Ad hoc-modifikatsioon on teisendus, kus teooriasse lisatakse uus või muudetakse olemasolevat postulaati, mida ei saa kontrollida. Eesmärk on falsifikatsiooni vältimine. Näiteks "Leib toidab" tähendab seda, et kui tavapärasel viisil nisu kasvatatakse, see tavapärasel viisil leivaks küpsetatakse ja inimesed seda tavapärasel viisil söövad, siis leib toidab. Ühes Prantsusmaa külas toimiti just niimoodi aga paljud inimesed haigestusid ja surid selle tagajärjel. Teooria falsifitseeriti. Ad hoc-modifikatsioon on järgmine: "Leib toidab alati, välja arvatud tookordne leivategu kõnealuses Prantsusmaa külas". Seda hüpoteesi saab veel vähem testida kui eelmist. Vastuvõetav viis alghüpoteesi modifitseerimiseks oleks järgmine: "Leib toidab alati, välja arvatud teatud liiki seenega nakatatud nisust tehtud leib". Liik tuleks samuti nimetada. See modifikatsioon pole ad hoc, sest seda saab uudselt testida.
jõudnud probleem. Tekkinud uus ülesanne ootab ka uute hüpteeside leiutamist, mis tahavad taas uuel viisil kritiseerimist ja testimist. Nii jätkub protsess määramatu aja. Kunagi ei saa öelda, et nüüd teooria on tõene, kui hästi ta ka rangeid teste oleks läbinud, loodetavasti saab aga teatud hetkel kehtiva teooria kohta öelda, et ta ületab oma eelkäijad – ta suudab vastu pidada nende testides, millega eelmisi falsifitseeriti (78). Mõni selgitus väitele, et teadus algab probleemidest (78). Väide, et teadus algab probleemidest, sobib hästi kokku veendumusega teooriate prioriteedist vaatluste ja vaatlusotsustuste ees. Teadus ei lähtu ainult vaatlusest (79). Teaduse arengu ja probleemide lahendamisest kaks näidet: esimene on nahkhiirte lendamisest ja teine on laialihaardeline füüsika arengust (79). Falsifikatsionist püüab küsimusele lahendust leida oletusi või hüpteesi püstitades
annaabi.ee 
