Rahmaninov
aasta augustis, teine, aastail 1916--1917
op 39. Mõlemad tsüklid on loodud ajal, kui helilooja isikupärane käekiri oli juba välja
kujunenud, ning valminud oli enamik tema tuntumatest teostest.
Keskendunud heliloojana peamiselt klaveriloomingule läks Rahmaninov etüüdizanri
tõlgendamisel täiesti omalaadset teed. Kui Chopini, Liszti jt etüüdides on esiplaanil
mitmesugused tehnilised ülesanded ja faktuuriprobleemid, siis Rahmaninov lähtus etüüdide
loomisel eelkõige mingist poeetilisest kujundist ja selle piltlikkusest.
Virtuooslikud klaverietüüdid kujunesid teatavasti kontserdipraktikas välja eelkõige
XIX sajandi tuntud pianistide Kalkbrenneri, Moschelesi, Thalbergi jt loomingus. Need olid
mõeldud esmajoones oma tehniliste võimete demonstreerimiseks ja osutusid küll efektseteks,
kuid enamasti küllaltki pealiskaudseteks kontserdi lõpunumbriteks
annaabi.ee 
