsuse vägede kätte. Medicite soosikuna sattus ka hädaohtu.Üheksateistkümne aastaselt õnnestus tal linnast mõgeneda just enne rahutusi.Ta suusndus Bolognasse kus ta peale ühte aastat naases Firenzesse, kus ta valmistus reisiks Roomaasse.Roomas veetis kunstnik ka suure osa oma elust. Rooma Igaveses linna Roomas oli aga antiik skulptuuri järele suur nõudlus
valitsemise ajal. Kuningas Henri IV lõpetas formaalselt ka ususõjad tema poolt 1598. a väljaantud Nantes'i edikt andis hugenottidele usulised õigused ja võrdsustas nad sellega katoliiklastega. Henri IV kindlustas riigi majandust, toetas tööstust, soodustas põllumajandust, rajas esimese prantsuse koloonia Kanadas. Nagu saatuse pilkena suri Henri IV, kes oli usuküsimustes ükskõikne, kes suutis peaaegu lepitada siseriigis katoliiklased ja hugenotid, fanaatilise munga käe läbi. Tema poeg Louis XIII, kes valitsejana oli pehmeloomuline, tahtejõuetu, arg, tõusis troonile vaid 9-aastasena; tegelikuks valitsejaks sai tema ema Maria di Medici. Ta oli küll valitsemishimuline, kuid vähese oskuse ja tahtega riiki juhtida. Henri IV aegsed ministrid kõrvaldati ametist. Suure võimu omandasid Maria di Medici Itaalia sugulased, kes koos oma peredega kulutasid tohutul hulgal riigi raha. 1614. aastal tuli isegi kokku kutsuda
süsteemi, mille moodustavad füüsika, metafüüsika ja loogika. Ja ometi on Aristotelesel praktilisel filosoofial selgeid ühisjooni tema empiirilise ja loogilise ontoloogiaga. Nii nagu ontoloogias ei huvita Aristotelest mitte niivõrd äärmused puhas materiaalsus ja puhtideaalne olemuslikkus kui just nende vahele jääv liikumine juhuslikult etteantuselt ideaalsele paratamatusele, otsib ta ka eetikas keskteed fanaatilise idealismi ja egoistliku materialismi vahel. Pidevalt üritab ta näidata, et see, mis on hea riigile, on hea ka üksikisikule ja ümberpöördult. Inimene on tal loomult ,,poliitiline olend". Iga inimese jaoks parim on kesktee egoismi ja altruismi, privaatse ja avaliku vahel. Aristoteles ei ütle, kas ta peab parimaks riigivormiks traditsiooniliste institutsioonidega monarhiat, vooruslikkusega legitimeeritud aristokraatiat või konstitutsioonilist demokraatiat, kuid ta vihkab
Siiski piirasid kuningavõimu mitmed olulised tegurid: hugenotid olid Nantes'i edikti järgi saanud endale niivõrd suuri privileege, justkui riigi riigis (neil olid oma parlamendid, omavalitsused, sõjavägi jne); suurfeodaalid olid kohati oma valdustes ikka veel iseteadvad ja mõjukad ning Pariisi parlament ja generaalstaadid omasid veel suhteliselt olulisi õiguseid, näiteks maksude kehtestamise oma. Henri ajal nende probleemidega kuigivõrd tegeleda ei jõutud, kuna ta tapeti fanaatilise katoliiklase poolt ning tema alaealise poja Louis XIII valitsusaja esimestel aastatel hakkas keskvõim hoopis nõrgenema. Kuid asjaolud muutusid, kui riigi tegelikuks juhiks sai kardinal Armand Jean du Plessis de Richelieu (pildil), kes asus keskaparaadile allutama kõiki kohalikke võimukeskusi. Richelieu oli ka edukas: hugenottidelt võeti enamik nende privileegidest ja kuigi see põhjustas kodusõja, siis suudeti see suuremate probleemideta võita (selle
Pealegi oli tal sündimisest peale Rooma kodakondsus. See võimaldas tal vabalt ühest kohast teise reisida. Paulus sündis kreeklastega asustatud Tarsoses (tänapäeva Türgi kagurannikul) 3 4 aastat Jeesusest ja Ristija Johannesest hiljem. Pauluse õige nimi oli Saul (kreekapäraselt Saulos). Tema juutidest vanemad kuulusid variseride parteisse ja neil oli Rooma kodakondsus. Noorelt õppis tulevane apostel Paulus Jeruusalemmas rabiks (preestriks). Fanaatilise variserina võttis ta aktiivselt osa esimeste ristikoguduste jälitamisest. Ta olevat isegi olnud esimese ristiusu märtri Stefanose surmamise üks peamisi õhutajaid (Stafanos loobiti kividega surnuks). Kas ta ka ise Stefanose pihta kive pildus, seda me ei tea. Aga juhtus ime. Teel Damaskusesse, kuhu ta palus ise end saata kristlasi vahistama, tabas teda eriline nägemus 10
