Selline esemeline mõtlemine esineb väikestel lastel ning ahvidel. Peale mõtlemisvormide eristatakse ka mõtlemisliike. Võime rääkida teoreetilisest ja praktilisest mõtlemisest, konkreetsest ja abstraktsest mõtlemisest jne. Mõtlemise tulemuse järgi saab vahet teha konvergentsel e koonduval ja divergentsel e hargneval mõtlemisel. Konvergentset mõtlemist vajavad probleemid, millel on üks lahend matemaatikaülesanded, faktikeskseid teadmisi eeldavad küsimused, intelligentsus-testid. Divergentse mõtlemise puhul aga võib lahendusi olla palju. Loovus on enamasti seotud just divergentse mõtlemisega, sest midagi uut otsides ei saa silmas pidada vaid ühte kindlat lahendust. Mõtlemine kui protsess. Mõtlemise kui protsessi käsitlemisel lähtutakse mõtlemisest kui probleemide lahendamisest. Kui lahenduse otsimisel meenutatakse ja kasutatakse oma eelnevaid kogemusi, siis on tegemist taastava e reproduktiivse mõtlemisega
aja jooksul. Lahendite arvu järgi liigitades saame: · Divergentne e hargmõtlemine kasutatakse nende probleemide lahendamisel, mille puhul võib lahendusi olla palju. Loovus on enamasti seotud just divergentse mõtlemisega, sest midagi uut otsides ei saa silmas pidada vaid ühte kindlat lahendust. · Kovergentne e koonduv mõtlemine- kasutatakse nende probleemide lahendamisel, millel on üks lahend - matemaatikaülesanded, faktikeskseid teadmisi eeldavad küsimused, intelligentsus-testid. Suundumuse põhjal kas teooriale või praktikale liigitatakse: · Teoreetiline mõtlemine - suunatud objektide vaheliste seoste avastamisele. · Praktiline mõtlemine - seotud eesmärgi püstitamise, plaani väljatöötamisega, tegutsemisega. Aluseks võttes mõtlemise tulemuse iseloomu saadakse: · Reproduktiive mõtlemine jälgitakse teise inimese mõtekäiku.
annaabi.ee 
