Võimsamateks tööstusriikideks olid USA, Saksamaa, Suurbritanja * kolooniad hankisid toorainet, olid suured istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. *Emamaa ja koloonia vahel käis väga tihe kaubavahetus. Kaubandussuunad jagunesid kolme suunda : emamaa + koloonia, emamaa + teine emamaa, emamaa + võõras koloonia. Aktiivne kaubavahetus põhjustas võitlusi tooraineteallikate ja turgude vahel. Tekkisid sõjad mille tulemus oli kolooniate iseseisvumine 20 sajandi teisel poolel. Faktooriad kaubanduslikud ja sõjalised punktid, mis rajati ka korilaste aladel P-Ameerikas ja Siberis kaupade ning karusnahkade kokku ostmiseks. Faktooriaid kasutati ka toetuspunktidena mingi maa täielikul ja lõplikul vallutamisel seejärel liitusid need suure koloonia koosseisu. Nii kadusid faktooriad. Istanduskolooniad suure pindalagataimeksavatusettevõtted Ressursskolooniad vajaduste rahuldamiseks loodud tagavara koloonia. Tegeles kasvavate ja mitmekesistuvate vajaduste tootmistega
Toote valmistamise etapid: ·uurimis- ja arendustegevus ·detailide valmistamine ·kokku monteerimine ·müük ja hooldus Ettevõtlusvõrgustiku moodustavad liiderfirmad, alltöövõtjad, lepingupartnerid Kolooniad Koloonia - riik, mis poliitiliselt sõltub mõnest teisest riigist e emamaast. Kolooniad jagunevad: ·ümberasumiskolooniad - kohalik rahvas hävitati või saadedti muudele aladele ·muud kolooniad Muud tüüpi kolooniad jagunevad: ·faktooriad - kaubanduslik sõjaliselt tugipunktid ·istanduskolooniad - suure pindalaga taimekasvatusettevõtted, kus on valdav odav käsitsi töö ·ressursikolooniad - oli sageli terve riik, mida vallutaja kasutas mitmel erineval otstarbel ·reservkolooniad - kolooniad, mis vallutati nö igaksjuhuks, ilma et oleks suudetud neid industraliseerida ·poolkolooniad - säilitasid osalise iseseisvuse ja omaenda valitsuse
India kunstnikud, keda juhendasid Pärsia meistrid. Kujunes välja MOGULI KOOLKOND, mille taised olid aristokraatlikud, ilmalikud ja looduslähedased. Mitmed teised maalikunsti koolkonnad keskendusid süsee valikul rohkem usulistele teemadele, mütoloogiale ja kangelaseepostele EUROOPA MÕJUD · Vastupidiselt Hiinale ja Jaapanile oli India avatud kõigile. Euroopa ARHIDEKTUURI näidistega (kirikud, fordid, faktooriad) tutvusid indialased juba 16.sajandil, kuid neist polnud midagi õppida, sest eurooplaste rajatised jäid kaugele maha India ehituskunstist( templid, moseed, lossid) nii ilu kui ka esinduslikkuse poolest. · Euroopa tarbekaupu levitasid Inglise, Hollandi ja Prantsuse Ida-India kompanii. · 18.sajandi lõpukümnendatel tõusis eurooplaste huvi India rahvaste kultuuri vastu. Hakati uurima India keelt, kirjandust,ajalugu ning kunsti