hindudega hästi läbi saada. Ma arvan, et Gandhi oli idealist ning tema eesmärk oli täielik rahu, ning seepärast see kurvastas teda ikkagi. Gandhil polnud mingit võimu peale tohutu autoriteedi. Ta rändas külast külla ja linnast linna, et vaenu vaigistada. Kahjuks, teda ei saatnud täielik edu ja tapatalgutel hukkus ikkagi miljoneid inimesi. Gandhi ainsaks lohutuseks oli surm, mis vabastaks ta jõuetu vägivallatunnistaja seisundist. 30.jaanuaril 1948 ta suri, teda tabas fanaatilise hindu kuul. Teda süüdistati kodumaa reetmises: ta olevat armastanud võõraid rohkem kui omasid. Tema viimased sõnad olid ''Oo Jumal!'', mis on kirjutatud ka tema mälestussambale, mis asub tema hukkumiskohal Delhis. Enne hingeheitmist osutas Mahatma Gandhi käega mõrvarile, et andestab talle. Ma usun, et see hindu lihtsalt ei olnud rahul, et riik jagunes kaheks ja oli vihane. Inimesed tapavad palju hetke emotsioonide ajendil, just sellepärast ongi oluline ebastabiilsetel inimestel
korrastasid vaimulike ettevalmistamist ning kinnitasid paavsti ilmeksimatust. · Paavst Gregorius XIII teostas 1582 a. kalendrireformi, pannes aluse tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. 5. Hispaania kui vastureformatsiooni kants a) Felipe II võim (1556-1598): · Karl V poeg. · Tema võimu alla kuulusid ka Madalmaad, Sitsiilia, Sardiinia, Napoli, Milano ja kolooniad. b) Fanaatilise katoliiklasena korraldas massirepressioone: · Toimus üle 100 avaliku ketserite põletamise. · Sundis Hispaaniast lahkuma üle 200 tuhande ristiusku astunud moslemi, keda ei peetud küllaldaselt usaldusväärseteks katoliiklasteks. c) Vähemedukas välispoliitika toetas vastureformatsioone: · 1588 saatis Võitmatu Armaada Inglismaad vallutama. · Toetas oma vägedega katoliiklasi Prantsusmaal.
3.1 Anatoomia õpingud Umbes sel ajal palus Santo Spirito kloostri prior Michelangelol teha kirikule krutsifiks. Tulemusega rahule jäänud prior andis Michelangelole kasutusele ruumi, kus kunstnik töötada võis. Siin sai ta lahata surnukehi ja õppida anatoomiat. Michelangelo oli otsustanud, et kui ta hakkab oma skulptuurides kujutama inimkeha, peab ta täpselt teadma millest see koosneb. 3.2 Firenzest põgenemine Lorenzo de' Medici poeg Piero ei suutnud vastu seista fanaatilise dominikaani munga Girolamo Savanorala kasvavale mõjuvõimule ega ära hoida linna langemist Charles VIII juhitud vägede kätte aastal 1494. viimaks sundisid raevunud rahvahulgad Piero Firenzest lahkuma. Medicide soosikuna sattus ka Michelangelo hädaohtu. 19-aastane kunstnik põgenes kodulinnast pisut enne rahutuste puhkemist, sest Savantrolla ja tema järgijad, kes olid Firenzes võimule pääsemas , võitlesid jõuliselt igasuguse luksuse ja edevuse vastu, eriti kunstis
Ideaalidega vanad kommunistid mõjuvad sümpaatsemana kui uusaegsed küünilised kohanejad. Ohudraamaks nimetatud ,,Tuul Olümposelt tuhka tõi..." (lavastus 1986) tegeleb samade teemadega, seekord sportlastetreenerite ringis. Avarama ideeväljaga on dürrenmatlike allüüridega tragikomöödia ,,Jälle häda mõistuse pärast" (1975). Mõõdukalt ulmelise atribuutika varal loob Vetemaa mudelsituatsiooni, uurimaks teaduse, poliitika ja eetika komplitseeritud suhteid. Fanaatilise bioloogi pöördeline avastus võimalus hoida inimese aju elus ka pärast füüsilist surma muutub tema poja, fanaatilise juristi käes riikliku vägivalla tööriistaks. Detektiivses süzees on osavalt kokku põimitud mitmetasandilised opositsioonid, nagu teadus ja riik, fanatism ja tolerantsus, mehelik ratsionaalne ja naiselikemotsionaalne eluhoiak. Vetemaale tüüpiline tähenduste vertikaal, millel saab liikuda situatsiooni/tegelase olmelistelt tähendustelt kuni
