väidab, siis ei saa seda testida ning ükski vaatlusotsustus ei saa selle teooriaga vastuollu minna. Mida selgem teooria, seda parem. Falsifikatsionismi järgi toimib teadus järgmiselt: kõigepealt on meil maailma või universumi mõne aspekti omaduste toimimise seletamisega seostuv probleem. Seejärel pakuvad teadlased falsifitseeritavad hüpoteesid, mida vaadeldakse ja testitakse kriitiliselt. Mõnest hüpoteesist loobutakse, mõnda testitakse edasi. Lõpuks falsifitseeritakse hüpotees ja saadakse uus probleem. Protsess algab algusest pihta, kuid loodetavasti peab uus hüpotees vastu testi, mis falsifitseeris eelmise hüpoteesi. Selline protsess toimib lõpmatult. Ad hoc-modifikatsioon on teisendus, kus teooriasse lisatakse uus või muudetakse olemasolevat postulaati, mida ei saa kontrollida. Eesmärk on falsifikatsiooni vältimine. Näiteks "Leib toidab" tähendab seda, et kui tavapärasel viisil nisu kasvatatakse, see tavapärasel viisil leivaks
Taksoni (liigi, perekonna, sugukonna, riigi) eristamine on teaduslik hüpotees selle taksoni reaalsusest. Hüpotees on ümberlükatav. Taksoni nimetamine lähtub kindlast reeglistikust, mis on sätestatud viie rahvusvahelise nomenklatuuri koodeksi poolt. Taksonite nimetamise ja klassifitseerimise süsteem moodustab süstemaatika ühe osa mida nimetatakse ka nomenklatuuriks. Nomenklatuur on süstemaatika mitteteaduslik osa. Teine osa süstemaatikast on teaduslik kus falsifitseeritakse (või verifitseeritakse) teaduslikke hüpoteese liikide eksisteerimisest ja nende vahelisest sugulususest. Arusaam kaasaegse süstemaatika jagunemisest kaheks väga erinevaks osaks on äärmiselt oluline. Karl Popper väitis, et teaduslik hüpotees peab olema falsifitseeritav ja et teooriat ei saa nimetada teaduslikuks kui seda ei ole võimalik ümber lükata. Viis rahvusvahelist nomenklatuuri koodeksit: ·International code of botanical nomenclature
universumi mõne aspekti omaduste toimimise seletamisega seotud probleemidest. Probleemi lahenduseks esitavad teadlased falsifitseeritavaid hüpoteese. Seejärel vaadatakse ette pandud hüpteesid kriitiliselt läbi ja testitakse. Mõned heidetakse kohe kõrvale. Teistel võib rohkem edu olla. Nendele tuleb teha veelgivaljemat kriitikat ja uusi rangeid teste. Kui paljudes mitmekesistes testides vastu pidanud hüpotees lõpuks falsifitseeritakse, on kerkinud uus, esialgsest lahendatud probleemist loodetavasti kaugele edasi jõudnud probleem. Tekkinud uus ülesanne ootab ka uute hüpteeside leiutamist, mis tahavad taas uuel viisil kritiseerimist ja testimist. Nii jätkub protsess määramatu aja. Kunagi ei saa öelda, et nüüd teooria on tõene, kui hästi ta ka rangeid teste oleks läbinud, loodetavasti saab aga teatud hetkel kehtiva teooria kohta öelda, et ta ületab oma eelkäijad – ta suudab vastu pidada nende testides,