- Osaline ja lünklik ind., mis viiakse läbi teiste riikide huvides ja nende teiste riikide huvides ja jõududega. (Toimus koloniariseerimise kaudu) 1. Ümberasumiskoloonia- USA, Kanada, Prantsusmaa. Inimesed lahkusid kodumaalt, mindi mujale oma teadmistega. Arenesid sama mudeli järgi, põliselanikud söödi välja. 2. Istanduskoloonia- Banaanivabariik(vürtsid) 3. Ressursikoloonia- naftavälja müümime 4. Poolkolooniad 5. Faktooriad 6. Reservkolooniad- Sõjalised tugipunktid, ei toimunud tootmis sisseviimist, kõige vaesemad Infoühiskond Eeldusi- Koloniaalimpeeriumite lagunemine, suured läbimurred. 1970ndate info tekke. Tehnoloogilised murrangud: · Infotehnoloogia areng · Geenitehnoloogia · Nanotehnoloogia · Alternatiivenergeetika(taastuv) · Äriteenused · Meelelahutus · Logistika(kaubad õigel ajal õigesse kohta ja et oleks odavam)
arengutase, mis võimaldas nendel aladel kiiremat arengut ja konkureerimist EU-ga. P-Ameerika(Aafrikast ümberasustama orje), Austraalia, L-Aafrika saavutasid iseseisvuse. EU kolooniad. Ladina Ameerika maha jäänud ja ei suutnud konkureerida EU omadega. Hispaania, Portugali kolooniad *Istanduskolooniad Palavvöötmetes, India ookeani saared ja rannik, Kariibi saared, Kesk-Ameerika. *Tooraine kolooniad L-Ameerika, Aafrika, Aasia toorained ja puit e ressursikoloonia. *Faktooriad väikesed territooriumid e. tugitalad emamaadele paiknesid strateegiliselt olulistes kohtades(Singapour, Hong-Kong, Gibraltar)Suurbritannia *Poolkolooniad täielikult vallutamata, tihe majanduslik koostöö. *Reservkolooniad 19.saj Euroopa riikide maailma jagamise käigus. Arendati majandust ühekülgselt, tervikuna jäid maha. - Maailm 2-ks Industriaalselt arenenud Põhja- ja maha jäänud Lõunariigid 7. KOLONIAALSÜSTEEMI LAGUNEMINE(20saj.) *20saj
7. Kaubandusimpeeriumite ideoloogiad. * Kaasnes uue kaupmeeste klassi uus ideoloogia: kaubanduse tsiviliseeriv ja humaniseeriv mõju. Idee, et kaubanduse arenguks on vaja vaba ühiskonda. Inglased ja hollandlased: ei ekspluateeri kohalikke, vaid kaitsevad neid teiste eurooplaste ja oma valitsejate türannia eest. Ristiusustamine + tootmisvormide kaasajastamine. * Hispaania - kulla kutse. Vaja vallutada. * 17. sajand: tähtis kaubandus - vaja kontrollida ookeane. Vallutuse asemel faktooriad (äriasula asumaades või riigi kaugpiirkondades) rannikul. 8. Napoleoni imperiaalne ideoloogia. Vallutus+missioon. Napoleoni "heatahtlik impeerium". Tsiviliseeriv missioon. Prantsuse rahvas kui 1. kõigi rahvaste seas ning eeskujuks teistele. Euroopa taasühendamise idee, kava luua Euroopa ühtne pere, ühtsete seaduste, printsiipide, tunnete ja huvidega.
Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed universaalmonarhia Euroopa ühendamine ning kaugemalegi minek universaalmonarhia kriitika kaasnev türannia lämmatab Euroopale omased vabadused jõudude tasakaal säilitab Euroopa vabaduse; koalitsioonide pidev muutumine Kaubandusimpeeriumite ideoloogiad Hispaania kulla kutse ja vallutamise vajadus Ing, Holland kaubandus kaubanduse haaramiseks on vaja hallata ookeane vallutuse asemel faktooriad rannikualadel kaubanduse tsiviliseeriv ja humaniseeriv mõju lõpetab rv. konflikti; tegelikult uute konfliktide aluseks kaubanduse arenguks vaja vaba ühiskonda kohalike mitteekspluateerimine ja kaitsmine teiste eurooplaste ja kohalike türanniate eest Napoleoni imperiaalne ideoloogia vallutus + missioon heatahtlik impeerium prantsuse rahvas kui esimene kõigi seas, eeskujuks teistele idee taasühendada Euroopa Vabadus, võrdsus vendlus
saj keskpaik Hispaania oht, seejärel Prantsusmaa. Vastukaaluks jõudude tasakaalu idee, mis säilitab Euroopa vabaduse; idee juured 16. saj alguse Itaalias. 1713 kirjutati "balanss" kui eesmärk sisse Utrechti rahulepingusse. 18. saj poliitika koalitsioonide pidev muutumine, et tasakaal säiliks. 7. Kaubandusimpeeriumite ideoloogiad Protestantlikud kaubandusimpeeriumid: Inglismaa, Holland. 17. sajandil ,,kuldvasikaks" kaubandus, selleks vaja valitseda ookeane. Vallutamise asemel faktooriad rannikul, esimesena Portugalil. Kaasnes uue kaupmeeste klassi uus ideoloogia: kaubanduse tsiviliseeriv ja humaniseeriv mõju. Loodeti, et see lõpetab rahvusvahelise konflikti, ent tegelikult oli uute konfliktide põhjuseks. Idee, et kaubanduse arenguks on vaja vaba ühiskonda. Inglased ja hollandlased ei ekspluateerinud kohalikke, vaid kaitsesid neid teiste eurooplaste ja oma valitsejate türannia eest. Ristiusustamine ja tootmisvormide kaasajastamine. 8. Napoleoni imperiaalne ideoloogia
Lähtuvalt sellest teooriast tagab rahu riikide tasakaal (ressursside, jõudude võrdsus), kuna sel juhul pidurdab potentsiaalset agressorit teise riigi võimsus. Sellest ideest tingituna muutusid 18. sajandi Euroopa koalitsioonid pidevalt.Idee juured on 16.sajandi Itaalias. 7. Kaubandusimpeeriumite ideoloogiad Protestantlikud kaubandusimpeeriumid: Inglismaa, Holland. 17. sajandil „kuldvasikaks“ kaubandus, selleks vaja valitseda ookeane. Vallutamise asemel faktooriad rannikul, esimesena Portugalil. Kaasnes uue kaupmeeste klassi uus ideoloogia: usuti, et kaubandusel on tsiviliseeriv ja humaniseeriv mõju. Loodeti, et see lõpetab rahvusvahelise konflikti, ent tegelikult oli see uute konfliktide põhjuseks. Idee, et kaubanduse arenguks on vaja vaba ühiskonda. Inglased ja hollandlased ei ekspluateerinud kohalikke, vaid kaitsesid neid teiste eurooplaste ja oma valitsejate türannia eest. Ristiusustamine ja tootmisvormide kaasajastamine 8
Lõpetab rahvusvahelise konflikti (tegelikult uute konfliktide põhjuseks). Idee, et kaubanduse arenguks on vaja vaba ühiskonda. Inglased ja hollandlased: ei ekspluateeri kohalikke, vaid kaitsevad neid teiste eurooplaste ja oma valitsejate türannia eest. Ristiusustamine + tootmisvormide kaasajastamine. - Hispaania kulla kutse. Vaja vallutada. - 17. sajand kaubanduse haaramiseks on vaja kontrollida ookeane. Vallutuse asemel faktooriad (äriasula asumaades või riigi kaugpiirkondades) rannikul. 8) Napoleoni imperiaalne ideoloogia Vallutus + missioon. Napoleoni ,,heatahtlik impeerium". Tsiviliseeriv missioon. Prantsuse rahvas kui 1. kõigi rahvaste seas ning eeskujuks teistele. Euroopa taasühendamise idee, kava luua Euroopa ühtne pere, ühtsete seaduste, printsiipide, tunnete ja huvidega. VABADUS, VÕRDSUS, VENDLUS 1) Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsitluse Rooma algupära Vabadus vastandatuna orjusele