See võimaldas tal vabalt ühest kohast teise reisida. Caravaggio. Püha Pauluse pööramine. Santa Maria del Popolo kirik, Rooma. Paulus sündis kreeklastega asustatud Tarsoses (tänapäeva Türgi kagurannikul) 3 4 aastat Jeesusest ja Ristija Johannesest hiljem. Pauluse õige nimi oli Saul (kreekapäraselt Saulos). Tema juutidest vanemad kuulusid variseride parteisse ja neil oli Rooma kodakondsus. Noorelt õppis tulevane apostel Paulus Jeruusalemmas rabiks (preestriks). Fanaatilise variserina võttis ta aktiivselt osa esimeste ristikoguduste jälitamisest. Ta olevat isegi olnud esimese ristiusu märtri Stefanose surmamise üks peamisi õhutajaid (Stafanos loobiti kividega surnuks). Kas ta ka ise Stefanose pihta kive pildus, seda me ei tea. Aga juhtus ime. Teel Damaskusesse, kuhu ta palus ise end saata kristlasi vahistama, tabas teda eriline nägemus. Tsiteerime Uue Testamendi "Apostlite tegude" raamatut:
ise otsust täide viimas. Maal sai valmis 1789. aastal. Revolutsiooni puhkemise ja Bastille´ vallutamise päevadel seisis maal Louvre´is nähtaval kõigile. Seda valvasid rahvuskaartlase vormis kunstiõpilased. Kaasaegne kriitika imetles maali: "selle kompositsiooni sisemise jõu, väljenduslikkuse, otsustavuse ja väärikuse pärast, veelgi enam aga veenab plaanide originaalsus, sest peategelane paikneb pildilpimeduses, nagu tahaks ta peita valu - fanaatilise vabariiklase järeleandmatus ei takistanud teda tundmast ennast isana. Tegelikult on see palju rohkem suure poeedi kui maalija teos!" Viimases nähti pigem teose suurust kui nõrkust. Teos eksponeeriti teist korda Salongis. 5 5 Iseloomustus pärit leheküljelt http://www.koolielu.edu.ee/klassitsism/klassika/brutus.html 12 "Tapetud Marat" See maal on Davidil valminud tellimuse peale
usuteaduskond oli nördinud. 15 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini · Kasutab ohtralt rahvalikku rämedat kõnepruuki; paneb selle segunema humanistliku eruditsiooniga (eriti loodusteaduste valdkonnast oli ju arst). · Ürgmaisus, elukõiksus, naerab välja keskaegse eluvõõra dogmaatilise mõtlemise; samuti naljatleb liigse fanaatilise looduse idealiseerimise, nagu tema ajal kombeks oli. Looduse alus on kehalisus, sugulisus. · Groteski suur kasutaja + mäng keelega. Sellessuhtes on ta eelkäija James Joyce-ile. · Tegelasteks hiiglastest kuningad, nimed joomise-söömise-janu sümboolikaga. Gargantua küll sul on suur suu; Pantagruel kõikeneelaja. · ,,Nalja viluks" pr. K ,,par ris" · Fanaatilise militarismi paroodia, teadmiste ammendamatuse tõdemine, palju
(Meos 2000) Söreni isa oli pärast esimese naise surma abiellunud endise teenijatüdrukuga ning tulevane filosoof sündis varem, kui sündsus seda lubas: isa oli teenijatüdrukuga kokku kolinud juba enne esimese naise surma. Sören kirjutas oma päevikus: ,,Ma sündisin kuriteo tagajärjel, ma tulin ilmale vastu Jumala tahtmist...''(Bõhhovski, Kierkegaard, lk 27.)(Meos 2000) Soren oli väga vastuoluline ja tasakaalutu psüühikaga inimene: religioosne kahtlus võis asenduda fanaatilise usuga, sünged mõtted ülevoolava lõbususega. Temas on leitud mitmesuguseid vaimseid hälbeid: skisofreeniat, masohhismi, nartsissismi, maniakaal-depressiivset psühhoosi(viimane on tunnustatuim diagnoos).(4) Aastail 1830 38 õppis Sören Kopenhaageni ülikoolis teoloogiat. Valitud erialale vaatamata oli tema eluviis väga vabameelne: ta käis kõiksugustes patuurgastes, 3 raiskas raha, elas võlgu. See võis olla ka võltselumehelikkus, mille tagant kumas tegelikult ikkagi raskemeelsus