ta näitab kuidas saab empiirilise kontrolli teel tema järeldusi ümber lükata. Kriitiline eksperiment näitab, et mingi teooria ongi ümber lükatud (falsifitseeritud). Teooria asendatakse uue ja paremaga. Hea teooria on selline, mis annab palju võimalusi ümberlükkeks, kuid neid võimalusi on tegelikult väga raske realiseerida. (Nt Newtoni füüsika) Pseudoteadused ei ole falsifitseeritavad. QM ja relatiivsusteooria falsifitseerisid Newtoni mehhaanika ning millalgi falsifitseeritakse ilmselt ka neid. Pole olemas absoluutselt tõeseid teooriaid. Pärast Popperit ei püüta teadusfilosoofias enam leida absoluutselt tõeseid teooriad vaid näidatakse miks ja kuidas teooriad vahelduvad. Imre Lakatos (1922-1974): uurimisprogrammide tooriaga, mis lähtub teaduse ajaloost. Teooriat saab falsifitseerida alles siis, kui on tekkinud konkureeriv teooria, mis on lihtsam ja faktidega paremini kooskõlas kui vana teooria. Teooria peab olema kooskõlas ka teiste teooriatega
võimaliku kontrolli allumatuse tõttu need ka kõrvale jäetakse. Just need võõrad teooriad, mis on selgelt sõnastatud, on teaduslikult kontrollitavad. Falsifikatsioon etendab teaduse pikas arengus tähtsat osa. See tähendab seda, et kõik esitatavad hüpoteesid käsitletakse alguses väga kriitiliselt ja neid kontrollitakse, sest need ju püstitatakse mingisuguse probleemi tõestuseks. Kui aga hüpoteesi, mis on paljudes testides kinnitust leidnud, falsifitseeritakse, siis on tekkinud uus ja tõsisem probleem. See aga nõuab uusi hüpoteese, mida tuleb hakata esitama. Niimoodi võib selline protsess kesta lõputult. Falsifitseeritavuse aste on pigem suhteline kui absoluutne ja eeldab selle teisenemisi. Kuid teisenemise korral on eeldus ka erandite lisamisele. Vahel võivad ka falsifikatsioonid ise olla väärad. Näiteks sellised vaatlusotsused, mis sõltuvad mingisugusest teooriast, võivad olla väärad. Ja
võimaliku kontrolli allumatuse tõttu need ka kõrvale jäetakse. Just need võõrad teooriad, mis on selgelt sõnastatud, on teaduslikult kontrollitavad. Falsifikatsioon etendab teaduse pikas arengus tähtsat osa. See tähendab seda, et kõik esitatavad hüpoteesid käsitletakse alguses väga kriitiliselt ja neid kontrollitakse, sest need ju püstitatakse mingisuguse probleemi tõestuseks. Kui aga hüpoteesi, mis on paljudes testides kinnitust leidnud, falsifitseeritakse, siis on tekkinud uus ja tõsisem probleem. See aga nõuab uusi hüpoteese, mida tuleb hakata esitama. Niimoodi võib selline protsess kesta lõputult. Falsifitseeritavuse aste on pigem suhteline kui absoluutne ja eeldab selle teisenemisi. Kuid teisenemise korral on eeldus ka erandite lisamisele. Vahel võivad ka falsifikatsioonid ise olla väärad. Näiteks sellised vaatlusotsused, mis sõltuvad mingisugusest teooriast, võivad olla väärad. Ja
Just need võõrad teooriad, mis on selgelt sõnastatud, on teaduslikult kontrollitavad. Falsifikatsioon etendab teaduse pikas arengus tähtsat osa. See tähendab seda, et kõik esitatavad hüpoteesid käsitletakse alguses väga kriitiliselt ja neid kontrollitakse, sest need ju püstitatakse mingisuguse probleemi tõestuseks. Kui aga hüpoteesi, 60 mis on paljudes testides kinnitust leidnud, falsifitseeritakse, siis on tekkinud uus ja tõsisem probleem. See aga nõuab uusi hüpoteese, mida tuleb hakata esitama. Niimoodi võib selline protsess kesta lõputult. Falsifitseeritavuse aste on pigem suhteline kui absoluutne ja eeldab selle teisenemisi. Kuid teisenemise korral on eeldus ka erandite lisamisele. Vahel võivad ka falsifikatsioonid ise olla väärad. Näiteks sellised vaatlusotsused, mis sõltuvad mingisugusest teooriast, võivad olla väärad. Ja
annaabi.ee 
