Ennem rääkisime, et teaduslikele teadmisele täienemisele aitavad kaasa kas julge oletuse kinnitamine või ettevaatliku oletuse väärakstunnistamine. Taustteadmiste mõiste kasutusele võtt aitab need kaks kokku viia – ühe eksperimendi tulemusena. Taustteadmised koosnevad ettevaatlikest hüpoteesidest, sest nende teadmine on hästi kinnistunud ja ei tekita kahtlusi; julge oletuse kinnitamine haarab teatud osa taustteadmise falsifitseerimist – selle osa suhtes, mille suhtes on oletus julge (93). 5.Kinnitamine: induktivistlike ja falsifikatsionistlike vaadete võrdlus (93-95). Teaduse eesmärk on teooriate falsifitseerimine ja nende asendamine parematega, mis tunduvad suutvat teste paremini läbida. Uute teooriate kinnitamine on tähtis niikaua kui see tähendab tõendust, et uus teooria on parem eelmisest, mis on falsifitseeritud uue teooria abil välja kaevatud tõendusega ja mis ühtlasi uut teooriat kinnitab (93)
probleem. See aga nõuab uusi hüpoteese, mida tuleb hakata esitama. Niimoodi võib selline protsess kesta lõputult. Falsifitseeritavuse aste on pigem suhteline kui absoluutne ja eeldab selle teisenemisi. Kuid teisenemise korral on eeldus ka erandite lisamisele. Vahel võivad ka falsifikatsioonid ise olla väärad. Näiteks sellised vaatlusotsused, mis sõltuvad mingisugusest teooriast, võivad olla väärad. Ja nii ongi võimalik järeldada seda, et teooriate ,,otse falsifitseerimist" ei ole paraku võimalik. Kuid on täiesti arusaadav, et kõik sõltub ikkagi testimisest. Teadusesse jäetakse käsitlema selliseid tõeseid teadmisi, mis on kõik testid edukalt sooritanud. Need on nn baasotsustused, mis on edukad ja suudavad meid rahuldada. Kuid need võivad osutuda hiljem siiski väärateks ja see nõrgendab falsi- fikatsiooni. Chalmers kritiseerib Popperit: ,,Teooriaid ei saa lõplikult vääraks tunnistada, sest falsi-
probleem. See aga nõuab uusi hüpoteese, mida tuleb hakata esitama. Niimoodi võib selline protsess kesta lõputult. Falsifitseeritavuse aste on pigem suhteline kui absoluutne ja eeldab selle teisenemisi. Kuid teisenemise korral on eeldus ka erandite lisamisele. Vahel võivad ka falsifikatsioonid ise olla väärad. Näiteks sellised vaatlusotsused, mis sõltuvad mingisugusest teooriast, võivad olla väärad. Ja nii ongi võimalik järeldada seda, et teooriate ,,otse falsifitseerimist" ei ole paraku võimalik. Kuid on täiesti arusaadav, et kõik sõltub ikkagi testimisest. Teadusesse jäetakse käsitlema selliseid tõeseid teadmisi, mis on kõik testid edukalt sooritanud. Need on nn baasotsustused, mis on edukad ja suudavad meid rahuldada. Kuid need võivad osutuda hiljem siiski väärateks ja see nõrgendab falsi- fikatsiooni. Chalmers kritiseerib Popperit: ,,Teooriaid ei saa lõplikult vääraks tunnistada, sest falsi-
probleem. See aga nõuab uusi hüpoteese, mida tuleb hakata esitama. Niimoodi võib selline protsess kesta lõputult. Falsifitseeritavuse aste on pigem suhteline kui absoluutne ja eeldab selle teisenemisi. Kuid teisenemise korral on eeldus ka erandite lisamisele. Vahel võivad ka falsifikatsioonid ise olla väärad. Näiteks sellised vaatlusotsused, mis sõltuvad mingisugusest teooriast, võivad olla väärad. Ja nii ongi võimalik järeldada seda, et teooriate „otse falsifitseerimist“ ei ole paraku võimalik. Kuid on täiesti arusaadav, et kõik sõltub ikkagi testimisest. Teadusesse jäetakse käsitlema selliseid tõeseid teadmisi, mis on kõik testid edukalt sooritanud. Need on nn baasotsustused, mis on edukad ja suudavad meid rahuldada. Kuid need võivad osutuda hiljem siiski väärateks ja see nõrgendab falsi- fikatsiooni. Chalmers kritiseerib Popperit: „Teooriaid ei saa lõplikult vääraks tunnistada, sest falsi-
annaabi.ee 