humaniseeriv mõju. Idee, et kaubanduse arenguks on vaja vaba ühiskonda. Inglased ja hollandlased: ei ekspluateeri kohalikke, vaid kaitsevad neid teiste eurooplaste ja oma valitsejate türannia eest. Ristiusustamine + tootmisvormide kaasajastamine. * Hispaania - kulla kutse. Vaja vallutada. El Dorado otsingud 16. saj., ka inglased ja prantslased. * 17. sajand: tähtis kaubandus - vaja kontrollida ookeane. Vallutuse asemel faktooriad (äriasula asumaades või riigi kaugpiirkondades) rannikul (1. Portugal). Vastandasid end Hispaaniale. 8. Napoleoni imperiaalne ideoloogia. Vallutus+missioon. Napoleoni "heatahtlik impeerium". Tsiviliseeriv missioon. Prantsuse rahvas kui esimene kõigi rahvaste seas ning eeskujuks teistele. Euroopa taasühendamise idee. Kirjutas St. Helenale: kava luua Euroopa ühtne pere, ühtsete seaduste, printsiipide, tunnete ja huvidega. VABADUS, VÕRDSUS, VENDLUS 1
saj. poliitikaks sai koalitsioonide pidev muutumine, et tasakaal säiliks 7. Kaubandusimpeeriumite ideoloogiad · Protestantlikud kaubandusimpeeriumid Inglismaa, Holland võtsid omale teistlaadi eesmärgid · Hispaania kulla kutse. Vaja vallutada, et leida El Dorado - otsingud 16. saj, millega liitusid ka inglased ja prantslased · 17. sajand: uueks "kuldvasikaks" on kaubandus. Selle haaramiseks vaja kontrollida ookeane. Vallutuse asemel faktooriad rannikul (1. Portugal). Vastandasid end Hispaaniale. 8. Napoleoni imperiaalne ideoloogia Napoleoni imperiaalse ideoloogia alustaladeks olid vallutus + missioon. Tema ,,heatahtlik impeerium" kandis tsiviliseerivat missiooni. Napoleon kujutas prantslasi eriliselt tsiviliseeritud rahvana, kes pidi oma kultuuri teistele edasi andma. Ühtlasi püüdis ta täide viia oma Euroopa taasühendamise ideed : kava oli luua Euroopa ühtne
18. saj. poliitika koalitsioonide pidev muutumine, et tasakaal säiliks 7. Kaubandusimpeeriumite ideoloogiad Kaubandus- ja rahuimpeeriumid · Protestantlikud kaubandusimpeeriumid Inglismaa, Holland. Teistlaadi eesmärgid · Hispaania kulla kutse. Vaja vallutada. El Dorado otsingud 16. saj, ka inglased ja prantslased · 17. sajand: uueks "kuldvasikaks" on kaubandus. Selle haaramiseks vaja kontrollida ookeane. Vallutuse asemel faktooriad rannikul (1. Portugal). Vastandasid end Hispaaniale Uus ideoloogia · Kaasnes uue kaupmeeste klassi uus ideoloogia: kaubanduse tsiviliseeriv ja humaniseeriv mõju. Lõpetab rahvusvahelise konflikti (tegelikult uute konfliktide põhjuseks) · Idee, et kaubanduse arenguks on vaja vaba ühiskonda. Inglased ja hollandlased: ei ekspluateeri kohalikke, vaid kaitsevad neid teiste eurooplaste ja oma valitsejate türannia eest. Ristiusustamine + tootmisvormide kaasajastamine
koalitsioonide pidev muutumine, et tasakaal säiliks. 1 7. Kaubandusimpeeriumite ideoloogiad Protestantlikud kaubandusimpeeriumid Inglismaa, Holland. Teistlaadi eesmärgid. Hispaania kulla kutse. Vaja vallutada. El Dorado otsingud 16. saj, ka inglased ja prantslased. 17. sajand: uueks "kuldvasikaks" on kaubandus. Selle haaramiseks vaja kontrollida ookeane. Vallutuse asemel faktooriad rannikul (1. Portugal). Vastandasid end Hispaaniale. Kaupmeeste klassi uus ideoloogia: kaubanduse tsiviliseeriv ja humaniseeriv mõju. Lõpetab rahvusvahelise konflikti. Idee, et kaubanduse arenguks on vaja vaba ühiskonda. Inglased ja hollandlased: ei ekspluateeri kohalikke, vaid kaitsevad neid teiste eurooplaste ja oma valitsejate türannia eest. Ristiusustamine + tootmisvormide kaasajastamine.