eesmärk oli rünnata paganlikku kultuuri, kui ka neisse, mis tahtsid paganaid ristiusku pöörata. Suurt leidlikkust näitasid varakristlikud autorid üles ka paganlike zanride adapteerimisel. 1. 2. sajandi paganliku kirjanduse narratiivilembus (biograafiad ja romaanikirjandus) teisenes märtrite elulugudeks, milles seksuaalsuse kirjeldus teisenes omakorda põnevateks seksist hoidumise kirjeldusteks. Seksuaalse puhtuse nõue võis uute kristlike autorite kaitsekõnedes olla välja arendatud fanaatilise võitluslikkuseni. 4. sajandi lõpuosas (361363) lühiajaliselt võimule tulnud paganlik keiser Julianus Taganeja (Apostata) ei jõudnud kirjanduselu oluliselt tagasi paganliku poole kallutada. Märgatav oli tema mõju siiski nende kooliõpetajate- kirjanike tagandamisel ametikohtadelt, kes eelistasid traditsioonilisele paganlikule kirjandusele kristlikku. Kui 401. aastal pKr jõudsid visigoodid esimest korda Alarichi
Sotsiaalselt kriitilisima näidendi ,,Nukumäng" (lavastus 1980) peategelane, võimukas karjäärinaine, uurib revolutsioonivõitluse ajalugu ning manipuleerib oma uurimisobjektidega nagu nukkudega, eesmärgiks isiklik heaolu. Ohudraamaks nimetatud ,,Tuul Olümposelt tuhka tõi..." (lavastus 1986) käsitleb muuhulgas dopinguprobleemi. ,,Jälle häda mõistuse pärast" (1975) uurib teaduse, poliitika ja eetika komplitseeritud suhteid. Fanaatilise bioloogi pöördeline avastus - võimalus hoida inimese aju elus ka pärast füüsilist surma - muutub tema poja, fanaatilise juristi käes riikliku vägivalla tööriistaks. ,,Püha Susanna ehk Meistrite kool" (1974). Pealkiri viitab Moliere'ile. Remondimehed üritavad eluvõõra vana daami arvelt kasu lõigata, ent too trumpab nad üle. Kurjus hävitab iseennast, on näidendi algul öeldud, püütakse kurja heaks pöörata. MATI UNT (1. I 1944-22. XIII 2005) Elust
Trento kirikukogu otsused tugevdasid ordu- ja kloostri distsipliini, korrastasid vaimulike ettevalmistamist ning kinnitasid paavsti ilmeksimatust. Paavst Gregorius XIII teostas 1582 a. kalendrireformi, pannes aluse tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. Hispaania kui vastureformatsiooni kants Felipe II võim (1556-1598): Karl V poeg. Tema võimu alla kuulusid ka Madalmaad, Sitsiilia, Sardiinia, Napoli, Milano ja kolooniad. Fanaatilise katoliiklasena korraldas massirepressioone: Toimus üle 100 avaliku ketserite põletamise. Sundis Hispaaniast lahkuma üle 200 tuhande ristiusku astunud moslemi, keda ei peetud küllaldaselt usaldusväärseteks katoliiklasteks. Vähemedukas välispoliitika toetas vastureformatsioone: 1588 saatis Võitmatu Armaada Inglismaad vallutama. Toetas oma vägedega katoliiklasi Prantsusmaal. Üritas maha suruda vabadusvõitlust Madalmaades. Ususõjad Madalmaade vabadusvõitlus
kolleegiumi. Trento kirikukogu otsused tugevdasid ordu- ja kloostri distsipliini, korrastasid vaimulike ettevalmistamist ning kinnitasid paavsti ilmeksimatust. Paavst Gregorius XIII teostas 1582 a. kalendrireformi, pannes aluse tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. Hispaania kui vastureformatsiooni kants Felipe II võim (1556-1598): Karl V poeg. Tema võimu alla kuulusid ka Madalmaad, Sitsiilia, Sardiinia, Napoli, Milano ja kolooniad. Fanaatilise katoliiklasena korraldas massirepressioone: Toimus üle 100 avaliku ketserite põletamise. Sundis Hispaaniast lahkuma üle 200 tuhande ristiusku astunud moslemi, keda ei peetud küllaldaselt usaldusväärseteks katoliiklasteks. Vähemedukas välispoliitika toetas vastureformatsioone: 1588 saatis Võitmatu Armaada Inglismaad vallutama. Toetas oma vägedega katoliiklasi Prantsusmaal. Üritas maha suruda vabadusvõitlust Madalmaades. Ususõjad Madalmaade vabadusvõitlus
