Neptuuni avastamisega on see seotud nõnda, et arvati Uraani orbiit erineb sellest, mida enne arvati. Mõned teadlased arvasid, et Uraani läheduses on mõni suurem planeet ning nendevahelise külgetõmbejõu tõttu ongi Uraani orbiit erinev varem arvatuist. Ad-hoc modifikatsiooni jäigi olemata, kuna otseselt keegi mingit teooriat ei täiendanud, vaid lihtsalt arvati. Selletõttu avastaski planeeti esimesena Galle, mitte keegi varasemalt arvanud teadlastest. 3. Miks eelistab falsifikatsionist julgeid hüpoteese? Kuidas on hüpoteeside julgus sõltuv ajast, millal neid esitatakse? Julgeid hüpoteese eelistatakse selletõttu, et nende abil saab tostada mõningaid nähtusi/fakte, mis tunduvad ebatõenäolised olevat või millest pole keegi kunagi kuulnud. Need on uudsed ning neid peetakse falsifitseeritud teooriate parandajateks. Need annavad ennustusi mõningate uute teooriate välja töötamiseks ning tihtipeale ei sõltu varasemalt kindlaks tehtud teooriatest
nende pihta suunatud kriitikast. Teooriat saab siis hinnata kui pööratakse tähelepanu ka tema ajaloolisele kontekstile – teooria hindamine on lähedalt seotud tingimustega, milles antud teooria algselt kujunes. Isegi kui laseme eraldada avastamisviise tõestamisviisidest, siis jääb ikka, et vaatlusotsustused on teooria tulvil ja seega eksimisvõimalusega. Loogilised positivistid – äärmuslikud induktivistid (66). 4 – peatükk. Sissejuhatus falsifikatsionismile: Falsifikatsionist jääb nõusse sellega, et vaatlus juhindub teooriast ja et vaatluse toimumine eeldab teooria olemasolu. Lisaks eitab ta seda, et vaatlusest tulnud tõendid tõestaksid teooriat. Teooria on tema tõlgenduses ajutine spekulatiivne oletus. Iga esitatud spekulatiivset teooriat tuleb rangelt ja halastamatult kontrollida vaatluste ja eksperimentide abil. Teooriad, mis testides vastu ei pea, tuleb kõrvale heita ning asendada järjekordsete spekulatiivsete oletustega.
annaabi.ee 