kogunesid al 1356 aastast. Hansal ega Hansa päevadel polnud täidesaatvat organismi, mõjukaimad linnad olid Lüübek, Köln, Danzig. Ka regionaalsete linnade päevad. Vendi linnad ( Põhja Saksamaa eesotsas Lüübekiga). Vestfaali linnad. Arutasid regionaalseid küsimusi ja valmistuti Hansa päevadeks, kuna väiksematel linnadel polnud nii palju raha ja huvi, et osaleda, esindasid neid suuremad linnad. Hansa kontorid (esindused, faktooriad), kus privileegide tõttu viibisid kaupmehed Novgorodist, Bergenist, Londonist, Brückest, mis ise polnud Hansa linnad. Liit stabiilne 16. sajandini. 20 Hansa linnade hulka mittekuuluvate linnade kaubandus pakkus konkurentsi. Hollandi kaubandus Liivimaal, kasulik linnadele aga mitte Hansa Liidule. Poola, Taani, Holland, Inglismaa ja Põhja Saksa vürstiriigid hakkavad Hansa privileege tagasi võtma ja enda kaubandust soosima. 17. sajandil lõpetab Hansa Liit tegevuse. 18
Lähtuvalt sellest teooriast tagab rahu riikide tasakaal (ressursside, jõudude võrdsus), kuna sel juhul pidurdab potentsiaalset agressorit teise riigi võimsus. Sellest ideest tingituna muutusid 18. sajandi Euroopa koalitsioonid pidevalt.Idee juured on 16.sajandi Itaalias. 62. Kaubandusimpeeriumite ideoloogiad Protestantlikud kaubandusimpeeriumid: Inglismaa, Holland. 17. sajandil ,,kuldvasikaks" kaubandus, selleks vaja valitseda ookeane. Vallutamise asemel faktooriad rannikul, esimesena Portugalil. Kaasnes uue kaupmeeste klassi uus ideoloogia: usuti, et kaubandusel on tsiviliseeriv ja humaniseeriv mõju. Loodeti, et see lõpetab rahvusvahelise konflikti, ent tegelikult oli see uute konfliktide põhjuseks. Idee, et kaubanduse arenguks on vaja vaba ühiskonda. Inglased ja hollandlased ei ekspluateerinud kohalikke, vaid kaitsesid neid teiste eurooplaste ja oma valitsejate türannia eest. Ristiusustamine ja tootmisvormide kaasajastamine 63
18. saj. poliitika koalitsioonide pidev muutumine, et tasakaal säiliks Kaubandus- ja rahuimpeeriumid · Protestantlikud kaubandusimpeeriumid Inglismaa, Holland. Teistlaadi eesmärgid · Hispaania kulla kutse. Vaja vallutada. El Dorado otsingud 16. saj, ka inglased ja prantslased · 17. sajand: uueks "kuldvasikaks" on kaubandus. Selle haaramiseks vaja kontrollida ookeane. Vallutuse asemel faktooriad rannikul (1. Portugal). Vastandasid end Hispaaniale Uus ideoloogia · Kaasnes uue kaupmeeste klassi uus ideoloogia: kaubanduse tsiviliseeriv ja humaniseeriv mõju. Lõpetab rahvusvahelise konflikti (tegelikult uute konfliktide põhjuseks) · Idee, et kaubanduse arenguks on vaja vaba ühiskonda. Inglased ja hollandlased: ei ekspluateeri kohalikke, vaid kaitsevad neid teiste eurooplaste ja oma valitsejate türannia eest
annaabi.ee 