kolleegiumi. Trento kirikukogu otsused tugevdasid ordu- ja kloostri distsipliini, korrastasid vaimulike ettevalmistamist ning kinnitasid paavsti ilmeksimatust. Paavst Gregorius XIII teostas 1582 a. kalendrireformi, pannes aluse tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. Hispaania kui vastureformatsiooni kants Felipe II võim (1556-1598): Karl V poeg. Tema võimu alla kuulusid ka Madalmaad, Sitsiilia, Sardiinia, Napoli, Milano ja kolooniad. Fanaatilise katoliiklasena korraldas massirepressioone: Toimus üle 100 avaliku ketserite põletamise. Sundis Hispaaniast lahkuma üle 200 tuhande ristiusku astunud moslemi, keda ei peetud küllaldaselt usaldusväärseteks katoliiklasteks. Vähemedukas välispoliitika toetas vastureformatsioone: 1588 saatis Võitmatu Armaada Inglismaad vallutama. Toetas oma vägedega katoliiklasi Prantsusmaal. Üritas maha suruda vabadusvõitlust Madalmaades. Ususõjad Madalmaade vabadusvõitlus
Nende 19 aasta joosul saab ausast mehest kurjategija. Peavarju otsides satub ta piiskopi majja, kes elas kristliku õigluse põhimõtte järgi. Hommikul on Valjean kadunud koos hõbedaga, kuid tabatakse politsei poolt. Piiskop teatab politseile, et ta kinkis ise nad mehele. Endises kurjategijas toimus ümbersünd: ta võttis kohuseks järgida neid samu põhimõtteid. Neid püüdeis põrkab mees kokku politseiinspektor Javert´iga, kes seaduse ja võimu fanaatilise esindajana teda jälitab. Selles võitluses pälvib endine sunnitööline moraalse võidu: ta laseb tänavavõitluses vangi sattunud inspektori vabaks. Mõte, et seadus ei hävita kurja, vaid ainult süvendab seda, ta peab taganema õiglase ja inimliku kõlbluse ees. (idealistlik vaatenurk) // Victor Marie Hugo sündis 26. veebruaril 1802. aastal Besançonis. Kuna tema isa teenis kindralina Napoleoni armees, reisis Hugo juba lapsena palju
18. mail 1595 sõlmitud Täyssinä rahulepinguga läks Vene-Rootsi piir tagasi Narva jõele. Esimene katse vallutada Läänemere-äärsed alad lõppes Venemaale tulemusteta. Poola-Rootsi-Taani jätkuv vastasseis Pärast Stefan Batory surma valiti Poola troonile Rootsi kuninga Johan III ja Poola printsessi Katariina poeg Sigismund III [15871632). Pärast isa surma 1592 päris Sigismund ka Rootsi trooni. Poola ja Rootsi vahel kujunes nüüd personaalunioon. Fanaatilise katoliiklasena üritas Sigismund III ka Rootsi rekatoliseerimist, mis tekitas tugevat vastuseisu. Riigipäeva otsusel võis Rootsi kuningaks olla vaid luterlane. Protestantlik opositsioon koondus Gustav Vasa noorima poja, Sigismundi onu Södermandlandi hertsogi Karli ümber. Sigismund III jaoks valikut polnud. Pärast lüüasaamist 1598 Stångebro lahingus oli ta sunnitud taanduma. 1604. aastal krooniti Karl IX Rootsi kuningaks [1604 11]. Konflikt Rootsi trooni pärast vallandas 1600
valeõpetusi... Sisuliselt mingeid piire riigil ei ole välise käitumise korraldamisel. Moraalitsensuur, vaimulikel suur võim. Martin Luther Ka Luther räägib kõigi usklike preestriametist, kuid on kuningavõimu suhtes soosivam. Martin Luther ütles küll usudogmaatikas, et usuasjades ei ole sundi, sest usk on seesmine. Ilmalikus elus aga taandus asi peagi selleni, et valitsejatel on kohustus valeõpetused ära keelata ning tulemuseks oli usuline sundus. Peamiselt seotud fanaatilise reformatsiooniga, usuliste vähemusgruppidega, mis hakkas vastu valitsejatele ja mis ohustasid riigi ühtsust. Luterlus kui iseseisev kirik algas ju mõtetega sellest, kirik oli liialt alla käinud selleks, et ise oma asjadega toime tulla ning seetõttu oli õigustatud ka maise valitsuse jätkuv sekkumine ja toetus õige usu ülal hoidmiseks. Luther välistas igasuguse vastuhaku valitsejatele. Ta on öelnud: "Selle maailma valitsejad on
annaabi.ee 
