· JÄÄAEG · 1201-Riia linn · 1202-rajatakse mõõgavendade ordu · 1208-Algab sissetung eesitsse,Vabadusvõitlus · 12010-Ümeralahing · 1217- Madisepäeva lahing · 1219-Taanlased vallutavad Põhja-Eesti · 1224-Tartu Langemine · ALGAB KESKAEG · 1227-Muhumaa vallutamine ,Vabadusvõitluse lõpp:Taani Pk, Tartu Pk, Liivi ordu, Saare pk · 1343-1346-Jüriöö ülestõus · 1346-Taani pk müüb oma ala Liivi ordule · ALGAB PRONKSIAEG · 1520-Reformatsioon jõuab eestisse · 1558- Algab Liivi sõda · ALGAB VARAUUSAEG · 1561-Liivi ordu lakkab eksisteerimast · 1583-Eesti jagatakse Rootsi,Taani ja Poola vahel · 1645-Kogu Eesti Rootsi käes · 1632- Tartu Ülikooli asutamine · 1684-Rajatakse Forseliuse seminar · 1700-1721-Põhjasõda · 1802-1804-Talurahvaseadused · 1816-1819-Pärisorjuse kaotamine · 1849-1856-Teorendilt->Raharendile, Talupojast võis saada peremees · 1857-Ilmub Penno Postimees · 18...
(suurvormid) ja jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Eepiline teos kujutab tavaliselt üksikasjalikult, rahulikult ja objektiivselt tõepäraseid või tinglikult tõepäraseid sündmusi, olukordi ja tegelasi. Autor sekkub harva teostesse või on ise tegelane. 34.Milliseid küsimusi me võiksime eepilisele tekstile esitada? Proovige vabalt valitud teksti näitel nendele küsimustele vastata. Fiktsionaalne või faktoloogiline? Kes jutustab? Milline on ajaline struktuur? Kes veel kõneleb? Milline on teksti suhe varasematesse tekstidesse? 35.Mida mõistetakse sündmustiku all? Kuidas sündumustik ja kirjandusteose aega omavahel suhestuvad? Antakse edasi jutustades, jutustamismeetod rõhutab sündmustikku. 36.Kuidas moodustub kirjanduslik tegelaskuju? Mõtisklege, millised on erinevused näiteks Kalevipoja ja Joosep Tootsi kirjanduslikul kujutamisel. Milliseid vahendeid kasutatakse
seisukoht peab olema esitatud piisavalt põhjendatult, st. küllaldasel alusel. Kõnesoleva reegli esmaformuleerija oli G.W. Leibniz (1646-1716), kes püstitas nõude: seisukoht, tees (ka hüpotees?) peab olema põhjendatud peab olema piisavalt evidentne. Täpsemalt: kehtiv mõte peab olema põhjendatud, mittekehtivat (väära) mõtet pole vaja põhjendada (selleks pole vahendeidki). Põhjenditeks võivad olla: kehtivad otsustused, faktoloogiline materjal, aksioomid, postulaadid, teoreemid, teaduste andmed, seisukohad, kategooriad, seadused lühidalt, kõik tõestuses kasutatavad argumendid. Tõestaja (proponendi) ülesanne on oma veendumuste ja seisukohtade argumenteeritud ja korrektne esitus arutluses, milles sisaldub ka piisavalt austust dispuudis osaleja (oponendi) vastu. Muide, õpetlik on tähele panna parlamendis kõnelejaid, kes võivad kuitahes sügavalt erimeelsuses olla, üksteist sarkastiliselt sarjata, kuid igas nende
Modaalne loogika. Kõige uuem loogika haru. Selles loogikas käsitletakse lauseid, mõtteid nende usaldusväärsusest lähtuvalt. Ideede ja mõtete lahterdamine, mille puhul on erinevatel lausetel ja mõtetel erinev usaldusväärsuse tase. Näiteks kui keegi väidab, et täna on ilus ilm siis see väide sisaldab hinnangut (ilus). Need mõtted mis sisaldavad hinnangut, nendel on kõige väiksem usaldusväärsus. Faktoloogiline materjal. Teave, mille kohta saab öelda, et see on adekvaatne objekti suhtes. Sisaldab arvamusi, vaateid, subjektiivset momenti. See mõte ei tunne ajalisi piire. ei sõltu millistel aegadel seda kasutatakse. Igal asjal on algus ja lõpp - selline mõte. Mõiste Mõiste on mõte. Täpsemalt mõtte element. Mõtte elementaarne osa. Mõiste on mõtte elementaarseim osa millega tähistatakse asju, nähtusi, nende omadusi ja nendevahelisi seoseid
NORMAALTEADUSE OLEMUS Viimistlusoperatsioonid paradigmal. Normaalteaduse eemärk ei ole uute ilmingute otsimine – vaid normaalteadus on suunatud juba paradigma pakutud nähtuste ja teooriate ühendamise loogiliselt järjekindlaks süsteemiks. Paradigma sunnib teadlasi süvenema ahtasse uurimisvaldkonda, normaalteaduse siseselttoimub mehhanism, mis tagab uurimist piiravate kitsenduste lõdvenemise, niipea kui paradigma, millest need tulenevad, lakkab tõhusalt funktsioneerimast. Faktoloogiline normaalteaduslik uurimistöö on koondunud 3 fookuse ümber (eksperimendid ja vaatlused): 1) Faktid asjade olemuse avamisel: astronoomias tähe asend ja suurus, füüsikas aine erikaal ja kokkusurutavus, keemias-ühendite koostis ja kaalusuhtes.. 2) Püüe tõestada kooskõla loodusega. Tõigad, mis sageli omaette suuremat huvi ei paku, kuid võivad olla otseselt võrreldavad paradigma teooriast tulenevate ennustustega. Teooriad ja nende rakendamisel
Varmas pseudonüümid (Harri Moora, August Annist, Linda Annist) Viron historia, Helsinki 1944, Eesti ajalugu, Stockholm 1946 Eesti NSV Eesti NSV ajalugu (kõige vanemast ajast tänapäevani), toimetaja Gustav Naan, Tallinn 1952 Eesti ajalugu pöörati pea peale liialt Stalinistlik ja ülepingutatud Eesti NSV ajalugu kolmes köites. I-III, Tallinn 1955, 1963, 1971 Eesti NSV ajalugu: Kõrgkoolide õpik. I-II, Vastutav toimetaja Karl Siilivask, Tallinn 1976-1980 põhiliselt faktoloogiline materjal, Nõukogude aja kohta üsna vähe hinnanguid, suhteliselt kasutatav raamat. Välis-Eesti Evald Uustalu. The History of Estonian People. London 1952, Eesti rahva ajalugu, Tallinn 2005 Eesti Vabariik 1918-1940, koostanud Evald Uustalu, 1968 kästles peaaegu kõiki valdkondi, fotomaterjal, arvatavasti omariikluse aja parim üldülevaade kuni tänase päevani Arthur Võõbus. Studies in the History of the Estonian People I-X, Stockholm 1969- 1984 käsitles eelkõige usuelu.
annaabi.ee 
