Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa
pöördvõrdelises sõltuvuses nende nigi üha nõrgenevate iseolemispüüetega." (Vrdl mimikri.)
"Teisisõnu, eestlane osales ajaloos sel määral, mil määral ta osales saksa koloniaalajaloos ning
oma isiklikud ajalootaotlused hülgas.
b) G. H. Merkeli kontseptsioon,
Eestlaste kui rahva ajaloole, s.t eesti ajaloole pannakse alus alles radikaalsete
ümberkirjutustega XVIII sajandi lõpul. Merkeli jt sõnavõtud ei toetunud mitte
faktograafiale, vaid peaosa mängis uus kujutlus- ja mõtlemisjulgus. Ehkki ei Merkel, Jakobson
ega Hurt olnud järjekindel teoreetiline mõtleja, ehkki nad ei arendanud välja oma
ajaloofilosoofiat, olid nad kõik kontseptualistid (eriti Merkel) s.t isikud, kes püüdsid oma ideid
kuulutades mõista anda, et nad ei ole mitte ühe või teise asja poolt, vaid et nende poolt on ka
inimese ajalookogemus ja filosoofiline loogika. Ajaloofilosoofia ei olegi ehk õige sõna selle