merel orienteeruda kuulub vahendikompetentsi kategooriasse. Pole ldsegi enesestmistetav, et inimene, kes sedalaadi kompetentsi omab, peaks selle tttu olema igustatud ka laeva sidusihti mrama. Nii ka riigi puhul: tnapeval lhtume me ldiselt kujutlusest, et valitsuspoliitika seisneb eelkige valitsemise eesmrkide, prioriteetide mratlemises. Kui see on tehtud, tuleb vastata ksimusele, kuidas neid eesmrke saavutada. Poliitiline eesmrgikompetents sisaldab aga endas lisaks faktiteadmisele olulise komponendina ka teadmist ldaktsepteeritavatest vrtushinnangutest (eesmrgi pstitamine sltub ju oluliselt sellest, mida peetakse heaks vi halvaks). Tnapeva demokraatlikes hiskondades eeldatakse, et kigil hiskonnaliikmeil on poliitiliselt piisavalt vimekust viimast laadi kompetentsiks (kik oskavad elda, kas see vi teine eesmrk on hea vi halb, eelistatud vi vhem eelistatud, ilma et selleks peaks olema ekspert konkreetses valdkonnas).
märkidest, mis aitavad merel orienteeruda, mis on aluseks õigustatud pretensioonidele olla laeva juhiks, kuuluvad just sedalaadi kompetentsi hulka. Faktiteadmine – antud juhul on silmas peetud teadmist selle kohta, mis reaalselt eksisteerib – kuulub eelkõige vahendikompetentsi juurde ja see on tänapäeval reeglina veelgi suuremas ulatuses ekspertülesanne, kui see seda oli antiikajal. Poliitiline eesmärgikompetents peab aga sisaldama lisaks faktiteadmisele ka teadmist üldaktsepteeritavatest väärtushinnangutest (eesmärgi püstitamine sõltub ju oluliselt sellest, mida peetakse heaks või halvaks). Tänapäeva demokraatlikes ühiskondades eeldatakse, et kõigil ühiskonnaliikmeil on poliitiliselt 5 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. piisavalt võimekust viimast laadi kompetentsiks (kõik oskavad öelda, kas see või